Eesti sõnaraamat (Grenzstein 1884)/W

Ü
Eesti sõnaraamat (Grenzstein 1884)
Ado Grenzstein

w.

waatekond2 = silmaring.

waatlema1 (betrachten, beobachten), mingi asja kaswamist tekkimist järjest tähele panema, mingit sündimist ühtewiisi wahtima; tähetundja waatleb päikese tõusu; waatleja.

waatlus1 (Betrachtung, Beobachtung), mingi asja sündimise, tekkimise, kaswamise tähelepanemine, meelestuste rida meie mõtetes.

wabameelelane1 (Liberaler), see, kes edenduse, uuemate asjade sõber on; wanameelelase wastand.

wabameelne (fortschrittlich, liberal), uuenduste sõbraline, politikaline erakond, kes edenemise, uuendamise poole hoiab; wanameelse wastand.

waband2 (Prosaform), wabane, lihtne, ilma „köitmata“ kõnekuju, jutustaw, seletaw, õpetaw keelekuju; salmindi wastand.

wabatlane1 (der Freie), wabaduses elaw inimene.

wabatriik2 = rahwariik.

wabritsema3 (fabriciren), wabriku wiisi tegema, hulgakaupa, masinate abil asju walmistama; puusepp wabritseb laudu.

waenlus (Feindschaft), waenulik olek.

waenustama1 (anfeinden), waenulikult pääle tungima, waenu awaldama, sünnitama.

waenustus1 (Anfeindung), waenu awaldus kellegi wastu, waenulik pääletungimine.

wagun3 (Waggon), raudtee wanker.

wahend1 (Hilfsmittel), asi, millega soowi ja soowi täidemineki wahe ära täidetakse, mille abil midagi tehakse, „abinõuu“; aabits on lugemise õppimise w.; põlluriistad on põlluharimise wahendid, dünamiit on kiwilõhkumise w., raha on mitmesuguste toimetuste w.

wahendaja1 (Vermittler), see, kes wahendab, wahendit muretseb, aitaja, „abinõuu“ andja.

wahendama1 (vermitteln), wahendid kätte muretsema, aitama.

wahendik2 = wahend.

wahetarwe1 (Zweck), tarwe, mis enne otstarwet tuleb kätte saada, et tema läbi siis eesmärgile, otstarbele jõuda.

wahetusi1 (abwechselnd), kord üks, kord tõine, mitte järestikku.

wahetükk1 (Episode), juhtumine, sündmus, mis näidendi päris jutule etc. wahele wõetakse, kõrwaline sündmus, juhtumine.

waksal3 (Vauxhall), raudtee jaama uhke saal.

walge maantee1, w. malelaud.

walhalla3 (Walhalla), põhja muinasjutuline elupaik kangelaste ja õndsate tarwis.

walima (wählen), mõnda tõiste seast wälja otsima; seltsi esimeest w., üht seltsi esimeheks tõstma; walitsema = juhatama; keiser walitseb riiki, selts walib omale esimehe.

waljundama1 (verschärfen), waljumaks, kangemaks, raskemaks tegema, näit. trahwi.

waljundus1 (Verschärfung), waljumaks-, käredamaks-, kangemaks-, raskemakstegemine, näit. trahwisuurendus.

wallastama2 = awama.

wamm3 (Schwamm), wäikene wesielajas, kaswab ükstõise küljes; nende nahad, koorikud pruugitakse pesuwammiks.

wanameelelane1 (Konservativer), keegi, kes wana asjade alalhoidmist soowib; wabameelelase wastand.

wanameelne (konservativ), alalhoidja, politikaline erakond, kes kõike wana olewust tahab alal hoida ja kes sellepärast uuenduste wastane on; wabameelse wastand.

wangerdama1 (rochiren), malemängus wankert kuningaga wahetama.

wangerdus1 (Rochade), malemängus kuninga wahetus wankriga.

wapp3 (Wappen), mõne perekonna, seltsi, linna, riigi etc. iseäralik pilt, kuju, tundemärk, iseäranis kilbi pääl.

warjunahk1 (Hornblatt), idulehe päälmine nahakene, millest loomale wari, päälmine nahk kaswab.

wasalliriik3 (Vasallenreich), niisugune riik, mis tõisele riigile, mille ülemwalitsuse all ta seisab, maksu maksab.

wastand1 (Gegensatz), wasta olew asi; päewa wastand on öö, külma w. soojus, kalli w. odaw, suure w. wäike, targa w. rumal, kõrge w. madal etc.

wastaproow1 (Gegenprobe), hääleandmise juures tõistkorda katsumine, kas hääled õieti antud, mille juures need, kes esimesel korral „jah“ ütlesiwad, „ei“ ütlewad.

wastasnurgad1 (Scheitelwinkel), need kaks ühesuurust tippu pidi koos seiswat, mitte kõrwu olewat nurka, mis siis sünniwad, kui kaks õiget joont ükstõisest läbi tõmmatakse.

wastasus2 (Gegnerschaft), sõnast wastane, wastase; wastane, waenulik olek, kõik wastased ühtekokku.

wastik wärsijalg1 (Aanpästus), wärsijalg, milles kahe kerge sõnajärgu järele üks raske tuleb: ◡◡┴; näit. et ta jääks, ära löö! ole wait.

wastujalgne1 (Antipode), see, kes otse meie jalgade kohal tõisel pool maakera seisab.

wastukõla1 (Echo), kaja, hääle tagasi kostmine metsast, mägedest etc. hääle murdmine müüri, seina, metsa wastu, nii et ta tõistkorda kuuldawale tuleb.

watikaan3 (Vatikan), paawsti eluase Roomas, Peetri kiriku külles; paawsti wõimus.

wääntäht1 (Monogramm), ükstõisest kunstliselt läbi wäänatud, keerutatud, palmitud tähed, nagu A ja M, tähendawad Aleksander ja Maria.

wähedus1 (Wenigkeit), wäikene olek, pisikene asi; paljuduse wastand.

wähemus1 (Minorität), wähem osa hääleandjaid mingi asja juures; enamuse wastand.

wähendus1 (Elision), hääliku wäljalangemine sõna painutamise juures: tuba, toa, wiga, wea, käsi, käe.

wälde1 (Währung, Dauer), Eesti keele häälte pikkus; näit. tule, tuule, tuulde, taba, tapa, tappa.

wäljaanne1 (Ausgabe), wälja antud raha, kulu.

wäljaheide1 (Auswurf), kõik see, mis kehast sülja, röga, higi etc. näul wälja heidetakse.

wäljalõige1 (Sektor), kreispinnast kahe poolmõõtjaga wälja lõigatud tükk.

wäljamaa (Ausland), kõik need riigid ja maad, mis wõerad on, mis mitte selle riigi päralt pole, kus selle sõna pruukija on; sisimaa wastand.

wäljanäitus (Ausstellung), asjade wäljapanemine nägemiseks, raha eest waatamiseks.

wäljaspidisus1 (Äußerlichkeit), wäljaspidine olek, wälimine külg; tühiste asjade kraamendamine; seespidisuse wastand.

wäljawedu1 (Export), kõik kaup, mis ühest riigist üle piiri wäljamaale weetakse; sisseweu wastand.

wälkuwus2 (Elektricität), w. elektri wägi.

wärs1 (Vers), laulusalmi rent, weerete ühine rida, salmikutes tarwitataw.

wärsijalg1 (Versfuß), sõnajärkude mõõt, mille järele wärsi takt kokku pandud; seltsid: jooksik, wiskaja, sõrmiline, wastik, aste.

wärsimõõt1 (Versmaaß), weereline mõõt, mille järele wärs kokku pandud.

weerdekuju2 = wärsimõõt.

weere, weerde1 (Rhythmus), taktiline, ühesugune liikumine, ühise mõõdi pääle põhjendatud kõne ilukõla.

weereline1 (rhythmisch), weerde järele, weerde kohane, taktiline, wärsiline, salmi järele mõõdetud.

weeremäng1 (Kegelbahn), pikk tasane laudtee, mida mööda suure puukuuliga tikkusid, mis tee otsal püsti seisawad, maha pillutakse.

weerg1 (Spalte), trükikunstis see rentide kogu, mis ükstõise all ülewest lehe äärest alla ääreni käib; eesolewal leheküljel on kaks weergu, ajalehtedel on sagedaste mitu weergu.

weeskäija1 (Taucher), see, kes wee alla, nagu mere põhja, läheb, et säält asju ülesse leida.

weeto3 (Veto), keelan, keelamine, wastupanemine.

weiderdaja1 (Hanswurst, Possenreisser, Clown, Bajazzo), weider inimene näidendis, näitemängus, nagu „Kull“ „Poissmeeste“ ja „Tõnu“ „Arthur ja Anna“ sees.

weksel3 (Wechsel), wõlakiri, mille najal tähtajal wõla tasumist wõib sedamaid nõuda; soloweksel, niisugune weksel, mida wõlawõtja ise peab maksma, kuna tõisi wekslid ka tõiste läbi wõib lasta maksta.

wennastama1 (Brüderschaft schließen), wennalist sõbrust maha tegema.

wennastus1 (Brüderschaft), wennalik sõbrus, wendus 3; wennastust jooma = wennalist sõbrust joogiga kinnitama.

Wenela2 (Land, wo Russen leben), maa, mille pääl Wenelased elawad; w. Saksla.

wentiil (Ventil), masina torude, aukude etc. uks, mis läbiminewa wee, auru etc. läbi kinni ja lahti käib; pumba w.

werenahk1 (Blutblatt), idulehe keskmine nahakene, millest loomale weresooned ja pudusooned kaswawad.

wesinik (Wasserstoff), gaasisarnane keha, mida enam ei wõi lahutada; hapnikuga segatud saab temast wesi, läkastikuga ammoniak.

westand1 (epische Poesie), see jagu mõlgendit, luuletust, mis juhtumisi, sündmusi etc. jutustab, nagu Kalewipoeg.

westandik2 (Lehre von der epischen Poesie), õpetus jutustawast luuletusest.

weterinäär3 (Veterinär), loomatohter.

wibujoon1 (Bogen, der Noten verbindet), wibusarnane joon nootide sidumiseks.

wiik1 (Patt im Schachspiel), malemäng, mis nii lõpeb, et kumbgi wõitu ei saa; mäng jääb wiigi pääle.

wiina-kuu (October), kümnes kuu aastas, mihklikuu ja talwekuu wahel, 31 päewa.

wiisika3 (Physik), loodusõpe, õpetus looduse seadustest, nagu raskusest, walgusest, soojusest, häälest; tõine jagu loodusteatest.

wiitse-3 (Vice-), abi-, wiitsekuberneer = abikuberneer.

wikaar3 (Vicar), mingi ammetniku asemik; kirikõp. w.

wilutama1 (dressiren), sõnast wiluma (harjuma) nagu põletama sõnast põlema; harjutama, kätte õpetama, „ammetiks“, kombeks õpetama; tuleb ainult loomadest ütelda: tsirkuse hobused on wilutatud.

wilutus1 (Dressur), kätte õpetatud kunst, ära harjunud tegemine; tsirkuse hobustel on suur w., s. o. nad mõistawad oma kätte harjutatud kunsti hästi wälja teha.

wiskaja1 (Jambus), wärsijalg, mille mõõt „kerge“ „raske“ on: ◡ ┴ ehk ◡ —; näit. Kas näed? Tohoo! w. Dr. Kreutzwaldi „Wanne ja õnnistus“.

wiskpiik (Wurfspieß), wisataw piik, oda, millega wisates haawu tehakse.

wolikiri1 (Vollmacht), kiri, millega kellegile ühe tallituse etc. tarwis woli kätte antakse.

wolikond1 (Machtsphäre), woli suurus; kuninga w. ulatab ta riigi piirideni.

wolinik (Bevollmächtigter), see, kell mingi asja toimetuseks woli käes.

woswaat3 (Phosphat), põlluwäeks ja rohuks tarwitataw sool, mille pääjagu woswor ja hapnik on.

woswor3 (Phosphor), wahapehme, kullakas walge, läbipaistaw, kergeste sulaw, kihwtine keha, „ollus“.

wõimsus1 (Macht), wõimu, jõuu mõjudus.

wõistlema1 (konkurriren), kaubitsemiseks, asjaajamiseks etc. wõitu jooksma, ükstõisest mööda tikkuma.

wõistlus1 (Konkurrenz), kauba ja sarnaste asjade mitmete poolt pakkumine ja soowimine ühel ajal, misläbi wõidujooks üksikute wahel sünnib.

wõrdlema1 (vergleichen), mitme asja tundemärkisid üles otsima ja kõrwu panema, asjade wäärtust etc. kõrwu pannes kaaluma. Wõrdle kätki puusärgiga, aastat elueaga, perekonda riigiga etc.!

wõrdlewad sidesõnad1 (conjunctiones comparativae), sidesõnad wõrdlemiseks: mida (warem), seda (parem).

wõrdlus1 (Vergleichung), asjade tundemärkide kõrwupanek, asjade wäärtuse, suuruse, iseloomu etc. kaalumine ükstõise wastu.

wõrdne2 (proportional), ühemõõduline, sarnane, ühtewiisi kokku seatud.

wõrge1 (Zellgewebe), rakkudest kokku kaswanud kehajagu; wäga mitmet (14) seltsi, nagu luuwõrge, sidewõrge, narmaswõrge

wõrre1, wõrde (Comparationsstufe), omadusesõna muutmine, milles omaduse kraad muutub: kena, kenam, kõige kenam; suur, suurem, kõige suurem etc.

wõrrend2 (Proportion), ühesugune, ühemõõdune, sarnane olek.

wõrreldus1 (Comparation), omadusesõna isesugune muutmise kuju, worm: kena, kenam, kõige kenam.

wõrrelwõrre2 (Comparativ), omadusesõna kraadimuute tõine wõrre, aste: kenam, suurem, armsam.

wswod3 (взводъ), wäesalk kahe suurtükiga.

wulkan3 (Vulkan), tulepurtskaw mägi.

würstinna1 (Fürstin), würsti proua.

würtsid3 (Gewürze), mitmed mõrudad ja magusad taimelikud söögiasjad, milledega toit maitsewaks tehakse ja seedmist äratatakse, nagu kohwi, thee, suhkur, sinep, pipar etc.

würtsikauplus3 (Gewürz-, Kolonialwaarenhandlung), kauplus, millest würtsisid müüakse.