Eesti sõnaraamat (Grenzstein 1884)/W
w.
waatekond 2 = silmaring.
waatlema 1 (betrachten, beobachten), mingi asja kaswamist tekkimist järjest tähele panema, mingit sündimist ühtewiisi wahtima; tähetundja waatleb päikese tõusu; waatleja.
waatlus 1 (Betrachtung, Beobachtung), mingi asja sündimise, tekkimise, kaswamise tähelepanemine, meelestuste rida meie mõtetes.
wabameelelane 1 (Liberaler), see, kes edenduse, uuemate asjade sõber on; wanameelelase wastand.
wabameelne (fortschrittlich, liberal), uuenduste sõbraline, politikaline erakond, kes edenemise, uuendamise poole hoiab; wanameelse wastand.
waband 2 (Prosaform), wabane, lihtne, ilma „köitmata“ kõnekuju, jutustaw, seletaw, õpetaw keelekuju; salmindi wastand.
wabatlane 1 (der Freie), wabaduses elaw inimene.
wabatriik 2 = rahwariik.
wabritsema 3 (fabriciren), wabriku wiisi tegema, hulgakaupa, masinate abil asju walmistama; puusepp wabritseb laudu.
waenlus (Feindschaft), waenulik olek.
waenustama 1 (anfeinden), waenulikult pääle tungima, waenu awaldama, sünnitama.
waenustus 1 (Anfeindung), waenu awaldus kellegi wastu, waenulik pääletungimine.
wagun 3 (Waggon), raudtee wanker.
wahend 1 (Hilfsmittel), asi, millega soowi ja soowi täidemineki wahe ära täidetakse, mille abil midagi tehakse, „abinõuu“; aabits on lugemise õppimise w.; põlluriistad on põlluharimise wahendid, dünamiit on kiwilõhkumise w., raha on mitmesuguste toimetuste w.
wahendaja 1 (Vermittler), see, kes wahendab, wahendit muretseb, aitaja, „abinõuu“ andja.
wahendama 1 (vermitteln), wahendid kätte muretsema, aitama.
wahendik 2 = wahend.
wahetarwe 1 (Zweck), tarwe, mis enne otstarwet tuleb kätte saada, et tema läbi siis eesmärgile, otstarbele jõuda.
wahetusi 1 (abwechselnd), kord üks, kord tõine, mitte järestikku.
wahetükk 1 (Episode), juhtumine, sündmus, mis näidendi päris jutule etc. wahele wõetakse, kõrwaline sündmus, juhtumine.
waksal 3 (Vauxhall), raudtee jaama uhke saal.
walge maantee 1, w. malelaud.
walhalla 3 (Walhalla), põhja muinasjutuline elupaik kangelaste ja õndsate tarwis.
walima (wählen), mõnda tõiste seast wälja otsima; seltsi esimeest w., üht seltsi esimeheks tõstma; walitsema = juhatama; keiser walitseb riiki, selts walib omale esimehe.
waljundama 1 (verschärfen), waljumaks, kangemaks, raskemaks tegema, näit. trahwi.
waljundus 1 (Verschärfung), waljumaks-, käredamaks-, kangemaks-, raskemakstegemine, näit. trahwisuurendus.
wallastama 2 = awama.
wamm 3 (Schwamm), wäikene wesielajas, kaswab ükstõise küljes; nende nahad, koorikud pruugitakse pesuwammiks.
wanameelelane 1 (Konservativer), keegi, kes wana asjade alalhoidmist soowib; wabameelelase wastand.
wanameelne (konservativ), alalhoidja, politikaline erakond, kes kõike wana olewust tahab alal hoida ja kes sellepärast uuenduste wastane on; wabameelse wastand.
wangerdama 1 (rochiren), malemängus wankert kuningaga wahetama.
wangerdus 1 (Rochade), malemängus kuninga wahetus wankriga.
wapp 3 (Wappen), mõne perekonna, seltsi, linna, riigi etc. iseäralik pilt, kuju, tundemärk, iseäranis kilbi pääl.
warjunahk 1 (Hornblatt), idulehe päälmine nahakene, millest loomale wari, päälmine nahk kaswab.
wasalliriik 3 (Vasallenreich), niisugune riik, mis tõisele riigile, mille ülemwalitsuse all ta seisab, maksu maksab.
wastand 1 (Gegensatz), wasta olew asi; päewa wastand on öö, külma w. soojus, kalli w. odaw, suure w. wäike, targa w. rumal, kõrge w. madal etc.
wastaproow 1 (Gegenprobe), hääleandmise juures tõistkorda katsumine, kas hääled õieti antud, mille juures need, kes esimesel korral „jah“ ütlesiwad, „ei“ ütlewad.
wastasnurgad 1 (Scheitelwinkel), need kaks ühesuurust tippu pidi koos seiswat, mitte kõrwu olewat nurka, mis siis sünniwad, kui kaks õiget joont ükstõisest läbi tõmmatakse.
wastasus 2 (Gegnerschaft), sõnast wastane, wastase; wastane, waenulik olek, kõik wastased ühtekokku.
wastik wärsijalg 1 (Aanpästus), wärsijalg, milles kahe kerge sõnajärgu järele üks raske tuleb: ◡◡┴; näit. et ta jääks, ära löö! ole wait.
wastujalgne 1 (Antipode), see, kes otse meie jalgade kohal tõisel pool maakera seisab.
wastukõla 1 (Echo), kaja, hääle tagasi kostmine metsast, mägedest etc. hääle murdmine müüri, seina, metsa wastu, nii et ta tõistkorda kuuldawale tuleb.
watikaan 3 (Vatikan), paawsti eluase Roomas, Peetri kiriku külles; paawsti wõimus.
wääntäht 1 (Monogramm), ükstõisest kunstliselt läbi wäänatud, keerutatud, palmitud tähed, nagu A ja M, tähendawad Aleksander ja Maria.
wähedus 1 (Wenigkeit), wäikene olek, pisikene asi; paljuduse wastand.
wähemus 1 (Minorität), wähem osa hääleandjaid mingi asja juures; enamuse wastand.
wähendus 1 (Elision), hääliku wäljalangemine sõna painutamise juures: tuba, toa, wiga, wea, käsi, käe.
wälde 1 (Währung, Dauer), Eesti keele häälte pikkus; näit. tule, tuule, tuulde, taba, tapa, tappa.
wäljaanne 1 (Ausgabe), wälja antud raha, kulu.
wäljaheide 1 (Auswurf), kõik see, mis kehast sülja, röga, higi etc. näul wälja heidetakse.
wäljalõige 1 (Sektor), kreispinnast kahe poolmõõtjaga wälja lõigatud tükk.
wäljamaa (Ausland), kõik need riigid ja maad, mis wõerad on, mis mitte selle riigi päralt pole, kus selle sõna pruukija on; sisimaa wastand.
wäljanäitus (Ausstellung), asjade wäljapanemine nägemiseks, raha eest waatamiseks.
wäljaspidisus 1 (Äußerlichkeit), wäljaspidine olek, wälimine külg; tühiste asjade kraamendamine; seespidisuse wastand.
wäljawedu 1 (Export), kõik kaup, mis ühest riigist üle piiri wäljamaale weetakse; sisseweu wastand.
wälkuwus 2 (Elektricität), w. elektri wägi.
wärs 1 (Vers), laulusalmi rent, weerete ühine rida, salmikutes tarwitataw.
wärsijalg 1 (Versfuß), sõnajärkude mõõt, mille järele wärsi takt kokku pandud; seltsid: jooksik, wiskaja, sõrmiline, wastik, aste.
wärsimõõt 1 (Versmaaß), weereline mõõt, mille järele wärs kokku pandud.
weerdekuju 2 = wärsimõõt.
weere, weerde 1 (Rhythmus), taktiline, ühesugune liikumine, ühise mõõdi pääle põhjendatud kõne ilukõla.
weereline 1 (rhythmisch), weerde järele, weerde kohane, taktiline, wärsiline, salmi järele mõõdetud.
weeremäng 1 (Kegelbahn), pikk tasane laudtee, mida mööda suure puukuuliga tikkusid, mis tee otsal püsti seisawad, maha pillutakse.
weerg 1 (Spalte), trükikunstis see rentide kogu, mis ükstõise all ülewest lehe äärest alla ääreni käib; eesolewal leheküljel on kaks weergu, ajalehtedel on sagedaste mitu weergu.
weeskäija 1 (Taucher), see, kes wee alla, nagu mere põhja, läheb, et säält asju ülesse leida.
weeto 3 (Veto), keelan, keelamine, wastupanemine.
weiderdaja 1 (Hanswurst, Possenreisser, Clown, Bajazzo), weider inimene näidendis, näitemängus, nagu „Kull“ „Poissmeeste“ ja „Tõnu“ „Arthur ja Anna“ sees.
weksel 3 (Wechsel), wõlakiri, mille najal tähtajal wõla tasumist wõib sedamaid nõuda; soloweksel, niisugune weksel, mida wõlawõtja ise peab maksma, kuna tõisi wekslid ka tõiste läbi wõib lasta maksta.
wennastama 1 (Brüderschaft schließen), wennalist sõbrust maha tegema.
wennastus 1 (Brüderschaft), wennalik sõbrus, wendus 3; wennastust jooma = wennalist sõbrust joogiga kinnitama.
Wenela 2 (Land, wo Russen leben), maa, mille pääl Wenelased elawad; w. Saksla.
wentiil (Ventil), masina torude, aukude etc. uks, mis läbiminewa wee, auru etc. läbi kinni ja lahti käib; pumba w.
werenahk 1 (Blutblatt), idulehe keskmine nahakene, millest loomale weresooned ja pudusooned kaswawad.
wesinik (Wasserstoff), gaasisarnane keha, mida enam ei wõi lahutada; hapnikuga segatud saab temast wesi, läkastikuga ammoniak.
westand 1 (epische Poesie), see jagu mõlgendit, luuletust, mis juhtumisi, sündmusi etc. jutustab, nagu Kalewipoeg.
westandik 2 (Lehre von der epischen Poesie), õpetus jutustawast luuletusest.
weterinäär 3 (Veterinär), loomatohter.
wibujoon 1 (Bogen, der Noten verbindet), wibusarnane joon nootide sidumiseks.
wiik 1 (Patt im Schachspiel), malemäng, mis nii lõpeb, et kumbgi wõitu ei saa; mäng jääb wiigi pääle.
wiina-kuu (October), kümnes kuu aastas, mihklikuu ja talwekuu wahel, 31 päewa.
wiisika 3 (Physik), loodusõpe, õpetus looduse seadustest, nagu raskusest, walgusest, soojusest, häälest; tõine jagu loodusteatest.
wiitse- 3 (Vice-), abi-, wiitsekuberneer = abikuberneer.
wikaar 3 (Vicar), mingi ammetniku asemik; kirikõp. w.
wilutama 1 (dressiren), sõnast wiluma (harjuma) nagu põletama sõnast põlema; harjutama, kätte õpetama, „ammetiks“, kombeks õpetama; tuleb ainult loomadest ütelda: tsirkuse hobused on wilutatud.
wilutus 1 (Dressur), kätte õpetatud kunst, ära harjunud tegemine; tsirkuse hobustel on suur w., s. o. nad mõistawad oma kätte harjutatud kunsti hästi wälja teha.
wiskaja 1 (Jambus), wärsijalg, mille mõõt „kerge“ „raske“ on: ◡ ┴ ehk ◡ —; näit. Kas näed? Tohoo! w. Dr. Kreutzwaldi „Wanne ja õnnistus“.
wiskpiik (Wurfspieß), wisataw piik, oda, millega wisates haawu tehakse.
wolikiri 1 (Vollmacht), kiri, millega kellegile ühe tallituse etc. tarwis woli kätte antakse.
wolikond 1 (Machtsphäre), woli suurus; kuninga w. ulatab ta riigi piirideni.
wolinik (Bevollmächtigter), see, kell mingi asja toimetuseks woli käes.
woswaat 3 (Phosphat), põlluwäeks ja rohuks tarwitataw sool, mille pääjagu woswor ja hapnik on.
woswor 3 (Phosphor), wahapehme, kullakas walge, läbipaistaw, kergeste sulaw, kihwtine keha, „ollus“.
wõimsus 1 (Macht), wõimu, jõuu mõjudus.
wõistlema 1 (konkurriren), kaubitsemiseks, asjaajamiseks etc. wõitu jooksma, ükstõisest mööda tikkuma.
wõistlus 1 (Konkurrenz), kauba ja sarnaste asjade mitmete poolt pakkumine ja soowimine ühel ajal, misläbi wõidujooks üksikute wahel sünnib.
wõrdlema 1 (vergleichen), mitme asja tundemärkisid üles otsima ja kõrwu panema, asjade wäärtust etc. kõrwu pannes kaaluma. Wõrdle kätki puusärgiga, aastat elueaga, perekonda riigiga etc.!
wõrdlewad sidesõnad 1 (conjunctiones comparativae), sidesõnad wõrdlemiseks: mida (warem), seda (parem).
wõrdlus 1 (Vergleichung), asjade tundemärkide kõrwupanek, asjade wäärtuse, suuruse, iseloomu etc. kaalumine ükstõise wastu.
wõrdne 2 (proportional), ühemõõduline, sarnane, ühtewiisi kokku seatud.
wõrge 1 (Zellgewebe), rakkudest kokku kaswanud kehajagu; wäga mitmet (14) seltsi, nagu luuwõrge, sidewõrge, narmaswõrge
wõrre 1, wõrde (Comparationsstufe), omadusesõna muutmine, milles omaduse kraad muutub: kena, kenam, kõige kenam; suur, suurem, kõige suurem etc.
wõrrend 2 (Proportion), ühesugune, ühemõõdune, sarnane olek.
wõrreldus 1 (Comparation), omadusesõna isesugune muutmise kuju, worm: kena, kenam, kõige kenam.
wõrrelwõrre 2 (Comparativ), omadusesõna kraadimuute tõine wõrre, aste: kenam, suurem, armsam.
wswod 3 (взводъ), wäesalk kahe suurtükiga.
wulkan 3 (Vulkan), tulepurtskaw mägi.
würstinna 1 (Fürstin), würsti proua.
würtsid 3 (Gewürze), mitmed mõrudad ja magusad taimelikud söögiasjad, milledega toit maitsewaks tehakse ja seedmist äratatakse, nagu kohwi, thee, suhkur, sinep, pipar etc.
würtsikauplus 3 (Gewürz-, Kolonialwaarenhandlung), kauplus, millest würtsisid müüakse.