Eesti sõnaraamat (Grenzstein 1884)/A
a.
à 3 (à, Prantsuskeelest), eest, päält, iga, näituseks: 5 naela à 25 kop., s. o. 5 naela, iga nael 25 kop.
aade 1, aate, aadet (Idee), Soomekeeli aate (ütle aade), „mõtteid ajatelema“, (Soomekeeli ajattelija = mõtleja); mõte, iseäranis uus, kõrge, sünnitaw, juhataw mõte, „paleus“; mõte, mis mingisugust tööd ta täiusele, kõrgele eesmärgile juhatab; wabaduse, Jumala, suremata oleku, kõlbduse, ilu, tõde etc. aade, s. o. mõte, mis nende poole wiib.
aadend 1 (Ideal), ülitäielik, mõttelik eeskuju, asjaks, teuks saanud aade, „paleus“.
aadendiline 1 (idealisch), aadendi sarnane, wäga täieline, kõigiti eeskujuline.
Aamor 3 (Amor), armastusejumal.
aarie 3 (Arie), ühehäälega laulutükk tunderikka sisuga, muusika kaasmänguga, enamiste suurte kontserdi tükkide sees.
aastakümmend 1 (Jahrzehnt), kümme aastat ühtekokku.
aastasada 1 (Jahrhundert), sada aastat ühtekokku.
aastatuhat 1 (Jahrtausend), tuhat aastat ühtekokku.
aateline 1 (ideell), aate järeline, aate sarnane, ainult mõttes olew.
abinõu (Mittel), asi, mille abil midagi tehakse: õppimise abinõuud on raamatud, kaardid, paber, sulg; waata wahend.
abiraha (Stipendium), raha, mis seks asutatud kassadest üliõppijatele etc. abiks antakse; niisugune kassa, kapitaal ise.
absoluutene 3 (absolut), pärisene, päris põhjast, lahutatud; relatiiwese wastand; mäe a. kõrgus on ilmamere pinnast mõõdetud kõrgus, tema relatiwene kõrgus ta ligi olewast maa- ehk weepinnast arwatud.
abt 3 (Abt), kloostri esimees.
adagio 3 (Adagio, ütle adaadжo), aegamööda, pikkamisi; aegamöödane toonitükk. adjutant 3 (Adjutant), wäejuhataja käskjalg.
administratsion 3 (Administration), riigiwalitsus kui kohtupidamise wastand; administraator on üks ammetnik, kes oma suure woliga ise asju korda seab, trahwib etc.
admiraal 3 (Admiral), laewastiku juhataja.
admiraliteet 3 (Admiralität), mereasjanduse ülem kohtukoht.
adresss 3 (Adresse), kirja päälkiri; mingi seisuse ehk seltskonna kiri walitsejale ehk walitsewale kohtukohale tänu-, rõõmu-, soowi- etc. awalduseks.
adwokaat 3 (Advokat), seaduse tundja, kes õiguste eest seisab, kes protsessiasju toimetab.
aegnimesõnad 1 (substantiva verbalia) ajasõna nimetawa kõnewiisi kujud; kahte seltsi: tegijaütlew (substantivum verbalae actoris)): paluja, tänaja; teuütlew (s. v. actionis): palumine, tegemine, palutus, tehtus, armastus.
agentur 3 (Agentur), asjatallituse koht, ammetikoht, kus asjamees oma tööd teeb; waata asjamees.
agraarküsimus 3 (Agrarfrage) põlluküs., maaküs.
aime 1 (Begriff), Soomek. käsitys, hulga olewuste, asjade tundemärkide meelestus, sõna mõte; kase, kuuse, männi etc. a. on puu, kana, pääsukese, tedre etc. a. on lind, rukki, herne, odra etc. a. wili; aime wälimine kuju on sõna.
aimlema 1 (begreifen), üht aimet walmistama, aime tarwis materjaali muretsema, mitme asja tundemärkisid kokku wõtma.
ainsus 1 (Singular), grammatika kuju, milles ühest ainsast olewusest räägitakse: mees, mõte, laew; mitmuse wastand: mehed, mõtted, laewad.
ainuslikult 2 (deductiv), ainustuse abil, üleüldise mõtte juurest iseäraliste mõtete juurde tulles; üldisliku wastand.
ainustama 2 (deduciren), ühest üleüldisest mõttest iseäraliste mõtete juurde tulema; üldistama wastand.
ainustus 2 (Deduction), ühest üleüldisest mõttest üksikute, ainusliste mõtete juurde tulek; üldistuse wastand.
ajakiri (Zeitschrift), kiri, mis ajuti, kindla aja taga lehtedes ehk wihkudes ilmub.
ajakirjandus 1 (Presse, Journalistik), kõik ühe rahwa ajakirjad ühtekokku.
ajaleht (Zeitung), kiri, mis lehtedes päewas, nädalas ehk kuus kord ilmub ja tellijatele kätte muretsetakse.
ajaloolik 1, ajalooline, ajaloone (historisch), ajaloosse puutuw, ajaloos ettetulew, ajaloost wõetud; a. jutustus, sündmus.
ajalugu (Weltgeschichte), kõigi tähtsate sündmuste üleskirjutus, need sündmused ise.
aja määrasõna 1 (Umstandswort der Zeit), sõna, mis määrab, millal tegemine sünnib: täna, homme, ammu.
ajasõna (Zeitwort, Verbum), sõna, mis tegemist ehk kannatamist tähendab: tegema, laulma, elama, põdema, ronima.
ajasõna ilmaütlew 1, w. kohtalulised muuted.
ajasõna seestütlew 1 w. kohtalulised muuted.
ajasõna seesütlew 1, w. kohtalulised muuted.
ajasõna sisseütlew 1, w. kohtalulised muuted.
ajastjäämine 1 (Verjährung), mingi asja wanaksjäämine, mill teda kohus wanaduse pärast enam ette ei wõta.
akadeemia 3 (Akademie), kõrgete koolide ja õpetatud seltskondade nimi: kunstakadeemia, kaubitsemise a. etc.
akadeemikus 3 (Akademiker), akadeemia liige ehk selle liikme auuline.
aksiis 3 (Accise), maks, mis mingisuguse kauba, nagu jookide eest maksetakse.
akt 3 (Acte), kohtulised kirjad, protokollid, kutsekirjad etc.
aktsia 3 (Aktie), see raha, mis üks aktsiaseltslane seltsi kapitaaliks annab; selle maksu eest antaw paber.
aktsiaselts 3 (Aktiengesellschaft), niisugune selts, mille liikmed raha kokku panewad, et sellega kaubelda, raha teenida, näit. „Linda“ selts.
aktsionäär 3 (Aktionär), aktsianik, aktsia omanik.
alabaster 3 (Alabaster), marmori sarnane gips, enamiste wärwita, wõib küünega kaapida.
alaealine (minderjährig), wanaduse poolest alles lapsepõlwes olew, tõiste wastutamise all seisaw; täisealise wastand.
alaealus 1 (Minderjährigkeit), see wanadus, mis täisea ees käib, millel täisea õigused puuduwad.
alakool 1 (Elementarschule), esimene kool, niisugune kool, kus esimesed õpetused antakse: wallakool, kihelkonnakool, kreiskool, kuna gümnasium keskkool on, mis alakooli ja ülikooli wahel, keskpaigas seisab.
alaleütlew kääne 1 (Allativ), kaheksas kääne, kostab küsimuse pääle kellele? millele? jalale, jalgadele, merele, meredele.
alaltütlew kääne 1 (Ablativ), kümnes kääne, kostab küsimuse pääle kellelt? millelt? jalalt, jalgadelt, merelt, meredelt.
alalütlew kääne 1 (Adessiv), üheksas kääne, kostab küsimuse pääle kellel? millel? jalal, jalgadel, merel, meredel.
al fine 3, w. kapo.
algelajad 1 (Urthierchen), õige wäikesed, osalt taimesarnased weeelukad kõige madalama loomaliku elu järje pääl.
alghäälik 1 (Anlaut), sõnatüwe esimene häälik, täht, nagu m-is, k-as, p-uu etc.
alghäälikute sarnasus 3, w. alliteratsion.
algõpetus 2 (Axiom), niisugune lause, mis ilma tõendamata selge ja õige on, mida tõendada ei saagi, nagu: „Iga keha on iseenese suurune.“
algtäht 1 (Anfangsbuchstabe), sõna algul olew täht, esimene täht sõnas.
algumbhäälikute sarnasus 3 = alliteratsion.
algupärand 1 (Original), eeskuju, alguspilt, alguskiri, asi, mille järele tõisi walmistatakse; Laokooni kujusid on igas museumis, nende algupärand, mille järele nad walmistatud, on Roomas; selle on Greeka kunstnikud marmorist nikerdanud.
algupärane 1 (originell), koguni uut moodu, mitte järele tehtud; a. laul on laul, mis mitte mõne tõise kuju ehk mõtte järele pole tehtud, waid mis üsna uus on.
algupärasus 1 (Originalität), algupärane, uutmoodi, isesugune olek, iseloomu olemus.
algusõpetus 2 (Elementarlehre, Grundlehre), esimene, põhjapanew õpetus, õpetus, millega midagi alustatakse.
algwõrre 1 (Positiv), omadusesõna kraadimuutmise esimene wõrre, aste: kena, suur, armas.
alkow 3 = magadiskammer.
Alla 3 (Allah), Mohameedlaste jumal.
allegro 3 (Allegro), ruttu, tuliselt.
alliteratsion 3 (Alliteration), alghäälikute sarnasus salmikutes; Eesti rahwalauludes üleüldiselt pruugitaw, kunstlauludes osalt; näituseks:„Magasin muru mäela
Sinilillede seassa,
Walge lillede wahela,
Kullerkupu keske’ella“ etc. etc.
alto 3 (Alto), segakooris see hääl, mis diskandi all käib.
alus 2 (Subjekt), Soome k. alus, see meelestus, asi, olewus, mille külge mõni tõine meelestus seutakse: ‚tuli‘ on palaw, ‚wesi‘ on wedel.
alusmüür 1 (Fundament), osalt maa sees, osalt ka maa pääl seisaw müür, mille pääle maja ehitatakse.
amiseerima 3 (amüsiren), ilutsema, lõbusaste aega wiitma.
ammetkond 1 (Kompetenz), ammeti wõimuse ja kohuse suurus, piir, määr.
ammoniak 3 (Ammoniak), ühest jaust läkastikust ja kolmest jaust weest kokku pandud keha; tekkib mädanemise juures.
andante 3 (Andante), muusika tempo tähendus: parajaste, adagio ja allegro wahel; toonitükk niisuguses tempos.
andekstama 3 (vergeben), andeks andma; (kõigi keeleseaduste wastu tehtud uus sõna).
apellant 3 (Appellant), apelleerija, see, kes apelleerib.
apellatsion 3 (Appellation), ühe kohtuliku otsuse üle tõise kohtusse edasikaebamine.
apelleerima 3 (appelliren), ühe kohtu otsuse üle ülemasse kohtusse kaevama.
aplaager 3 (Ablager), see koht ehk seis, milles ammetnikud ja teenijad ilma ammetita ja teenistuse ning palgata elawad.
apleger 3 (Ableger), kasuma pandud puuoks.
apteek 3 (Apotheke), rohukauplus, kus rohtusid walmistatakse ja müüakse.
apteeker 3 (Apotheker), see, kes apteegis tohtri eeskirja järele rohtusid walmistab.
Araabi gummi 3 (Gummi arabicum), akatsia waik; tarwitatakse kliistre asemel.
areal (Areal), maapinna suurus, krunt.
arendused 1 (Ordnungsübungen), turnimise harjutused, millede läbi korralist seismist ja liikumist õpitakse; neli seltsi: renditamine, lahku- ja kokkuminek, ümberkäändmised ja pöörmised, kohalt-liikumised.
arhiw 3 (Archiv), kohtuliste kirjade kogu alalhoidmiseks.
arhiwaar 3 (Archivar), arhiwi toimetaja, hoidja.
aristokraatia 3 (Aristokratie), „paremate walitsus“, mõisnikkude seisus; raha a. raha walitsus; aristokraat: aristokraatia liige.
armsus 1 (Lieblichkeit), armas olek.
arrest 3 (Arrest), kinnipidamine, asjade luku taha panemine, et neid wõlglaste juures müümise etc. eest ära hoida; kohtualuse kinnihoidmine järeluurimise ajal, et ta põgeneda ei saaks; ka trahwiks.
arrestant 3 (Arrestant), see, kes oma õiguse hoidmiseks inimese ehk kellegi waranduse laseb kinni, arresti, panna; ka wang ise.
arrestat 3 (Arrestat), see, kes ise ehk kelle asjad kinni on pandud, arrestis on.
arseenik 3 (Arsenik), wäga kihwtine metall; teeb, kui teda natukese kaupa wõetakse, inimese tubliks ja hobuse elawaks, aga kui ta pruukimine seisma jääb, on ta pruukija priskus kadunud.
artikel 3 (Artikel), jagu mingist asjast, liige, iseäranis seaduse parakrahw.
artilleria 3 (Artillerie), sõa tuleriistad, millede juures enam kui üks mees tallitamas; sõawägi, kes suurte tuleriistadega ümber käib.
arw 1 (numerus), ajasõna ainsus ja mitmus: mõtlen, mõtleme, oled, olete.
arwe 2 (Hypothese), Soome k. arwioima, mõiste, mõte, mis weel mitte kindel ei ole, aga kui kindel wastu wõetud, et selle abil tuttawate nähtuste põhjusi ära seletada; näit. meteorid tulewad ilmaruumist.
arwelik 2 (hypothetisch), arwe järele, mitte kindel, arwamise waral.
arwlema 2 (eine Hypothese aufstellen), üht arwet üles seadima, üht mõtet kindlana wasta wõtma, et siis mõne tuttawa asja tundmata põhjust wõiks ära seletada.
arwusõna 1 (Zahlwort), sõna, mis asjade paljust, arwu, üles annab: üks, kaks, esimene, tõine.
arwustaja 2 (Kritiker), keegi, kes mingi töö üle kohut mõistab, tema wäärtust mõõdab, ta head ja wead ülesse otsib.
arwustama 2 (kritisiren), mingi asja, töö üle kohut mõistma, aru andma, teda läbi uurima ja selle järele otsust, aru tegema.
arwustik 2 (Statistik), asjade üleskirjutus arwude waral. Arwustiku tööpõld on rahwalugemine, aruandmine terwete ja haigete, sündinute ja surnute, kohtuprotsesside, kuritööde, kaubitsemise etc. üle.
arwustus 2 (Kritik), aruandmine, otsusetegemine mingi asja üle.
arwuteade 1 (Arithmetik), arwude õpetus, rehkenduse õpetus, see jagu suurusteatest, mis arwude ja nende kujude üle õpetust annab.
asemik (Stellvertreter), see, kes tõise asemel tööl ehk ammetis on.
asesõna 1 (Pronomen), sõna, mis nimesõna asemel pruugitaw: mina, sina, meie, nemad, kes, see; kuut jagu: isikulised, enesekohalised, näitawad, siduwad, küsiwad, umbarwulised asesõnad.
asfalt 3 (Asphalt), maapigi, leitakse kiwimägedest, tarwitatakse ehitusteks, aastast 1832 uulitsateks.
asjamees 2 (Agent), Soomekeeli asiamees, kaupmeeste, wabrikute, tulekassade etc. asjatoimetajad; suurtel tulekassadel näit. on igas suuremas linnas oma asjamees, kes tulekinnitusi wastu wõtab ja pääseltsile sisse saadab.
asjaselgitus 1 (Realdefinition), selgitus, seletamine, mis asja sisu kohta käib; sõnaselgituse wastand.
assekurants 3 (Assecuranz), kinnituse selts, kes tule etc. eest asju kinnitab.
assekureerima 3 (verassecuriren), tulekassasse ülesse wõtma, tule etc. kahju eest kinnitama.
assessor 3 (Assessor), kõrwalistnik kohtukohtades, kohtuliige, kreiskohtu a., konsistoriumi a. etc.
assistent 3 (Assistent), arsti, professori etc. abide nimi.
assonants 3 (Assonanz), sarnane tähekõla, mida tõususilpide täishäälelised sünnitawad: Sundis suwel sõudemaie.
aste 2 (Spondeus), wärsijalg, milles kaks rasket sõnajärku järestikku seisawad: ┴ — ehk — ┴; näit. ükskõik, kaupmees.
astekond 1, kõik ruudud ühtekokku, millede sisse malend wõib astuda.
asunik (Ansiedler), keegi, kes enesele uue eluaseme walmistanud; „paigamees.“
atentaat 3 (Attentat), tühja läinud katse, mõnda kõrget ammetnikku etc. surmata.
atesteerima 3 (attestiren), tunniskirja, atestaati andma; atestaat: tunniskiri.
atlas 3 (Atlas), 1. maakaart, 2. läikiw toimine siidiriie.
autografeerima 3 (autographiren), kiwi pääl trükkima üht käsikirja, mille see, kes trükitöö tellib, ise kiwitrüki tindiga kirjutanud ehk oma kuluga kirjutada lasknud.
autor 3 (Autor), kirjanik, mingi kirja, muusikatüki etc. looja.
autoriteet 3 (Autorität), teadumees mingis asjas, kelle arwamine ja wõim ses tükis tõiste omast üle käib, keegi, kes waimu poolest tublim on kui tõised.
auuhind (Prämie), iseäralik palk kasuliste tööde etc. eest, nagu wäljanäituste pääl kõige paremate asjade eest.
auukodanik (Ehrenbürger), see, kellele kodaniku õigus ilma maksuta linnawalitsuse poolt anti.
auusus 1 (Ehrlichkeit), auus olek, mis pettust etc. ei salli; meeleauusus, auus, õiglane meel.
awarus (Weite, Hinlänglichkeit, Reichlichkeit), awar, suur, lai olek, mitte kitsas olek.