Eesti sõnaraamat (Grenzstein 1884)/O

N
Eesti sõnaraamat (Grenzstein 1884)
Ado Grenzstein
Õ

o.

oaas3 (Oase), rohiline saar liiwakõrbes; kõrbesaar.

obelisk3 (Obelisk), neljakandiline, teraw sammas, ühest kiwist raiutud, Egiptuses 50—150 jalga kõrge.

oblaat3 (Oblate), hapnemata leiwataignast tehtud õhukene liblukene, mis p. armulaual antakse.

obligatsion3 (Obligation), kohtulik paber, mille läbi wõlauskujale mingi pant, kinnitus antakse, nagu mõni maja, maatükk.

odawus1 (Billigkeit), odaw olek, odaw hind.

okean3 (Ocean), suur meri, ilmameri.

oklad3 (Oklad), selts, seisus, maksuseisus.

oksima3 (verauctioniren), oksjoni wiisil ära müüma.

oksjon3 (Auction), enampakkumise teel äramüümine, enamiste wõlgade pärast kohtulisel sundusel.

olemus1 (Wesen), Soome k. olento; kõik tundemärgid, mis mitmel asjal ühtlasi on; puu o. on juured, tüwi, oksad; raamatu o. köidetud lehed, kaaned ja neljakanti kuju.

olewik (Gegenwart), olew aeg, see aeg, mis praegu käes on.

olewiku kesksõna1 (participium praesentis), kesksõna kuju olewas ajas: tegew, olew, tulew.

olew kääne1 (Essiv), wiistõistkümnes kääne, kostab küsimuse pääle kellena? millena? jalana, jalgadena, merena, meredena, s. o. kui jalg, jalast pärast etc.

olewuma1 (existiren), olemas olema, elama, olema.

olewus1 (Existenz), olemas olemine, elu, olu.

ollus3 (Stoff), asjade materjaal, sisu, see, millest asjad on, mateerie.

olukäänded1, seesütlewa ja alalütlewa käände ühine nimi.

olukoht1 (Domicil, Aufenthaltsort), see koht, ase, kus ollakse, eluase; meie kodumaa ülikooli olukoht on Tartus.

olukord2 (Aggregatzustand), kehade wedeluse ja paksuse seisukord; kolme sugune: kõwa, wedel, gaasikujune.

olulised ajasõnad1 (intransitive Zeitwörter), ajasõnad, millede mõte mingisuguse olu, oleku, asja pääle ei lähe, mis sihitust ei nõua: surema, olema, elama, kaswama.

omadus (Eigenschaft), iseloomuline olek, see, mis ühel asjal isepäinis on; omandus = warandus.

omadusesõna1 (Adjektiv), sõna, mis omadust, iseloomu, laadi tähendab: kena, ilus, rumal, rikas etc.

omakasu (Eigennutz), püüdmine, iseenesele kasu saata ilma tõiste kahjust hoolimata, see kasu ise, mis nii saadakse; üleüldise, tõiste, rahwakasu wastand.

omastaw kääne1 (Genitiv), neljas kääne, kostab küsimuse pääle kelle? ja mille? jala, jalgade, mere, merede.

omnibus3 (Omnibus), suur sõiduwanker, mis enamiste üht ja sedasama teed käib.

onkel3 (Onkel), onu.

opium3 (Opium), kukelilli (Mohn) sahwtist kuiwatatud rohi; teeb uniseks, sünnitab ka surma, kui teda palju wõetakse.

oratorium3 (Oratorium), waimulik näitemäng muusikaga, waimulik laulumäng; tuuakse ilma näitlemiseta ainult muusika ja laulu waral ette.

ordaal3 (Ordal), keskajal kohtu juures pruugitud Jumalalt saadud otsus kellegi süü ehk süütamuse üle: tuleproow ja weeproow.

orient3 (Orient), hommikumaa.

orden3 (Orden), auumärk, mis mingi teenistuse eest riigiwalitsuse poolt antakse; kannetakse rinnas ja kaelas.

orgaan3 (Organ), „tööriist“, loodusteates mingi loomalik ehk taimelik kehajagu, millel oma tegewus sees, nagu silm, süda, kops, õis.

organist3 (Organist), orelimängija.

orkaan3 (Orkan), kange torm.

orkester3 (Orchester), muusikakoor, milles puhumise- ja wiburiistad mängiwad; selle koori mängupaik.

osa, w. selts.

osakond1 w. selts.

osastaw kääne1 (Partitiv), tõine kääne, mis küsimuste pääle keda? ja mida? kostab: jalga, jalgu, merd, meresid.

ostuhind1 (Kaufpreis), see hind, mille eest midagi ostetakse.

otsatus1 (Unendlichkeit), ilma otsata, lõputa olek, otsata asi; arwude rida läheb otsatuseni, s. o. arwureal ei ole piiri, lõppu.

otsekohene kõnewiis2 (direkte Redeweise), ajasõna kuju, milles kõnewiis kindel, käskiw, soowiw, kahtlane on: palun, paluksin, palu, palugu; ebakohese kõnewiisi wastand: tema olla, nemad rääkida.

otsekohene sugulane1 (direkter Verwandter), kõige ligem, lähem sugulane.

otstarwe, otstarbe, otstarwet (Endzweck), see, mida mingi tegewus wiimaks peab tooma; kraawitamise tarwe on maa kuiwatamine, maa kuiwatamise tarwe on parem wiljakasw, parema wiljakaswu tarwe on suurem sissetulek, selle tarwe on parem elu etc., nii on siin parem elu kraawitamise otstarbe, kuna maa kuiwamine ja suurem põllusaak wahetarbed on.