Eesti sõnaraamat (Grenzstein 1884)/M

L
Eesti sõnaraamat (Grenzstein 1884)
Ado Grenzstein
N

m.

maakler3 (Makler), kaubasell, kauba asjade ajaja.

madalik (Tiefland), madal maa.

madrats3 (Matratze), karwadest, ragoskist etc. tehtud padi magamiseks.

magistraat3 (Magistrat), linna walitsuse kohtukoht, linna asjade toimetajate kogu.

magneet3 (Magnet), asi, millel magnetismus sees, nagu magneedi wäel.

magnesium3 (Magnesium), sooladest saadud metall, hõbewalge, weniw, põleb tules wäga walgel leegil.

magnetismus3 (Magnetismus), mõne keha omadus, mille abil ta rauda külge tõmbab; teda wõib terase külge jäädawalt, raua külge ajuti siduda; põhja ja lõune m.

maguelajad1 (Gastrozoa), ilma luuta ja lülita pehmed loomad, nagu ussid.

mahakiri3 = ärakiri.

mahalöök1 (Niederschlag), suure rõhuga takti jagu, mille juures taktikepp maha poole langeb.

maitsemise käsn2 (Geschmackwärzchen), wäikesed pudusoontega täidetud käsnakesed, mättakesed keele pääl, millede waral meie maitseme.

majandama2 (wirthschaften), maja pidama, koduseid asju õiges korras hoidma.

majandus2 (Wirthschaft), Soome k. talous, sõnast maja, nagu laewandus sõnast laew, asjandus sõnast asi; majapidamine, majapidamise asjad, koduste asjade korraspidamine.

majandusline2 (wirthschaftlich), hää majapidamise wiisi järele, kokkuhoidlik.

majastik1 (Häusercomplex), majade kogu.

majesteet3 (Majestät), riigiwalitseja kõige kõrgem auunimi, suurus.

maksuahtrus1 (Zahlungsunfähigkeit), olek, milles oma maksusi ei jõueta toimetada.

male1 (Schachspiel), kuulus mäng, mida kahekesi (ka neljakesi) 64-ruuduse laua pääl mängitakse, sõamäng.

malelaud1 (Schachbrett), 64 ruudusse jautatud laud male mängimiseks, mille ristread rentteedeks, püstread rongteedeks ja põikread põikteedeks kutsutakse; põiktee pahemalt poolt ülewast nurgast paremale poole alla nurka on walge maantee, pahemalt poolt alt nurgast paremale poole ülesse nurka must maantee, esimene ja wiimne (8.) rentrida on kantsid, esimene ja wiimne rongtee ääreteed; keset lauda seiswad neli ruutu on keskruudud.

malend1 (Schachstein), malemängu sõdamees: kuningas, lipp, odamees, ratsamees, wanker, soldat.

maletama1 (Schach spielen) malet mängima; maletaja.

malew1 (alle Schachsteine zusammengenommen), terwe sõawägi ühtekokku male-mängus.

mall, malli (Transporteur), winklimõõt kreisjoone kraadide mõõtmiseks.

manifest3 (Manifest), riigiwalitsuse awalik kiri mingi uue seaduse ehk seadluse üle.

manisk3 (Манишка, Vorhemd), rinna ette pandaw särk, särgirind.

manset3 (Manschette), käikse-warus.

manööwer3 (Manöver), sõjalik harjutus mitmesuguste sõjariistadega.

mapp3 (Mappe), nahast ehk papist tehtud kirjatasku.

mark3 (Mark), Saksariigi raha, 30 kop., Soome m. 25 kop., 1 m. 100 penni.

markii3 (Marquis), kõrgete mõisnikkude auunimi Prantsusmaal.

marshall3 (Marschall), tähtsate asjade toimetaja, korrapidaja; sõamarshall, õuemarshall, landmarshall, korrapidajad sõas, keiserlikus õues ja maa walitsuse asjus.

maskepall3 (Maskenball), pall ehk tantsuõhtu, mille osaliste paled mitmesuguste palekatetega kinni kaetud on.

matsalka3 (Мочалка), pärna niinest kistud pinnukesed pühkimise, pesemise etc. tarwis.

mausoleum3 (Mausoleum), ülikena hauamälestus; esimese niisuguse ehitas Karia kuninganna oma abikaasale Mausolos 353 e. Kristust.

määrarw1 (Adverbialzahlwort), arw, mis üht kogu määrab: üksi, kahekesi, kolmekesi etc.

määreraamat2 (Schmiererei), põlgduse wääriline raamat. See sõna tähendab selle pääle, et raamat halwaste kirjutatud, nagu kokku määritud on.

määrolulised muuted1 (casus verbi adverbialis), ajasõna kujud nimetawas kõnewiisis; kaht seltsi: määrosastaw (infinitus verbalis): paluda, tänada; määrseesütlew (inessivus adverbialis): paludes, tänades.

määrosastaw1, waata määrolulised muuted.

määrseesütlew1, w. määrolulised muuted.

määrsõna1 (Adverb), sõnajagu, mis määrab, kuda, mill, kus, kui palju, kus tegemine sünnib; wiis jagu: kombe, aja, koha, hulga, jaatamise ja eitamise m.: hästi, ammu, siia, wähe, tõeste.

määrus1 (Verhältniß), mingi asja olewuse seis, olek, tõise asja, olewuse wasta; 2 määrub 4 wastu nagu 3 6 wastu, s. o. 2 läheb niisama 2 korda nelja sisse nagu 3 kuue sisse.

määruslikult1 (verhältnißmäßig), määruse järele, oma suuruse, wäärtuse järele; töö saab m. palgatud, s. o. saab oma suuruse järele palgatud.

mälu (Gedächtniß), meelespidamise wõim, see jõud meie waimus, mille waral nähtud etc. asjad mälestusesse kinni jääwad.

märatsema (schwärmen), suure waimustusega segaseid mõtteid ja tühji püüdmisi awaldama; märatseja, usumäratseja, märatsus.

märgukiri1 (memorandum), kirjatükk mingi rahwaõiguslise ehk riigilise küsimuse üle, milles juhatust, märku antakse.

mässaja (Anarchist), keegi, kes riigi seaduskorra wastu ülesse astub.

mässipaber1 (Makulatur), paber, mille sisse kaupa etc. mässitakse.

meelestama1 (vorstellen), meeles olewaid piltisid waimu silma ette kutsuma, asja kuju meelde tuletama.

meelestus1 (Vorstellung), pilt, kuju, mida meie ühest asjast ehk sündmusest oma meele sees waimu silma ette seame; mõtlemise materjaal.

meelsus1 (Gesinnung), meele, mõtte seis, kellegi arwamine hää ja halwa kohta, et oma elu selle järele seadida.

meeter1 (Meter), Prantsuse, Saksa etc. pikkusemõõt, 3 jalga 3½ tolli; 40,000das jagu maakera telje pikkusest; 1 m. 100 tsentimeetrit, 1 tsentim. 100 millim.

meldima3 (melden), teada andma, tulemist teatama.

mereminister3 (Marineminister), mereasjanduse üle walitsew minister.

meridian3 (Meridian), niisugune tsirklijoon, mis maakera pinda mööda mõlemast nabast läbi läheb ja ekwatoriga täiswinkli sünnitab; 360 m:i; nullm. Ferro saarest, Pariisist etc.

mesikeelne (mit Honigsüßer Sprache), wäga magusa keelega, meelitates, magusaste, armsaste rääkiw.

metall3 (Metall), üks jagu kiwiriigi kehadest: raud, hõbe, kuld, wask, tina, elawhõbe, platina etc.

meteorid3 (Meteorsteine), kiwid, mis ilmaruumist maa pääle kukuwad.

methodik3 (Methodik), õpetus, kuida lapsi etc. tuleb õpetada, õpetuse wiis.

metronoom3 (Metronom), masinakene, millega muusikas takti pikkust mõõdetakse.

mihklikuu (September), üheksas kuu aastas, lõikusekuu ja wiinakuu wahel, 30 päewa.

miiting3 (Meeting), koosolek politikaliste ja seltseluliste küsimuste hääks Inglismaal ja Põhja-Ameerikas.

mikroskop3 (Mikroskop), suurendaw klaas wäikeste asjade waatamiseks.

millimeeter3 (Millimeter), kümnes jagu sentim. 1000das jagu meetrist.

minewik (Vergangenheit), minew aeg, see aeg, mis ju mööda läinud; mitte „möödanik“.

minewiku kesksõna1 (participium praeteriti), kesksõna kuju mööda läinud ajas: palunud, palutud, rääkinud, räägitud.

minewiku tulewik1 (futurum praeteriti), ajasõna kuju: sain palunud, sain tänanud.

minister3 (Minister), kõige ülem riigi ammetnik riigipää (keisri, kuninga) järele, kes riigiwalitsust juhatab; rahaminister, sõaminister, sisimiste asjade minister etc.

missiw3 (Missiv), saatekiri; lukuga kirjatasku.

mitmus1 (Plural), grammatika kuju, milles mitmest olewusest räägitakse: lauad, toolid, majad; ainsuse wastand: laud, tool, maja.

monarhii3 (Monarchie), isewalitsus, riigiwalitsuse kuju, milles ainult ühe riigipää käes kõik walitsemise wõimus seisab; rahwariigi wastand.

monoteismus3 (Monotheismus), ühe-jumala-usk; politeismuse wastand.

morfium3 (Morphin), opiumist walmistatud kibe rohi, toob und ja ka surma.

moshee3 (Moschee), Mohamedlaste palwekoda.

mõiste1 (Urtheil), mõttekuju, milles meelestuste, asjade, olewuste määrust ükstõise wastu mõteldakse; m. wälimine kuju on lause.

mõjudus (Wirkung, Macht), tegew wõim, tegewa wõimu läbi sünnitatud tagajärg; keisri sõnal on suur mõjudus.

mõjukond1 (Machtsphäre), mõjumise, woli, wõimuse suurus.

mõlgend2 (Poesie, nur den Inhalt derselben bezeichnend), luuletuste sisu, luulelik mõte, kainendi wastand; kolm jagu: tunnend, westand, näidend.

mõlgendik2 (Poetik), mõlgendi, luuletuste õpetus, õpetus luuletuste mõtetest, kujudest, jagudest.

mõlglik2, mõlgendlik (poetisch), luulelik, laulusarnane, kaunis, lõbus, sünnis laulu tarwis; m. mõte, maakond, ligikond.

mõõnusilp2 (unbetonte Sylbe), rõhuta silp, sõnajärk salmikus.

mõrsja (Braut), kihlatud neiu; mitte „pruut“.

mõtlemisemärk (Gedankenstrich), kirjamärk , tarwitatakse lisalause ees ja taga, sääl, kus wana mõtterida lõpeb, ning kus lugedes tarwis pikemalt peatada.

mõttekond1 (Gedankentragweite), mõtte suurus, kaugus, põld, mille üle üks mõte ulatab.

mõttetarkus3 = tõdeteade.

mõtteteade1 (Logik), mõtlemise kujude ja seaduste õpetus, juhatus, mille järele tuleb mõtelda.

mõtteteadlane1 (Logiker), mõtteteate õpetaja, tundja, see, kes mõtteteate järele mõtleb.

mõtteteadline1 (logisch), mõtteteate järele õige, mõtlemise kuju ja seaduse omane, nende järele kokku pandud.

möllima3 = meldima.

mööbel3 (Möbel), majariist, nagu tool, kapp.

murd1 (Bruch), murtud, jautatud arw, nagu  1/₃,  2/₇, ⁴/₅ etc. täisarwu wastand: 1, 2, 8, 6 etc.

murdarw1 (Bruchzahl), arw, mis terwest kogust üht jagu tähendab: pool, kolmandik, neljandik etc.

museum3 (Museum), wana asjade kogu, nende panipaik, olutuba.

must maantee1, waata malelaud.

musse3 (Musse), mõningate seltskondade maja, nagu akadeemia m., bürgerm.

muudatus (Veränderung), muutmine, tõiseks saamine, uuendus.

muumie3 (Mumie), rohtudega mädanemise eest hoitud surnukehad, iseäranis Egiptuse haudades.

muuse3 (Muse, Muße), kunstijumal wanade Greeklaste juures, kunst ise, iseäranis luulekunst.

muusika3 (Musik), toonikunst, helikunst.

muusikant3 (Musikant), muusika tegija, pillipuhuja.

muusikus3 (Musiker), muusika tundja.

muutmine1, sõna, (Flexion), sõna tõiseks tegemine, nagu: elu, elama, elanik, kõwa, kõwem, kes, kelle, neli, neljas, olema, olles, olgu; neljasugune: painutamine, käänamine, wõrdlemine, pööramine.

mütoloogia2 (Mythologie), õpetus paganausulisist jumalaist, nagu Zeusist, Jupitrist, Ukust, Wanemuisest.

müürileht1 (Plakat), kuulutuskiri, mis müüride, seinte, tulpade etc. külge lüüakse, et teda kõik wõiksiwad lugeda; mitte „nurgaleht“.