Eesti sõnaraamat (Grenzstein 1884)/E

D
Eesti sõnaraamat (Grenzstein 1884)
Ado Grenzstein
F

e.

eba-1 (un-, miß- etc.), Soomekeeli epä- (ütle ebä-), tähendab sõna mõtte wastandit; ebausk: ekslik, wale usk, ebajumal: tühine jumal, ebasõber: waenlane, ebarõõm: kurbdus.

ebadus1 (Unechtheit), mingi olemuse omadus, mis teda päristest, tõsistest, rikkumata omaseltsi asjadest lahutab, mingi asja walsk olek; näit. kõik need tundemärgid ühtekokku, mis ühe walskraha õigest rahast lahutawad.

ebakohane kõnewiis1 (indirecte Redeweise), ajasõna kuju, milles mitte otsekohe, kindlal wiisil ei räägita: mina paluda, mina olla, tema minna, nemad tegewat etc. otsekohese kõnewiisi wastand: mina palun, olen, lähen.

ebatarkus1 (Afterweisheit), laidetaw, eksiw, tühine, pilkamise wääriline tarkus, ninatarkus.

ebatäht1 (Unstern), täht, mis halba ette kuulutab.

ebatänu1 (Undank), halb, laidetaw tänu, tänamata meel, tänamata tegu.

ebatõde1 (Unwahrheit), wale, ekslik „tõde“.

ebeliikumine1 (Flimmerbewegung), wähikeste pudukarwakeste liikumine ilanaha pääl, nagu keele, suu seinte etc. pääl, mille abil ilanaha pääle jäänud purukesed etc. edasi aetakse.

edenew joon1 (absteigende Linie, Descendenz), järeltulijad ehk lapsed sugu poolest: poeg, pojapoeg, tütar, tütretütar jne.

eemir3 (Emir), ülemate, walitsejate nimi Oriendis ja Põhja-Aafrikas.

eesistnik1 (Vorsitzer), ühe istumise, koosoleku juhataja.

eeskawa1 (Programm), kontserdi, pidu etc. pääl ettetulewate asjade lühikene nimekiri; kontserdi e. pääl näit. on kõik kontserdi laulud ülewel.

eeskiri (Vorschrift), kiri, mille järele kirjutamist õpitakse, mille järele midagi tehakse, käsk, seadus.

eeskõne (Prolog), kõne, mis näitemängu algul näitelawalt peetakse; tähendused raamatu eesotsas.

eeskõneleja1 (Vorredner), see, kes enne tõist räägijat kõneles, kõne pidas.

eesmärk (Vorzeichen), noodi alandamise, ülendamise ja keelamise märgid; märk, mis tulewat asja tähendab, eestäht.

eesolek1 (Ursache), see, millest mingi tagajärg wälja kaswab, mis tagajärje ees on. Wäsimuse e. on töö, tarkuse e. õpetuse saamine, tuule e. õhu mitmesugune soojendamine.

eesriie (Vorhang), riie, mis näitelawa ja waatajate wahel ripub.

eessõna (Vorwort), kiri, mis raamatu etteotsa tema seletuseks trükitakse, eeskõne.

eessõna ja tagasõna1 (Präposition), sõnad, mis tõiste sõnade ees ja taga pruugitawad on: enne, pärast, taga, all.

Eesti (Estenland), tuleb lauludes ette: Eestis elama, s. o. Eestimaal, Eestlaste isamaal, kodumaal elama; nimetaw „Eest“ ehk „Eesti“, nagu „Soome“ ehk „Suomi“, ei ole pruugitaw.

Eestia (Estenland), Eestlaste isamaa.

eestiline1 (estnisch), Eestlaste wiisi järeline, Eestlaste omaline, Eestimaal pruugitaw, Eesti loomu järeline; eestiline kõnekäänd, eestiline pruuk.

Eestimaa1 (das von Esten bewohnte Land), see maa, kus Eestlased elawad, s. o. Tallinna kubermang ja põhjapoolne Liiwi kubermang nende maa äärtega, kus Eestlased elawad.

eestistama1 (verestnischen), Eesti keelde tõlkima, Eesti iseloomu järele ümber tegema; eestistatud raamat, näitemäng, jutustus.

eestistus1 (Verestnischung), tõlge wõerast keelest Eesti keelde, Eesti iseloomu järele muudetud wõeras asi.

Eestla2 (das von Esten bewohnte Land) maa, kus Eestlased elawad; waata Saksla.

eestseisus (Vorstand), mingi seltsi osakond liikmeid, kes seltsi eest seisawad, kostawad ja seltsi asju ajawad.

eestwedaja (Spitzführer), põlgaw sõna eestwõtja asemel, keegi, kes tõisi nagu surnud materjaali enese taga weab.

eestwõtja1 (Spitzführer), keegi, kes üht hulka juhatab, kes hulga ees käib, kes mingit asja esimehena toimetab.

ehenikerdus2 (Sculpturverzierung), kiwist, puust etc. nikerdatud kuju hoone etc. ilustuses.

eht3 (echt), õige, õigusline, rikkumata, segamata; eht Inglise kaup näit. on niisugune kaup, mis just Inglismaal on tehtud, aga mitte kuskil mujal Inglise kauba nime all walmistatud.

eitamise määrasõnad1, w. jaatamise määrasõnad.

eitaw kõne2 (verneinende Redeweise), niisugune kõnewiis, mis ütleb, et midagi ei sünni: ma ei ole, ei kirjuta, ei mõtle; jaatawa kõne wastand: ma olen, kirjutan, mõtlen.

ekonomii3 = rahwamajandus.

eksaam3 (Examen), katse, koolikatse, teadu, tarkuse järelkatsumine.

eksamineerima3 (examiniren), eksaami teha laskma, katsuma.

eksemplaar3 (Exemplar), üks ainus tükk mitme sarnase seast; 10 eksemplaari ühest raamatust, 2 e. mingist pildist etc., s. o. 10 tükki, 2 tükki etc.

eksempel3 = ülesanne.

eksituli1 (Irrlicht), tuli, mis soodes ja rabades iseenesest põlema läheb; tuleb gaasidest, mis maa seest üles tõusewad, kus midagi mädaneb; tema olemus ei ole teaduslikult täieste tõdestatud.

ekspedeerima3 (expediren), minema saatma, saatmiseks walmis tegema.

ekspeditsion3 (Expedition), minema-saatmine, kauba, asjade etc. edasisaatmine, niisuguse saatmise koht.

eksperiment3 (Experiment), katse, misläbi õpetust wõib kinnitada.

ekstra3 (extra), iseäralik, mitte tawalik, igapäine, päälekaubane.

ekstsellents3 (Excellenz), „ülihäädus“, auunimi kõrgete ammetnikude juures, nagu kuberneeride ja ministrite ja muude kroonu- ning wäeammetnikkude juures, „tõsisest riiginõuunikust“ ja kindralmajorist pääle hakates.

elajariik2 (Thierreich), kõik elukad ühtekokku, kelledel oma elu, liikumine on.

elawus1 (Lebendiges), kõik see, millel elu sees, mis elaw on, nagu kõik loomad ja taimed; elutuse wastand.

elektri wägi3 (Elektricität), looduse wägi, mis waigu, klaasi, weewli etc. õerumise juures nähtawale tuleb, wäikesi asju külge tõmbab, sädemeid annab etc.

elektrofor3 (Elektrophor), waigukook elektriwäe sünnitamiseks.

ellips3 (Ellipse), pikerguseks tõmmatud ringjoon.

elulane2 (Lebwesen), keegi, kellel elu sees, elaw olemus.

elumees1 (Lebemann, Bonvivant), keegi, kelle suurem püüd ja hüüd enese toitmine, hästi elamine on.

elund2 (Individuum, Einzelwesen), mingi omakohalt seisaw olewus, elukas, millel ise oma elu olu on, (Organ?).

elundama2 (individualisiren), mingi elundit, elukat ta iseloomus tõiste seast ette tooma, tema olemust näitama.

elundus2 (Individualität), mingi elundi, eluka iseloom, olemus, see, mis teda tõistest sarnastest elukatest lahutab, (Organisation?).

elunema1 (lebendig werden), elusse tulema, elu saama, elama hakkama.

elutus2 (Lebloses), kõik, mis ilma eluta on, nagu kõik kiwiriigi olewused; elawuse wastand.

eluwedelik2 (Protoplasma), see wedel materjaal, millest kõik rakud koos on; tema sees liiguwad alatasa wäikesed terakesed.

enamus (Majorität), suurem hulk hääleandjaid mingi asja juures; wähemuse wastand.

enesekohalised asesõnad1 (Reflexivpronomen), asesõnad, mis rääkija pääle tagasi tähendawad: ennast, enese, oma etc.

enneminewik1 (plusquamperfectum), aeg, mis enne minewikku mööda läinud: olin palunud, olin kirjutanud.

enneminewiku tulewik1 (futurum plusquamperfecti), ajasõna kuju: olin saanud paluma, o. s. tulema.

era-1 (privat-), sohi-, mitte ammetlik; erakool, eratöö.

erakond (Partei), ühendus inimesi mingi otstarbe kättesaamiseks, iseäranis politika wäljal; wabameelne ja wanameelne erakond, kõikslaawlaste erakond.

erakondlik1 (parteiisch), ühe erakonna poole hoidaw, erapoolik, oma seltskonna kasu püüdew; erakondlik seletus: asja wiltu pööramine oma erakonna hääks.

erand1 (Ausnahme), olewus, asi, mis iseäranis, eralde seisab, mis mitte tõiste sekka ei sünni, mis üleüldisest seadusest mööda läheb; üldendi wastand; näit. kõik juured kaswawad maa sees, erand: ‚õhujuured‘, mis mitte maa sees ei kaswa, waid õhus.

erandseadus1 (Ausnahmegesetz), seadus, mis ainult mõne maakonna, linna ehk seisuse kohta mõneks ajaks antakse, mis mitte terwesse riigisse ei puutu; üleüldise seaduse wastand.

erane1 (apart, besonders), iseäralikult, omakohalt, isepäinis olew.

erapool = erakond.

erapooletu (neutral, unparteiisch), mitte ühegi erapoole päralt, ilma erapoolest osa wõtmata, asjalikult.

erapoolik (parteiisch), erapoole kasu otsiw, erakonna poole hoidaw; e. kõne, seletus etc.

esialgune (anfänglich, ursprünglich), hakatusline, ürgaw, esimesest algusest tulew; esialgune mõte, töö.

esimees (President, Präses), mingi seltsi ehk kogu juhataja, seltsi eestseisuse esimene liige.

esitelema1 (vorstellen, eine Person), wõeraid ükstõisele tutwaks tegema, neid nime pidi nimetama.

eskadron3 (Eskadron), sõawäe jagu, 125 meest ja hobust.

etaat3 (Etat), riigi ehk mõne riigiammetniku wõi walitsuskonna aastane sissetulek ja wäljaminek.

etendama3 (vorstellen, eine Vorstellung geben), ette tooma, näitemängu ette kandma; etendus, etendaja. (Keeleseaduste wasta tehtud, aga pruugile wõetud uus sõna, millel eeskuju, [Analogon] puudub.)

etteaste1 (Scene), näitemängu jagu, mis uute näitlejate ehk näitleja etteastumisega algub ja nende (tema) äraminemisega lõpeb.

ettejuhataja1 (Inspicient), see, kes näitemängu juures näitlejaid õigel ajal näitelawale saadab.

ettekäänd1 (Vorwand), luuletatud põhjus, asjata wabandus; ette käändma.

etteütleja1 (Souffleur), see, kes näitlejatele sõnad, kõne ette ütleb.

ettewõte1 (Vorhaben, Unternehmen), see, mis ette wõetakse, mida alustatakse. Aleksandri-kooli ehitamine, Linda seltsi asutamine, wäljanäituste toimetamine etc. on tuttawad ettewõtted.

Euroopa kontsert1 (europäisches Konzert), Euroopa suurriikide ühendus rahwaõiguslisis asjus.