Eesti sõnaraamat (Grenzstein 1884)/Õ

O
Eesti sõnaraamat (Grenzstein 1884)
Ado Grenzstein
Ö

õ.

õhkamisemärk (Ausrufzeichen), kirjamärk !, seisab õhkamise sõna ja lause taga.

õiguskond1 (Rechtsbefugnisse), õiguse suurus, laius.

õigustama1 (berechtigen), õigust andma mingi asja pääle.

õigustus1 (Berechtigung), kuidagi saadud õigus mingi asja tarwis.

õigusteade1 (Jurisprudenz), õiguste, seaduste tundmine, õpetus, teadus õigustest, seadustest.

õigusteadlane1 (Jurist), see, kes õigusteadet studeerinud, kes teda tunneb, adwokaat.

õlakate2 (Epaulette), riigi ammetnikkude teenistuse, seisuse märk õlade pääl.

õnnemäng2 (Hazardspiel), üks mäng, milles ainult juhtumine wõidu ehk kautamise toob; seaduslikult keelatud.

õnnestama1 (beglücken), õnneliseks tegema, õnneks minema; õnnistama = õnnistust soowima, paluma, andma.

õpe- ja õpi- (Lehr- u. Lern-), sõnadest õpetama ja õppima; õpekeel: see keel, milles õpetatakse, õpikeel: õpitaw keel; õpetuba, õpituba.

õpekeel1 (Unterrichtssprache), see keel, milles õpetatakse, õpetuse keel, kuna õpikeel õpitaw keel on.

õpekond2 (Kursus), mingi õpeasja läbiwõtmine, läbiõppimine, õpetuse osa, mis mingis koolis etc. läbi wõetakse.

õpelause2 (Lehrsatz), mingi lause, ütelus, mis mingi teaduse põhjusõpetustega wõib tõdestatud saada, mida paljude nähtustega wõib tõendada; näitusi w. geomeetria raamatutest.

õpemeister1 (Lehrmeister), osaw õpetaja, meisterlik juhataja.

õpeplaan1 (Lehrplan), plaan, mille järele kooliõpetajad õpetawad, mille pääl kõik õpematerjaal lühidelt ülesse tähendatud.

õpetajanna1 (Lehrerin), õpetaja abikaasa, naestesugust õpetaja.

õpetlane1 (Gelehrter), õpetatud mees, inimene, kes palju õppinud; (wastand?)

õpikeel1 (die zu lernende Sprache), see keel, mis õppida on, õpitaw keel.

õpikond1 (Pensum), kõik see, mis õppijale ühekorraga käes on õppida, enamiste ühe päewa tarwis.

õpilane1 (Lehrling, Schüler), õpetataw inimene, koolilaps, kaswandik.

õpp, õpu (Lehre, Unterricht), õpule wõtma: õpetuse, seletuse alla wõtma, seletama hakkama.