Eesti sõnaraamat (Grenzstein 1884)/L

K
Eesti sõnaraamat (Grenzstein 1884)
Ado Grenzstein
M

l.

laatsaret3 (Lazaret), haigemaja; suuruse poolest wähem kui hospidal.

laawa3 (Lava), tulepurtskawast mäest wälja wisatud wedelik; kui ta kuumalt wette kukkub, saab temast bimstein.

labamõõde2 (Planimetrie), see jagu ruumimõõtest, mis labamõõtmist õpetab, nagu põllu, heinamaa ja iga laba, pinna mõõtmist.

labapind1 (ebene Fläche), niisugune pind, mille sisse igapidi õigeid joonesid wõib tõmmata, tasane, ilma kõweruseta pind; kumerpinna wastand; w. pind.

ladustik2 (Mosaik), mitmekarwalistest kehadest (kiwidest, puust, sawist etc.) kokku lautud pilt, maal.

laen (Anleihe) raha, mis riik ehk mingi seltskond iseäraliste kulude katmiseks laenab.

laewandus1 (Rhederei), mitme inimese ühendus laewasõidu toimetamiseks.

laewastik1 (Flotte), wägi, üks arw laewu ühe juhatuse all; kaubalaewastik, kõik kaubalaewad kokku, mis ühe maa päralt on.

lahekõla2 (Consonanz) häälte lahe, kena, puhas kõla; ummiskõla wastand; näit. c e g, d fis a d.

lahendama1 (Auflösen), üht ülesannet wälja rehkendama, ära seletama, ära tegema, ummiskõla lahekõlale wiima.

lahendus1 (Auflösung), ülesande wäljarehkendus, walmistegemine, see, mis ülesandest wälja tuleb, kui ta walmis tehakse, ära seletatakse.

lahku- ja kokkuminek1 (Zusammenlaufen und Auseinanderlaufen), turnimise harjutus, mille juures turnijad ükstõisest eemale lähewad ehk ükstõisele liginewad.

lahtistama1 (losmachen), lahti tegema.

lahukäänded1, seestütlewa ja alaltütlewa käände ühine nimi.

lahuslikult2 (analytisch), lahustuse, jagamise, ühest ära wõtmise teel; sidesliku wastand.

lahustama2 (analysiren), üht aimet ta tundemärkidesse jautama, midagit ta jagudesse ühest ära wõtma; sidestama wastand.

lahustus2 (Analyse), jautamine, ühe asja lahutamine ta jagudesse, aime lõhkumine ta tundemärkidesse; sidestuse wastand.

lahusus2 (Differenz, Abweichung, Besonderheit), lahus, eralde, isepäinis olek; ühisuse wastand.

lahutuskunst2 (Chemie), mateerie, „olluse“ kokkupanek ja lahutamine, õpetus, mille järele kehad kokku pandud on ja kuida neid wõib ürgosadesse ära lahutada.

lakeerima3 (lackiren), lakiga üle tõmbama.

lakk3 (Lack), poleerimise wedelik, wärnitsest, waikudest etc. walmistatud.

laulumäng1 (Oper), niisugune näidend, näitemäng, mis laulu- ja muusikaga saab ette toodud. „Preciosa“.

lause1 (Satz, in der Grammatik), sõnades üteldud mõte, mõtte ütlemine sõnades; n. päike paistab, wihm kaswatab rohtu.

lausestik2 (Phraseologie), lausete kogu, mingi keele laused ühtekokku.

lausuma1 (sagen), üht lauset rääkima, ütlema.

lauteerima3 (lautiren), tähtede häälte järele weerima: mitte em i mi, en a na, mina, waid ümisedes: m i mi, n a na, mina.

lautus3 = ulatus.

lawiin3 (Lawine), lumekogu, mis mägedelt alla weereb.

läbisti1 (durchschnittlich), läbistiku, keskelt läbi; saab üks mees 1 nael, tõine 2 naela ja kolmas 3 naela leiba, siis tuleb mehe pääle läbisti 2 naela leiba.

läkastik2 (Stickstoff), wärwita gaas, õhus 79%, läkastaw, süsinikuga ühendatud saab temast kihwtine cyan, hapnikuga salpeter-hapatus.

lähikond3 = ligikond.

lehekuu (Mai), wiies kuu aastas, jürikuu ja jaanikuu wahel, 31 päewa.

lehesuurus2 (Format), raamatu lehe pikkus ja laius.

lehis (Laub), kõik lehed ühtekokku, puulehtede kogu, ühe metsa, põõsa, puu lehed, lehestik.

leiukoht1 (Fundort), koht, ase, kust midagi leitakse, kus midagi olemas on, kust näit. mingi taim kaswamast leitakse.

leping1 (Kontrakt), mitme inimese wahel maha tehtud kaup, nagu ostuleping, tööleping.

libisew riim1 (gleitender Reim), kolmejärgune riim: palmima walmima, heidawad peidawad.

ligikond1 (Umgebung), ligi olew maakond, see maa, mis kellegi ligidal, ümber seisab; linna l., metsa l.

lihatoitlane2 (Fleischesser), inimene, kes lihatoitu sööb, kes ennast mitte taimetoitlase wiisi ainult taimedest ei elata; taimetoitlase wastand.

lihtajad1 (tempora simplicica), ajasõna kujud, milledes ainult üht sõna tarwitatakse: palun, palusin; liitaja wastand: olen palunud, olen saanud palutud.

lihttüwi1 (einfacher Wortstamm), ühe juurega sõna tüwi: kaew, kaew-an, kaew-ud, kaew-udele etc.

liigiaime1 (Artunterschied, differentia specifica), aime, mis selgitatawa asja eraolewuse üles annab: kala on ‚külma werega, lõpuste wahelt hingaw, wees elaw, aimustega ehitatud, ojuw‘ selgrooelajas.

liigikond1, w. selts.

liigitama (klassificiren), liikidesse jagama, jagudesse panema.

liigitus1 (Klassification), liikidesse, seltsidesse, kondadesse arendamine.

liik, w. selts.

liikumata wara, = raudwara.

liitajad2 (tempora composita), ajasõna kuju, milles enam kui üks ajasõna tarwitataw: olen palunud, olen küsitud saanud; lihtaja wastand: palun, elan.

liittüwi1 (zusammengesetzter Wortstamm), niisugune sõna tüwi, milles mitu sõnajuurt on: elatama, elata-tes, elata-mata inime-ne, inime-se etc.

limonaad3 (Limonade), weest, suhkrust ja tsitronist walmistatud juhataw jook.

lisamärk1 (Anmerkung), tähendus mingi paragrahwi ehk pääseletuse juurde.

litografeerima (lithographiren), kiwi pääl trükkima.

litografia3 (Lithographie), kiwitrükk, kiwitrükikunst.

liugus2 (Schneller), noodi ehe.

loikpind1 (concave Fläche), lohus, loigus olew pind, nagu munakoor seespoolt; ümarpinna wastand; w. pind.

looduse õpetus2 (Naturgeschichte), looduse kirjeldus, õpetab looduse kehasid (elaja-, taime- ja kiwiriiki) tundma; tõine jagu loodusteatest.

looduslik (naturgemäß), looduse järele, nii, kuida loodus nõuab, looduse seadusi mööda.

loodusteade1 (Naturwissenschaft), teated, õpetus loodusest, terwe looduse tundmine; langeb kahte jakku: looduse õpetus ja wiisika.

loomakreis2 (Zodiacus), loomade järele (oinas, härg, wähk, lõwi etc.) nimetatud tähepiltide kreis, mille kõrwal päike rändab.

loomateade2 (Zoologie), teadus loomadest.

loomastik1 (Fauna, Thierreich), kõik loomad ühtekokku; loomariik.

loomulik (natürlich), loomuse järele, õigel wiisil, mitte kunstlik, mitte wägiwaldne.

looshe3 (Loge), iste näitemajas, millel sein kahelpool kõrwas ja taga, enamiste mitme waataja tarwis ruumi.

lord3 (Lord), isand, herra, Inglise baronite, hertsogi poegade ja kõrgete riigiammetnikkude auunimi.

loterii, loto3 (Lotterie, Lotto), loosimine, mille tarwis raha sisse maksetakse, et siis loosimise juures raha „wõita“ ehk kõigest ilma jääda.

lõbu, lõbusus (das ästhetisch Schöne), see olewus, mis haritud meelele lõbus, kaunis, kena, armas on.

lõhe1 (Spaltung), lahutus inimeste keskes, erakondade seis ükstõise wastu.

lõige1 (Cäsur, metrischer Einschnitt), peatus salmrea keskpaigas; näit. „Juba on sündinud mees, kes walitseb Argiri rahwast.“

lõikaja2 (Sekante), õige joon, mis kahest kreisjoones olewast punktist läbi läheb, ilma et ta kreisi keskpunktisse puutuks.

lõikusekuu (August), kaheksas kuu aastas, heinakuu ja mihklikuu wahel, 31 päewa.

lõpphäälik1 (Auslaut), sõnatüwe wiimne täht: ilu, ema etc.

löögikond1 (Schlaggebiet im Schachspiel), kõik ruudud ühtekokku, millede seest üks malend wõib tõist lüüa.

lugend2 (Lectüre), lugemine, raamatu lugemine, loetaw raamat, kiri; (wahest parem: loend?)

lugulaul2 (Epos), salmikutes jutustatud kangelase elulugu, nagu Kalewipoeg.

lugunema1 (sich zu einer Begebenheit entwickeln), looks sündima, juhtumiseks saama; asjad lugunewad, s. o. neist saab üks sündinud lugu.

luukere1 (Skelett, Knochengerüst), kõik keha luud ühtekokku, nagu nad elawas kehas seisawad.

luule (Phantasie), luuletamise wõim.

luuletaja (Dichter), laulik, see, kes laulusid, salmisid, näidendid, westandid loob.

luuletajanna1 (Dichterin), naestesugust luuletaja.

luuletama (dichten, phantasiren), laulu, salmikut, mõlgendit looma.

luuletus1 (Poesie, Inhalt und Form zusammen), luuletatud kirjatükk, mõte.

luuletuskunst1 (Dichtkunst), kenaduse kujutus keele läbi, kunst, wõim, mille abil salmikuid, juttusid etc. walmistatakse.

lülielajad1 (Articulata), lülidest kokku pandud elajad, nagu kärbsed, liblikad, sitikad, hõrilased, mesilased.

lülisamba-elajad2 = selgroolased.

lülisammas1 (Rückgrat), loomade seljaluude sammas, kõik seljaluud ühtekokku.