Üleüldine isamaa ajalugu/T2
Töö ja teenistus.
1) Buddenbrock, Dat Ridderrecht, I, 161 päätükk ütleb: Ein iwelick vee, wenn ydt syne iungen gewinnet, wor ydt des auendes tho herberge kumpt, dar schalmen ydt vortegenden. (Iga lehm, mis wasika toob, peab kümnest andma). Kuidas seda kümnese maksu ära õiendati, kui 10 wasikat ei olnud, sellest pole rüütliseaduses kusagil selgemalt räägitud.
2) Kõik söödaw aiawili, nagu kapsad, kaalid, naarid, oad, herned jne. Buddenbrock, Dat Ridderrecht I, p. 167. Saal, Liiwimaa kaela kohus, Olewiku kalender 1892 lk. 31.
3) Linad, willad, lõngad, köied, lõad, nöörid, nahad, kotid jne. Buddenbrock I, 167. Olewiku kalender 1892 lk. 31.
4) Humalad, mesi, waha, kanad, munad, haned, pekk, liha, rasw, heinad, hõled, puud, lauad jne. Buddenbrock I, 98, 99, 160, 161, 167, Olewiku kalender 1892, 31.
5) Richter I, 50. Rosenplänter, Beiträge 11. anne lk. 72—74.
6) Richter, I, 50. Rosenplänter, 11. anne 75.
7) L. H. 14, 10. Aastal 1212 riisusiwad Sakslased Läänemaalt ligi 4000 härga ja lehma. Hobused ja muud loomad arwamata.
8) L. H. 18, 5. Arndt, Liefländische Chronik II, 177. tähend.
9) Warbola kantsi ostsiwad Eestlased Wenelaste käest aastal 1211 700 marga eest lahti (L. H. 15, 8) ja Otepealased 1210, (L. H. 14, 2).
10) Torfaei, Hist. Norr. II, lk. 158. — Hiärne Monum. Liv. ant. I, 2. raamat.
11) Sealsamas.
13) Karamsini, Wene ajalugu I. Tähend. 288 ja 486. II, täh. 64. Nahk rahade wäärtus oli: 4 marki nahkraha 1 mark hõbedat.
14) Köhne, Zeitschrift für Finanzwissenschaft 1842, lk. 82. — Richter, Gesch. der Ostseepr. I, 52.
15) L. H. 11, 4.
16) Karamsin, I, Täh. 288 ja 486.
17) Arndt, Liefl. Chr. II. 30.
18) Sealsamas.
19) Schefferus, Lapponia, peat. 7. — Kelch, 26.
20) Strinnholm, Vikingszüge der alten Skandinavier I, 254—264. — Snorre Sturlesson, Olafden Heiliges Saga. — Das Inland 1861, Nr. 5. — Eisen, Ennemuistsed kujud, 33—48.
21) Biarma wõi Piramaa rahwas elas põhja pool Wenemaal oma kuningate wõi wanemate all ja oli wäga rikas. Nende rikkus meelitas Skandinawlased sinna riisuma. Eestlaste sugulased. Strinnholm I, 254, Eisen, Ennemuistsed kujud. Biarma, Perma. Schlötzer, Allg. nord. Gesch. 437—439.
22) Schefferus, Lapponia, p. 7.
23) Arndt, Liefl. Chronik II, 15, täh. i.
24) Hiärne, Mon. Liv. ant. I, 62.
25) Kruse, Urgesch. 405.
26) Arndt, Livl. Chron. I, 15. — St. Petersburger Zeitung 1844. — Kruse, Necrolivonica, lisa D. lk. 5. ja tema Urgesch. 345, 355.
27) Kruse, Urgesch. 355.
28) Kruse, Necrolivonica lk. 8. — Jahresverhandlungen der curl. Gesellschaft II, 395. 503.
29) Kruse, Necroliv. Generalbericht lk. 18, lisa C, 29. tabel 3.
31) Saal, Päris ja prii I, lk. 16.
32) Nyenstädt, Mon. Liv. ant. II, peat. 5 ja 6.
33) Homer, Odysseus XV, 460 ja IV, 72. Kruse, Urgesch. 72. Waata kodune elu, täh. 50.
34) Kruse, Necroliv. lk. 8.
35) Jahresverhandl. der curl. Gesellschaft II, 503.
36) Werlauff, Beitrag zur Geschichte des nordischen Bernsteinhandels. — Lelewel, Entdekungen der Chartagener und Griechen, lk. 44.
37) Homer, Odyss. XV, 460.
38) Roma keisrite, Tiberuse ja Augustuse rahad Saaremaal, Arndt, Livl. Chr. I, 15.
39) Luce, Wahrh. und Muthm. 24.
40) Plinius oli Rooma kirjanik I. kristlikul aasta sajal, suri Vesuwi tulepurskamise ajal 79 pärast. Kr. sündimist.
41) Pliniuse kirjad. peat. 37.
42) Solin ütleb koguni 13000 (XIII milles), mis õige ei wõi olla.
43) Solini reisikirjad III.
44) Pytheas oli selle julge kaupmehe nimi. Tema reisis Põhja meredes ja käis Saaremaalgi. — Starbo, III, 158, — Plinius 37, 11.
45) Kruse, Urg. 309.
46) Tacitus, Germania p. 45.
47) Kuurlased ei tarwitanud merewaiku ka käesolewa aastasaja keskelgi weel, waid kandsiwad klaaspärlid, helmid ja ehteasju kaelas. Kruse, Urg. 347, täh. 1.
48) Pytheas, Plinius (37, 11) ja Starbo (III, 158) räägiwad Saaremaast, ilma et talle kindlat nime teaksiwad anda. (Kruse, Urg. 311).
49) Et Eesti maal laatasid peeti, seda leiame Rootsi Heimkringlast (Trygwasons Saga cap. 57). Üks rikas Eesti kaupmees ja mererööwel Lodin Lääne maalt käis suwel Eesti laatadel ja leidis ühe endise kuninganna, kes orjaks oli müüdud, ostis selle lahti ning kosis enesele naiseks. Olaf Trygwason sai oma onuga ühel Eesti laadal kokku (waata muinasajalugu all pool). Wanades rahwalauludes (Hurt, Wanakannel I, 100) teatakse ka Turulastest rääkida, kes wistist oma nime turul kauplemisest saanud (Truusman, 3. jan. 1887 E. K. Seltsis peetud kõne). Soome maal on praegu weel Turu linn.
50) Saxo ja Magnus kirjutawad, et Hellespontuses wäga wanal ajal kuulus kaubalinn Duna oli. Hellespontuseks nimetati sel ajal Düna jõe suud (Kruse, Urgesch. 427) ning sealt ligidalt leidis professor Kruse 1839 Mangushowist 7 wersta lõuna poole, Stameri talu kõrwal, nüüd kinni kaswanud Düna jõe haru juures ühe neljanurgelise, kõrgete mulla wallidega ümber piiratud kindluse 260′ lai ja 290′ pikk. Seda kohta peab Kruse Duna linnaks, millest wanad ajaraamatud räägiwad. Ka tema seisukoht rääkiwat selle eest, et ta omal ajal küllalt kaubajaamaks Europa kauplejate ja Konstantinopeli wahel wõinud olla, sest mööda Düna jõge käis ju kuulus kauba tee (Austurweg) Hommiku maale.
51) Bremeni Adami ajaraamat, De situ Daniae, 77.
52) Skandinawlased, Inglased, Daanlased, Angelsaksid, Preislased, Kuurlased, Eestlased, Liiwlased, Lätlased, Warägid jne.
53) Mittheilungen aus der livl. Gesch. I. 3. 394.
54) L. H. 27, 6.
57) Wanemad ajaraamatute kirjutajad panewad seda Abrami aja sisse. (Monum. Liv. ant. III, 17. Brandis, Kelch, Hiärne ja enne neid Saxo, Magnus).
58, 59 ja 60) Sealsamas.
61) Brandis, Mon. Liv. ant. III, 18.
62) Du Cange seletab, et Korsar Ladina keelest (cursaria navis) tulnud ja rutulist jooksmist tähendama: (currere = jooksma). Hansen, Verhandl. der gel. estn. Gesellschaft I, 2. anne lk. 28.
63) L. H. 7, 2. — Bremeni Adam Daani ajalugu 75.
64) Bremeni Adam sealsamas. L. H. 29, 3.
65) Sturlesson, Saga of Olafi Trygwasyni, cap. 5.
66) Sealsamas, peatükk 6.
67) Snorro Sturlesson, Lodin. Gadebusch, Livländische Jahrbücher I, 26.
68) Heimskringla peat. 57.
70) L. H. 19, 5.
71) Nyenstädt, 5. raamat 20. — Löwis, Mittheil. aus der livl. Geschichte, I. Bandes 2. Heft.
72) L. H. XI, 7.
73) Üle 100 marga.
Usk.
1) Kreutzwald, Ueber den Charakter der estn. Mythologie, Verhandl. der Gel. estn. G. II. Bandes 3. Heft 45—47.
2) Brandis, Monum. Liv. ant. III, 17.
3) Kelch, Liefl. Chronica 22. Boecler, der Esten abergläubische Gebräuche 61, 94. — Waskjala silla piiga, Jakobson, Koolilugemise raamat I. Das Inland 1857.
4) Hiärne, sissejuhatus. — Einhorn, Hist. Lett. cap. 3.
5) Saal, Wambola 8.
6) Paabst Innocenz III. kiri 5. okt. 1199 Liiwi piiskop. Meinhardile ja Albertile 12. okt. 1204. — Bremeni Adami Daani ajalugu peat. 207.
7) Waimusid oli wäga palju, igas nägemata wäe awalduses arwati waimud tegewad olema. Wiedemann, Aus dem Inneren u. Äußeren Leben der Esten 417—446. — Holzmayer, Osiliana. — Hiärne, 28—30. — Bray I, 38—44.
8) Bunge, Urkundenbuch II, 13 ja 18. — Gruber 205.
9) Castrén, Finnische Mythol. — Kerg, Jumala, Eesti Kirjam. S. Aastaraamat 1875, 79—82. — Neus, Das Wort Jumala, Inland 1849, nr. 24. Georgi, Beschreibung aller Nationen des russischen Reiches. Laplased kutsuwad oma ülemat jumalat Jubmal, Tscheremissid Juma, Wotjakid Jumar j. n. e. — Kelch 25, Zählmann arwab et jumal sõnast jume tulnud ja jõudu tähendada. Script. rerum Livon. II. 684.
10) Luce, Wahrheit u. Muthm. 48. — Kruse, Urgesch. 76.
11) Gutslaff, Kurzgefaßte Anweisung zur Estn. Sprache, Eeskõne 14.
12) Ema — see — tall — naised — paluma.
13) Wanaisa, Taara, Uku ja Pikker on üks ja seesama. Selle üle räägiwad pikemalt Frey, Inland. 1840 nr. 4 ja 5. Hollmann, Verhandl. d. gel. estn. G. I. köide 2. anne lk. 39. Schott, die estn. Sagen des Kalewipoeg 459. Boecler, der Ehsten abergläubische Gebräuche 8, 9, 11, 91, 88. Peterson, Finnische Mythologie 93, Eisen, Wanaisa, Taara, Uku ja Pikker, Postimehe Lisa 1887. — Neus, Mythische u. Magische Lieder 56. — Kalewi poeg XV, 600, I, 82. VIII, 72, 237. XX, 234. — Blumberg, die Quellen und Realien des Kalewip. 98 ja 99. Eisen, Kõo ja Pikker.
14) Kruse. Urg. 34 lk. täh. 2.
15) Palju tähtsaid õpetatud mehi on selle wastu, nende seas Fählmann, Kreutzwald Verhandlungen der gel. estn. G. II. 3. Inland 1856, 381, 584, 837. — Schott, die estn. Sagen des Kalwip. 459. — Eesti rahwa sugulastel Wogulidel Permi kubermangus, kes ialgi Skandinawlastega kokku ei ole puutunud, on ka ülema jumala nimi Torom (Tarym), Tschuwaschidel Tora, Laplastel Tiermes ja tema püha on otse Eesti Taara püha sarnane. Georgi, Beschreibung aller Nationen I, lk. 69. — Koskinen, Finnische Geschichte 21.
17) Luce, Wahrheit u. Muthm. 49—61. — Rosenplänter, Beiträge 14. anne.
18) Kelch, Liv. Chronika 26.
19) Hiärne, Mon. Liv. ant. I, Sissejuhatus. — Arndt, Liefl. Chronik I.
20) Taar oli jook, mis tema auuks joodi. Luce, W. u. M. 50. Jumalaid ehk waimusid auustati ristiusu ajal weel wakkadega, kuhu neile ohwrid koguti. Nii oliwad Tõnise wakkad (Sitzungsberichte der gel. Estn. G.) ja Ukuwakad, (Kreutzwald, Über den Char. d. e. Mythol).
21) L. H. 30, 4. Arndt, I, 165. Parrot, Liwen, Esten und Lätten lk. 203. Knüpfer, Das Inland 1836 nr. 22, 23, 35 ja 51.
22) L. H. 30, 4. Holzmayer, Osiliana lk. 8.
23) L. H. 30, 4. Knüpfer, Inland 1836.
25) Holzmayer, Osiliana 8.
26) Grenzstein, Eesti lugemise r. I. Wiedemann 43.
27) Holzmayer, Osil. 4. Schefferus, Lopponia. Strinnholm, Vikingszüge I, 259 — Das Inland 1861, lk. 73—74.
28) Holzmayer, Osil. 4. Kreutzwald arwab selle sõnast Hiigla maa — suurtemeeste maa — tulnud olema. Pabst, Eibofolke, I. Märchen u. Sagen aus Hapsal.
29) Kolm korwi pandi wette ja waadati, mis kalad sisse oliwad tulnud. Ilma soomusteta kalad, nagu lutsud, hangerjad, wähed tähendasiwad halba aastat ette.
30) Peterson, Finnische Mythol. Rosenplänter, Beiträge 14. anne 18.
31) Kalewipoeg III. 12, äike sõitis raudasillal waske ratasil wankriga.
32) Holzmayer, Osil. 49.
33) Fählmann, Wie ist der heidn. Glaube der Esten beschaffen? Verh. der gel. estn. G. II, 3.
34) Kannel on Eesti ja ka teiste Soomesugu rahwaste mängu riist. Kalewipoeg XIX, 483. Sissejuhatus 271. Koskinen, Finnische Geschichte 20. Wanemuisel oli kannel jumalik mänguriist. Soome kannel oli wiiekeelega (Kalewala, Lisa pilt 30 ja 31).
35) Wanemuise laul, Eesti muinasjutt, Eesti keeles on tema ära trükitud Blumbergi Kodumaa tundmises ja Grenzsteini Eesti lugemise raamatus II, 58.
36) Üks teine Fählmanni üleskirjutatud muinasjutt (Verh. d. gel. estn. G. I.), et ta oma kandli ära lõhkunud ning ialgi enam inimeste sekka tagasi ei saada tulema.
37) Fählmann, Endla piiga, Verhandl. d. g. e. G. I, 1, 91.
38) Peterson, Finnische Mythol. 28.
39) Jürgenstein, Juta, neljajärguline kurbmäng, eeskõne.
40) Sellest tunneme kunstide jumala tarkust ja loomisewõimu kui ka töö osawust. Ka ilma loomise juures kuuleme Ilmariine osawat meistri kätt tegewuses. Terwe taewa telk, kuu ja tähed on tema töö ning nende korraline käik tema seadimine.
41) Peterson, Finnische Mythol. Rosenpl. Beiträge 14, 69. Inland 1872, nr. 48. Neus, die alte estn. Gottheit Turris.
42) Peterson 17. Rahwa muinasjuttude järele on Pikne sarwiku kõige suurem ja kardetawam waenlane. Ta oli kord Pikse müristamise riistad ära warastanud ning sest ajast saadab see oma nooled ikka tema järele wälja. — Eesti Kirj. S. Aastaraamat 1879, 42.
43) Peterson, 62, 63.
44) Nyenstädti Liiwimaa kroonika (Mon. Liv. ant. II.) peat. 3 ja L. H. 12, 6.
45) See käib kõige pealt Skiitide kohta.
46) Bremeni Adam räägib, et ohwriks wälja walitud inimene peab igapidi terwe olema, waata all pool „Esimesed ristiusu katsed.“
47) Pabst, Emma rediviva lk. 10 ja 24.
48) Luce, Wahrh. u. Muthm. 112.
49) Holzmayer, Osiliana 25.
50) Rosenplänter on selle jutu rahwa suust üles kirjutanud. Grenzsteini Eesti lugem. raamatu II. jaos on ta laulu kujus. Rußwurm, Sagen und Märchen aus der Wieck.
51) Holzmayer, Osil. 21. — Wiedemann, Leben der Ehsten 429) Boecler, abergl. Gebräuche 39.
52) Wiedemann, Leben der Ehsten 433.
53) Hiärne, (Monum. Liv. ant. I.) 49. Ta räägib järgmise lookese: Ma lõin kord ühe mao maha. Üks talupoeg, kes seda nägi, kaebas seal juures: ah, tulewal aastal ei kaswa meie wili enam. Aga kui järgmisel aastal wili hästi korda läks, tuletasin ma talle ta asjata kartust meelde. Tema ütles selle peale: Aga mis on see ilmasüüta loom sulle kurja teinud, et sa teda elama ei wõinud jätta?
54) Olewik, 1890, 33. Köppen, Alterthümer am Nordgestade des Pontus 104. — Rittersvorhalle 102. Hiärne 27. Tacitus, germ. c. 45.
55) Jung, Sitzungsberichte der gel. estn. G. 1890, 88—91.
56) Olewik, 1890, 38.
57) Olewik, 1890. Sakala Jung, Sitzungsberichte 1890, 70—72, 88—91.
58) Holzmayer, Osiliana. Kügelgen, Sitzungsber. d. g. e. G. 1886, 212.
59) Wiedemann, Leben der Ehsten 417—446. Holzmayer, Osil. 11—14. Rußwurm, Eibofolke I. 377.
60) Wana paganaga (Sarwikuga) lepingut tehes lasti nimetse ehk weikse sõrme otsast kolm tilka werd ning kirjutati sellega nimi lepingule alla. Puugi tegemise juures hüüti:
Sünni, sünni, puugikene, |
61) Wiedemann, Leben der Ehsten 428, 437.
62) Boecler, Der Ehsten Gebräuche 44, 47, 110—114. Holzmayer, Osil. 22. — Wiedeman, Leben d. Eesten. Weske, Wana Eestl. palwed metsa jumalatele, E. K. S. aastar. 1884, lk. 3—21, 1886, 3—18.
63) Holzmayer. Osil. 10. Boecler, 12. Eestimaa rahwa kalender 1840, Tall. Gresseli pärijad.
64) Holzmayer, 19.
65) Kreutzwald, Über den Charakter der estn. Mythol.
66) Wiedemann, Aus dem Leben d. E. 434.
67) Holzmayer, Osil. 14. Boecler 131, Wiedemann, 434.
68) Luce, Wahrh. u. Muthm. 10.
69) Wiedemann, Leben d. Eesten 435.
71) Muinasjutud ahnetest, kes oma hinge kulla eest ära müiwad, näitawad, et Sarwikul kulda wäga palju on. Alewipoeg pettis kord tema käest lõpmata hulga raha katkise mütsiga, mille all sügaw hauk maa sees oli (Kalewipoeg X.) ja Kalewipoeg ise tõi kord 4 kuue wakalist kotitäit kulda sarwiku warakambrist wälja (Kalewip. XIX).
70) Kreutzwald, Tänulik kuninga poeg, Eesti rahwa ennem. jutud 132. Kalewipoeg XIII. 475—100, XIV. 1—1000.
72) Wiedemann, Leben der Ehsten 439.
73) Seda tunnistawad kõik Kawala Hansu ja rehepapi lood ning ka Kalewi ja Alewipoja kihlweod. Jaakson, Wana pagan ja Kawal Hans. Walguse Lisa 18.
74) Kreutzwald, Eesti rahwa ennem. jutud. Bourbis, Estnische Sagen. Verhandlung II. 3. anne.
75) Hundiloomise lugu, Eesti muinasjutt. Pikse eest jookseb Sarwik mette. Kuhu pikne sisse lööb, seal oli ta omale warju otsinud. Kalewipoeg III, 18—22. E. K. S. aastaram. 1879 lk. 48.
76) Ta wõimus ulatab ainult kuke lauluni. On kukke kuulda, siis jääb kõik pooleli ning wana kaob ära. Kawalad inimesed teewad talle ikka nii palju takistusi, et ta nii kaua wiiwitab ning siis ilma asja õiendamata peab lahkuma.
77) Waata tähend. 60.
78) Kreutzwald, Tänulik kuninga poeg.
79) Kawala Hansu ja Wanapagana lood. Kreutzwald, Kaksteistkümmend tütart, Ennem-jutud 40.
80) Wahetatud lapsed karjusiwad wäga palju. Kui neid tamme witstega wiheldi, siis wahetati nad tagasi.
Maailma loomine.
81) Fählmann, Wie ist der Glaube d. Ehsten beschaffen? Verhandl. d. gel. estn. G. I, 1. anne 41. Script. rerum Livon. II, 681.
82) Rauda tundsiwad Eestlased pagana ajal, sest juba Sakslaste wastu sõdides tarwitasiwad nad mõõkasid, odasid, taperid jne., mis rauast oliwad walmistatud. Waata Sõjapidamine, tähend. 19—26.
83) Mis pagana aja lihtsad Eestlased siin hea ja kurja üle mõtlesiwad, on just seesama, mis Saksa luulekuningas Goethe oma kuulsas kirjatöös „Faust“ Mephistod ütelda laseb:
Ich bin ein Theil von jener Kraft, |
Göthe, Faust, I. Theil.
84) Waata Kodune elu, Surnute matmine ja tähendused 47—50.
85) Castrén, Finnische Mythologie, Peterson, sellesama nimeline raamat.
86) Waata Kodune elu, täh. 49.
87) Luce, Wahrheit u. Muthmaßung 66.
88) Holzmayer, Osil. 80.
89) Sealsamas.
90) Wiedemann, Leben d. Ehsten 424.
91) Waata alamal „Pühad.“
92) Kalewipoeg isa haual III, 752—779. Wanakannel II. kogu lk. 195—199. Soome Kalewalas ei tehta enam mingit wahet maanala ega toonela wahel, waid peetakse mõlemaid kohti üheks. (Kalewala 390, 396—398). Niisama tähendab ka Maana sedasama, mis Tooniwarjuriigi walitsejat.
93) Bertram, Ilmatar 12. — Petersen, Fin. Mythol 67.
94) Castrén, Finnische Mythologie.
95) Kreutzwald, Über den Charakter der estnischen Mythologie, Õp. Eesti seltsi kirjades II, 3. heft 45.
96) Petersen, Fin. Mythol. 70. Castrén, Finn. Mythol.
97) Petersen, Fin. Mythol. 67.
98) Sealsamas 71.
99) Tischler, Kalewipoja sisust lk. 54.
100) Tischler, Kalewipoja sisust 53.
101) Kreutzwald und Neus, Mythische und Magische Lieder 8 ja 10. Hurt, Beiträge zur Kenntniß estnischer Sagen und Üeberliferungen 11.
102) Kalewipoeg XX. 104 ja XX, 1044.
103) Bertram, Ilmatar, 12, 224—262, 277—6.
104) Bertram, Ilmatar, 234—260.
105) Bertram, Ilmatar, 260.
Uku wõttis hinged wastu |
Jumala teenistus.
1) Läti Hindr. ajar. I, 10. (Harulus, Ariolus).
2) Herodot, Germania V, 66.
3) Monumenta Livoniae antiquae II, III. päät. 10.
5) Wulfstani reisikiri, waata surnute matmine.
6) Bremeni Adam, lk. 58. Strinnholm, Vikingsz. I, 259. Friebe, Handbuch der Gesch. Liev-, Ehst- und Kurlands I, 135, arwab, et ebausu tembud Katoliku aja pärandus olla. Hupel, Topogr. Nachr. I, 148. Nõiade üle peeti weel 17. ja 18. aastasajal meie maal kohut, Bunge, Archiv für die Geschichte Liv-, Ehst- und Curlands III, 285, Jakobson, kolm isamaa kõnet, Inland 1836, 710, 1837 nr. 47, 1839 nr. 17, 1840 nr. 26, 1841 nr. 49, 1848 nr. 10, 12, 14, 16, 24, 32. 20. mail 1731 laskis senat Moskwas käsu trükkida mille järele nõiad ära põletatud pidiwad saama. Hupel, Topographische Nachr. III.
7) Herodot, IV, 68, 70 ja 76.
8) Schlözer, Allgemeine nordische Geschichte 490.
9) Kalewipoeg XX, 334.
10) Kalewipoeg II, 218 Eit pani sõle sõudemaie, Lepatriinu lendemaie jne. XI, 89, Kahejalgne karwaline, Mehekomblik metsaline, XIII, 45 nõiawihud. Boecler, 33. Wiedemann, Neus, Mythische und magische Lieder. Inland 1836 nr. 43, 1856 nr. 39.
11) Kalewipoeg II, 281.
12) Kalewip. IV, 56.
13) Kalewip. II, 283. Bertram, Ilmatar 242. Blumberg, die Realien 89.
14) Rußwurm, Sagen aus Hapsal, etc. 19.
15) Bonell, Das Inland 1852, lk. 116.
17) Voigt, Geschichte Preußens I, 696—708. Lisa II. Widewuti ja Griiwe üle lk. 600, 613.
18) Duisbergi Preisi ordu ajalugu.
19) Voigt, Geschichte Preußens I, 696—708.
20) Kruse, Urgesch. 156—165. Jannau (Rosenplänter Beiträge 1822).
21) Wastne Tarto-Ma-Keele-Laulo Ramat. Riga linan 1842 lk. 451.
22) Hiärne, Ehst-, Lief- und Lettländische Gesch. 4, täh. a. Schlözer, Beilagen zum neuveränderten Rußland II, 345 f. Stenders Lettische Grammatik 3.
23) Waata allpool muinasajalugu.
24) Soomlastel olla oma preestrid olnud, tõendab Creyzers Symbolik, Kruse, Urg. 119.
25) Kruse, Necroliv. Taf. 62. Walli kõrgus 20′ laius pealt 10 sammu, all kaswab kaunis kase mets.
26) Parrot ja Hueck on mõlemad Tartus professorid olnud.
27) Luce, Wahrh. und Muthm. 21.
28) Kruse, Urg. 117.
29) Tacituse kirjad 40. peatükk.
30) Redinid (Reudinai) elasiwad Dünaburgi ümber Kuuramaal.
31) Herthus ehk Hertha-Erde (maa) Läti keeles Semme.
32) Mone, Geschichte des nordischen Heidenthums 1822, Lisa lk. 886.
33) Creutzers Symbolik Leipz. 1822 lk. 190.
34) Creutzers Symbolik V. Tafel III, sig. 12. Kruse, Necroliv. Skandinawia ja ka Keltide templikohad on meie linnamägedega ühe sugused. Strinnholm, Wikingszüge V, 27.
35) Parrot, Liwen, Lätten und Ehsten I. — Pott, Etymologische Versuche XXXIII. Wiedemann, Leben der Ehsten 414. 413.
36) Hupel, Topographische Nachr. II.
37) Strinnholm, Wikingszüge I. 258. Eisen, Ennemuistsed kujud 38. Inland 1861 nr. 5. Schlözer, 438.
38) Holzmayer, Osiliana II, 64, 68.
39) Verhandlungen d. g. estn. Gesellsch. II, kogu 3. 62.
41) Hiärne, Liiwi, Eesti ja Lätimaa ajal. 40.
42) Bourbig, Verhandl. d. g. estn. G. II, 3. — Kreutzw. Verhandl. V, 4. 53.
43) Kreutzwald, Verhandl. d. g. estn. G. II, 3. 61.
44) Herodat, waata „usk“. — Strinnholm, II, 27.
45) Kalewipoeg XV, 552, XVI, 1047. XIX, 481. Kreutzwald, Über den Charakter, Verhandl. II, 3, 47. — Wiedemann, Leben der Ehsten. 413. Hupel, Topogr. Nachr.
46) Holzmayer, Osil. 74. — Wiedemann, 409—417.
48) Schefferus, Lapponia, cap. 7. — Strinnholm, Wikingszüge I, 259. Eisen, Ennemuistsed kujud 39.
49) L. H. I, 10. Pabst, Emma rediviva 10 ja 24.
50) Adam Bremensis, De situ Daniae p. 94.
51) L. H. 12, 6. Adam Bremensis p. 94.
52) See oli wistist Skiitide ohwerdamise wiis, sest Herodot räägib siin Melanchlänidest.
53) L. H. 24, 5. Knüpffer, Inland 1836 nr. 22, 23 ja 31. Scriptores rerum livonicarum II. lk. 675.
54) L. H. 30, 4. Arndt, Liefl. Chronik I, 165, § 3.
55) Müller, Sagabibliothek, Torfaeus, Hist. Norr. II. Schefferus Lapp. cap. 7.
56) Tacitus, Germ. 45.
57) L. H. 30, 4.
58) L. H. Gruber 77 ja 137.
59) Sealsamas 55, 51, 155.
60) Weske, Rahwalaulud I.
61) Wooda tähendab wistist Wõhandu ehk Woo jõge. Kruse, Urgesch. 34 paneb Wooda Pikne ümber Armas Pikne. Bertrami järele tähendab Woo ehk hoo jõewaimu, Ilmatar 265.
62) Gutslaff, Kurzer Bericht v. d. falsch heiliggehaltenen Wõhandu, Roseplänter, Beitr. 11.