Mull ollid targad tallipoizid,
Hoolakad hobozepoizid,
Süötsid hobost otradella,
Kurekõrvi kaeradella.
5. Vana vares, kaval lindu,
Oodas mo hobo sureva,
Linalakka langeva,
Kurekõrvi kooleva.
Maha lõid poizid paha linnu‚
10.Kooletazid kurja linnu,
Matsid maha muru alla,
Peitsid ärä põõza alla.
Nr. 331. Lähme luhtaje luole. 181.
Lähme luhtaje luole,
Marijalle heenämälle,
Rihad kuilatsed käessä,
Hõbedazed hanguvarred.
5. Võtsin käare, võtsin kaksi,
Läksin kolmat võttemaie:
Mis olli kal'l'is kaare alla?
Hantsu kal’l’is kaare alla.
Mis seäl Hantsu hõlma alla?
10.Kirves Hantsu hõlma alla.
Mis seäl kirve silmä peäle?
Laast seäl kirve silmä peäle.
Missest laastust raiutasse?
Hantsul aita tehtänessä.
15.Mis sinna aita pantanessa?
Sängi aita pantanessa.
Mis sinne sängije säeti?
Õled sängije säeti.
Mis siis panti õlilegi?
20.Padjad panti õlilegi.
Mis aga panti patjadelle?
Neli nuorta neiukesta:
Uks seäl sidursiidipärgä,
Teene sidus niidivüödä,
25.Kolmas kudus kuldapoordi,
Nel'l’ä‚s nut’t'is nuorta miestä.
|
B.
Läksin metsä heenämälle,
Marijalle heenämälle,
Rihad kuldazed käessä,
Hõbedazed hanguvarred,
5.Vikat kuldane õlale.
Niitsin kaare, niitsin kaksi,
Niitsin kaare kolmandalle,
Natukeze nel’l’ändä‚lle,
Veidikeze viiendälle.
10.Mis ma leitsin kaare alta?
Leitsin kotka kaäre alta.
Mis seäl kotka tiiva. alla?
Kirves kotka tiiva alla
Mis seäl kirve silmä peäle?
15.Laastu kirve silmä peäle.
Missest laastust tehtänessä?
Hantsul aita raiutasse.
Mis sinna aita pandanessa?
Sängi aita pandanessa.
20.Mis sinna sängile säeti?
Padjad sängile säeti,
Lina padjule panneti.
Hants heitis õhta'alt magama,
Võt’t’is kaaza kaindelasse.
25.Kuipõlnd kaazat, vst’t’is kassi,
Kui põlnd hiirtä, olli ilma:
Võt’t’is kirbuga kõnelda,
Lutikaga elüüä lusti.
|
Nr. 332. Lähme põldu põimamaie. 182.
A.
Lähme põldu põimamaie‚
Lähme väl’l’ä. väärämaie.
Põllud nied pärätud pikäd:
Otsad joozevad ojesse,
5.Ääred järve kalde
Rannad joozevad rabasse.
Neiukezed, noorekezed!
Mis ma lõikan, sie ma keedän,
Sie ma vihkuje vidäzin,
10.Kuhelikku ma kogozin.
Tegin nabra kui sie naeze,
Kuheliku kui kuninga,
Haki kui Harju neitsikeze,
Rõugu kui Röngu nooremehef
15.Kuhel paist Kuramäele,
Hakki Harju tierajale,
Röuku Röngu mõizzßasse.
Pannin alla haava oksad,
Pannin peäle pärnä koored,
20.Vahele vana hõbeda,
Keske’elle keeru knlla.
Tulli tuuli, tõstis tormi:
Aas ta alta haava oksad,
Pildus peältä pärnä kdored,
25.Vahelta vana hõbeda,
Keske'e}ta keeru kulla,
Pikker põhjani põrutas.
|
B.
Mis ma lõikan, sie ma keedän,
Mis ma keitsin, sie kogozin,
Kogozin ja. kokko pannin,
Nabizin ja napra pannin,
5.Kuhelikku kukutaziri,
Vahelikku valmistazin.
Alla pannin haava oksad,
Peäle panpin pärnä koored,
Et ei läe alta hallitama,
10.Et'ei läe peältä päevätämäa,
Keskelt kuhel kopitama.
Tegin nabra kui sie naeze
Kuheliku kui emändä,
Vaheliku kui vanema,
15.Haki kui Harju neitsikeze;
Kuhel paist Kuramäele,
Hakki Harju tierajale,
Naber Narva uulitselle.
Viru neidissed vaatsid,
20.Harju kaazikud kaezid:
Vatt kus naber naeste tehtud,
Kuhel neidiste kogotud!
Tulli tuuli, tõstis tormi,
Ajas alta haava oksad,
25.Pildus peältä pärnä koored:
Siis läks alta hallitama,
Siis läks peältä päevätämä,
Keskelt kuhel kopitama.
|
C.
Mis ma lõiksin, sie ma keitsim
Kogozin ja kokko pannin,
Sie ma nabraje nabizin,
Kuhelikku kogozin.
5.Tegin nabra kui sie naeze,
Kuheliku kui kuninga,
Vaheliku kui vanema,
Rõugu kui Rõngu noore härrä.
Pannin alla haava oksad,
10.Keske’elle keeru kulla,
Vahele vana‚ hõbeda
Tuleb tuuli, tõstab tornli‚
Ajab alta haava oksad,
Keskdelta keeru kulla,
15.Vahelta vana hõbeda:
Siis läheb kulda. kopitanma,
Alta hõbe hallitama.
Vatt kus naber naeste tehtud,
Kuhel neidiste kogotud!
|
Nr. 333. Lõpe, lõpe põllukene! 183.
A.
Lõpe, lõpe, põllukene,
Vähäne väl'l'äkene,
Kahane kaerakenm,
Tua otsa odrakene!
5. Kui ei lõpe, siiä jätän,
Siiä jätän sirgu süüä,
Sirgu süüä, kärbe käiä,
Siiä kure kummardada,
Siiä lõo lõõritada,
10.Siiä pääzu peäle tulla.
B.
Lõpe, lõpe, põllukene,
Vähäne väl'l'äkene!
Kui ei lõpe, põllukene,
Siiä jätän, põllukene,
5.Siiä jätän sirgu süüä,
Sirgu süüä, kärbe käiä,
Siiä lõo lõõritada,
Siiä kure kummardada,
Pääzukezel peäle tulla.
10. Mis on jäänud jälgedelle?
Kure kuube, tedre tekki,
Hanide aluspalakas,
Lõokeze lõuarätte,
Pääzukse peäliniku.
15.Kurg tulli kuube kummardama,
Teder tekki tunnistama.
C.
Lõpe‚ lõpe, põllukene,
Vähäne väl'l'äkene,
Saa otsa saarekene,
Kuule, kulla nurmekene!
5. Kui ei lõpe, siiä jätän:
Siiä jätän sirgu süüä,
Sirgu süüä, virbe viiä,
Virbe viiä, kärbe käiä,
Siiä kure kummardada,
10.Siiä lõo lõõritada,
Pääzukezel peäle tulla,
Mõtussel mune muneda,
Tedrele tehä pezädä.
Siin on kuu olnud kurge,
15.Siin päevä olnud pääzu,
Aasta hani maganud:
Siiä jäänud kure kuube,
Kure kuube, tedre tpkki,
Haraka aluspalakas,
20.Varesse halli vaipa.
Kure kuube jutilene,
Tedre tekki täpilene.
Nr. 334. Lähme metsä kõndimaie! 184.
Lähme metsä kõndimaie,
Odramaada otsimaie,
Kaeramaada katsumaie,
Nizumaad nimetämaie,
5.Neidistel madaramaada.
Raiuge, raiuge, noored mehed,
Izäle härjä ikke puida,
Vennäl ratsu rangi puida,
Sõzaral kurika puida.
Nr. 335. Pudru nurgas raizin puida. 185.
Pudru nurgas raizin puida,
Aru rannas tegin hagu,
Kirves raius, ma laduzin,
Puud pikäd läksid pinusse,
5.Halud laiad astsid riita.
Läksin siis purjus puida tuoma,
Arust halguzid vedämä,
Pannin pal'l'u puida peäle‚
Viel enäm härjäd vedäzid,
10.Läksid möerätes mäele,
Izi hõezates järele.
Nr. 336. Läksin pikkä kuuzikmetsä. 186.
Läksin pikkä kuuzikmetsä,
Raizin maha märjä männä,
Märjä, männä ja jämedä,
Jätsin aga kazed kasvamaie,
5.Kaze oksad oigamaie.
Oksad oiazid izädä,
Lehed leenäzid emädä.
Läksin pikkä kuuzikmetsä,
Raizin maha pikä kuuze,
10.Pikä kuuze ja jämedä.
Mina kuuzelta küzimä:
Kuule kulla kuuzekene,
Kas sust saab laevalauda,
Laevalauda, purjupuida,
15.Mereviel vierijada?
Kuuske mõistis, kohe kostis:
Ei must, ei must, mehikene,
Ei must saa laevalauda,
Ei must saa purjupuida,
20.Mereviel vierijada;
Merevezi sie sügävä,
Merekaldad keerulezed.
Nr. 337. Lähme kala püüdemaie! 187.
A.
Puud on, puud on, helläd velläd,
Puud on täizi putukida,
Oksad täizi oravida,
Ladvad laululinduzida.
5.Jõgi joozeb juurte alta,
Oja joozeb okste alta,
Kalad kullatsed sihessä:
Purikad pugalad külled,
Lutsud külled loogelezed,
10.Havil laia lauku ptsa,
Säenäs suuri, selgä paksu,
Kiissa suuri, küütu selgä.
Tooge noodad, noored mehed,
Võrgud, Võnnu poizikezed,
15.Püüdissed, pühä sulazed!
Lähme kala püüdemaie,
Kiissa kinni võttemaie.
B.
Puud ollid, puud ollid, helläd velläd,
Puud ollid täizi putukida,
Oksad täizi oravida,
Ladvad laululinduzida.
5.Jõgi juozis juurte alta,
Kalad kullatsed siessä:
Purikad pugalad külled,
Havid laiad, laugud otsad,
Säinäd suured, sel'l'äd paksud.
10. Küläpoizid, noored vennäd!
Lähme purikat püüdemaie,
Kiissa kinni võttemaie,
Ahvenida ajamaie!
Kiissa kikitäs meressä,
15.Ahvena hanipajossa,
Lutsu lua tukenissa.
C.
Vennäkezed, noorekezed!
Lööge vaiad vastastikku,
Lähme kala püüdemaie,
Kiissa kinni võttemaie!
5. Meil on naene vuodi'essa,
Sie tahab elukalada,
Mis tuleb mängides mäele,
Lusti lüües lootsikusse.
Kiissa kikitäb meressä,
10.Havi laalab laine'essa.
Tooge noodad, noored mehed,
Võrgud Võnnu poizikezed!
Nr. 338. Käzikivil. 188.
Kivikene hallikene!
Eks sa võind meres mürädä,
Mere kalda'as kazuda:
Meri oles sinda meelitänud,
5.Mere kallas kasvatanud.
Kivikene hallikene!
Eks sa võind meres mürädä,
Mere kalda'as kõrada,
Ennem kui tuodi me tubaje,
10.Kanti meie kamberisse,
Meie neidiste vedädä,
Kaokeste kakestada.
Kivikene hallikene!
Nüüd sa rikud rinnaluida,
15.Katki murrad kaela luida.
Nüüd minu käed kuluvad.
Kivi riimi rikub rinnad,
Kivi vitsa väänäb kaela,
Käzipuu käed kulutab.
Nr. 339. Kedrates. 189.
Viru villad, Harju takud,
Laiuzi linad lahedad,
Tooge meie Kärdu kätte.
Kärt on kärmäs keträmaie,
5.Voolas vokki sõkkumaie,
Ladus lõnga laskemaie,
Edus lõnga eietämä.
Nr. 340. Kie, kie, pajakene! 190.
Kie, kie, pajakene,
Kie, kie, kitelikku,
Varit, varit, vatelikku.
Kui sa mo hädä teäksid‚
5.Kui sa mo nälgä näeksid:
Küll sa kies kibedämini,
Varizes valuzamini.
Mehed tulevad metsestä,
Poizid puida raiumasta,
10.Lapsed laasta korjannasta,
Vanad naezed vabrikusta,
Vanaid piigad pezukünält.
|
Nr. 341. Last hoides. 191.
Laps läks nnrka nuttenlaie,
Karg läks lasta lepitämä:
Ole vaita, vaene lapsi!
Las tuleb izä koduje,
5.Ta tuob peos tillikeze,
Kamalus tuob kannikeze,
Sõela serväs sõrmussida,
Kuue hõlmas kudrussida,
Taskus vana. taaderida.
10. Izä tulli lasta häälitsemä:
Ole vaita, vaene lapsil
Kurekene, linnukene,
Miks lõid lapse näpu peäle?
Izäkene, taadikene!
15.Laps pistis näpu piimä. sisse.
Kurekene, linnukene!
Eks annud piimä. kassi kätte,
Ka.nnud kassi lännikusse.
|
Nr. 342. Piiri, piiri, pääzukene! 192.
Piiri, piiri, pääzukene,
Lõõri, lõõri, löokene,
Kus so kuldäpezäkene?
Metsäs kueva kuuze otsas.
5.Kus sie! vana kuiva kuuske?
Vanamies raius kueva kuuze.
Kus sie vana mellekene?
Tükkis põllu piendra’asse.
Kus sie vana põllu peenär?
10. Küüdud härjäd küntsid piendrä.
Kus nied Vanad küüdud härjäd?
Saatsin alla pilliruogu.
Kus sie vana pilliruogu?
Vikat niitis pilliruogu.
15.Kus sie vana vikatikene?
Luisku luezas, kõvas kõhutas.
Kus sie vana luezukene?
Kana siblis sõnnikusse.
Kus sie vana kanakene?
20. Kul’l viis ärä vana kana.
Kus sie vana kul'l'ikene?
Lennäs alla kannu otsa.
Kus sie vana kannukene?
Karu kaapis kannukeze.
25.Kus sie vana karukene?
Hüpäs üle ühessä metsä,
Karas üle kahessa metsä:
Peä tallpaestab peältä metsä,
Jalad alta harva metsä,
30.Kehä keskelt kannumetsä.
|
Nr. 343. Kukekene, kanakene! 193.
Kukekene, ‚kanakene,
Kõvernokka linnukene!
Lähme rinnu aeda alla,
Sinna võedu siblimaie!
5.Siblitseme, sablitseme:
Terä sulle, teene mulle,
Kolmas kuke kannuselle.
Siis teeme teo õluta,
Suure siku sarve täie
10.Ja vana kitse kõrva täie.
Siis kutsume kure võeruzelle,
Karge annab pal’l’u piimä.
Läksin karge liipsemaie,
Siis tulli vallast vaene lapsi,
15.Pistis sõrme piimä sisse,
Kurg lõi lapse näpu peäle.
Laps läks nurka nuttemaie,
Mina lasta lepitämä:
Kurekene, linnukene,
20.Miks sa lõid lapse näpu peäle?
|
Nr. 344. Tahtsin minnä talguzelle. 194.
A.
Tahtsin minnäi talguzelle,
Tahtsin talguze õluta,
Ei annud izä hobosta,
Veli ei annud val’l’iaida.
5.Ei ma huolind siegipäräst,
lkki läksin talguzelle.
Tulli vasta. valelikku,
Kezet tiedä keelekõlku,
Ütles: Süödud söögikorrad!
10.Ütles: Juodud joogikorrad!
Ütles: Liuad litsi pestud,
Anumad hata haritud!
Minä Ltemältä küzimä:
Mis seäl talguzel tapeti?
15. Mis mullu haizis murule,
Kevädi haizis kezäle,
Talve haizis hange peäle:
Sie seäl talguzel tapeti.
Ei ma huolind siegipäräst,
20.Ikki läksin talguzelle.
Söömätä ollid söögikorrad,
Joognata ollid joogikorrad,
Ilukorrad heitemätä,
Laulukorrad laulemata,
25.Tantsukorrad tantsimata.
Mis seäl talguzel tapeti?
Mis mullu mängis murule,
Kevädi mängis kezäle,
Talve tantsis laadassagi:
30.Sie seäl talguzel tapeti.
Liuad ollid Liizu pestud,
Anumad Anne haritud.
|
B.
Tahtsin minnä talguzelle,
Tahtsin talguze õluta,
Ei annud izä hobosta,
Veli vaskivallijaida,
5.Sõzar sõrmikinda
Läksin ikki talguzelle.
Kes mo vasta või tuleksi?
Tulli vasta valelikku,
Valelikku, keelekõlku:
10.Neiukene, noorekene,
Ärä mine talguzelle!
Seäl on liuad litsi pestud,
Anumad hata haritud.
Ei ma huolind siepärästki,
15.Ikki läksin talguzelle
Oh Sa vana valelikku,
Valelikku, keelekõlku!
Seäl ollid liuad lillel pestud,
Anumad õiel haritud,
20.Kulbid kullal lopotatud.
Siis mina tantsin talguzelle,
Kui ajab körzi kõikumaie,
Või ka varzi vieremaie.
Peremies, peremehike,
Sie põle minugi süüdi‚
Et jäeb kõrzi kõikumaie
Või ka varzi vieremaie:
Siep onkurja sirbi süüdi.
30.Sie’p ole sirbigi süüdi:
Siep sie kurja sepä süüdi.
Sie’p ole sepägi süüdi:
Siep sie kurja raua süüdi.
Sie’p 0-le rauagi süüdi:
35.Siep sie kurja süte süüdi.
Sie’p ole sütegi süüdi:
Siep on hõelä, heledä süüdi.
Peremies, peremehike,
Perenaene, naezuke!
40.Küll säab nähjä, ma vaatan,
Kas saabvtötte, mis töotid,
Kas saab kätte, mis sa kässid?
Tõotid tõrre õluta,
Vaadi viinada vihada,
45.Poole poolikut mõduda.
Peremies, peremehike,
Perenaene, naezuke!
Pane lammas laua. peäle,
Teene teeze otsa peäle,
50.Kerä-oenas keske’elle,
Kannud kaaneni õluta,
Pudel punnini mõduda.
|
Nr. 345. Pane leibä laua peale! 195.
(Sööma minnes).
Peremies, peremehike,
Perenaene, naezuke:
Pane leibä laua. peäle,
Nuga. teeze nurga peäle,
5.Pane taldrekud vahele,
Kerä-oenas keskelle!
|
Nr. 346. Kas läks tõtte, mis tõotid? 196.
(Sööma lauul).
Peremies, peremehike,
Perenaene, naezuke!
Kas läks tõtte, mis tõotid,
Kas said kätte, mis sa kässid?
5.Tõotid tõrre õluta,
Vaadi viinada vihada,
Poole poolikut mõduda,
Pulli põllu pulma ajas,
Värsi väl'l'ä varu ajas,
10.Ärä tappa selle härjä,
Mis põle ilmas ikkes olnud,
Kümnel aastal künnud maada,
Sajal aastal sahka näenud:
Kümnel mehel saab külge süüa,
15.Sajal mehel saab sapsu süüä,
Tuhandel saab turja süüä.
Peremies, peremehike,
Perenaene, naezuke!
Kas on luzikad loetud
20.Või on taldrekud tahutud,
Liuad liidetud lihada?
Tänä käizin tüki tiedä,
Tüki tiedä, marga maada,
Ei leidnud sedä peretä,
25.Kus olli pinki peeli pestud,
Kus olli lauda laazilene,
Õllekannud kui nied kannid,
Piimäpütid kui nied pildid,
Lusikad lume suguzed.
30.Nüüd ma sain sinna talusse,
Kus ollid hoolikad orja lapsed:
Seäl olli pinki peeli pestud,
Seäl olli lauda laazilene,
Õllekannud kui nied kannid,
35.Luzikad lume suguzed.
Nr. 347. Humal huikus, käbi kärkis. 917.
(Süües juues).
Humal huikus‚ käbi kärkis,
Humal huikus huone'essa,
Käbi kärkis põõza'assa:
Tulge, tulge, noored mehed!
5.Vii mind kotissa koduje,
Pane mind palaka peäle,
Pane mind parsile kujuma!
Seält mina tükin tünderisse,
Põen õllepoolikusse,
10.Veeren viinaveerändisse.
Oh te poizid, noored mehed!
Seält sa katsud mieltä müödä,
Katsud kannu äärtä müödä.
Mehed siis mütsätä, müräväd,
15.Poizid poolisaapa'illa,
Naezed tantsivad tanuta,
Neiud nel'l'ätõllakille.
Siis on juodud joogikorrad,
Söömätä viel söögikorrad.
20. Laadast tapsid laugu talle,
Murult tapsid musta kuke,
Vainult valgepeä vazika.
Hakkad lientä kietemaie,
Siis tuod soolad Soomemaalta,
25.Laiad laugud Lätimaalta‚
Piperit Pirita maalta:
Siis tied leeme miki maki,
Annel süüä, Kaiel katsu.
Nr. 348. Vaks on õllel vahtu peäle. 198.
(Õlut juues).
Vaks on õllel vahtu peäle,
Käzikünäl kirja peäle.
Minge nüüd, mehed, magama,
Kõn'tke, poizid, kõlgussisse,
5.Jätke õlut naeste juua!
Naezed joovad natukeze:
Kapp on kahetoobilene,
Sie on naeze seemukene;
Olga terve õlle seppä,
10.Õlle seppä, kal'l'a seppä!
Teenud õlle miki maki,
Miki maki maa rohista,
Põllu peenistä ivistä,
Humalista, linnassista.
15.Ei te käenud vete tiedä,
Kazinasti kaevu tiedä,
Tihti astund aeda tiedä,
Sagedasti salve tiedä.
Ei siin laala lauajalad,
20.Kui ei laala laudakonda;
Ei siin karju kannukaaned,
Kui ei karju kannust joojad;
Ei siin piekerid pirize,
Kui ep pildujad pirize;
25.Ei siin istemed igätse,
Kui ep istujad igätse.
Humal huikus, käbi kärkis,
Humal huikus metsessägi,
Käbi kärkis põõza'assa:
30.Tule tännä, nuori miezi,
Vii nied kotisse koduje,
Pane parsil kuivemaie
Seält ma astun ankurisse,
Seält ma tükin tünderisse,
35.Seält ma poen poolikusse,
Seält ma veeren veerändisse,
Võtan meeled meeste peästä,
Pooled meeled poeste peästä,
Tanud targa naeste peästä.
40.Mehed mütsätä müräväd,
Naezed tantsivad tanuta,
Poizid poolisaapa'ita.
Nr. 349. Juba söödud söögikorrad. 199.
(Pere-eite tänades.)
Juba süödud söögikorrad,
Juba juodud joogikorrad:
Laulukorrad laulemata,
Alles kokka kiitemata,
5.Kokanaene näitemata,
Kokapoiss auustamata.
Heäp on kokka kietnud leeme,
Parajasti pannud suola,
Toonud rohod Rootsimaalta,
10.Salatimid Saksamaalta,
Piperid Piritä maalta
Rohod laulzid Rootsi keeli,
Salatimid Saksa keeli,
Laiad laugud Läti keeli,
15.Kukka izi Hiio keeli,
Kokapoissi Pohla keeli.
Nüüd oon suini suppi täizi,
Kalamarja maani täizi,
Laugu lammaste lihada,
20.Kohi-oenaste ozada,
Päetsu härjä päidikida.
Nr. 350. Lähme liugu laskemaie!. 200.
(Vastla laul.)
Lähme liugu laskemaie!
Linad liuu-laskijalle,
Takud tagalt-lükkäjälle,
Hebemed iest-vedäjäl.
5. Kes ei tule liugu lasknma,
Selle linad läpätägu,
Rukkid lustesse ludigu,
Kaerad mängku mättä'ässe!
Mihuke liuu hobone?
10.Linalakka laukuotsa.
Nr 351. Lähme Jaaniku tulele! 20l.
(Jaani tulel.)
Lähme Jaaniku tulele,
Jaani tulda hoidemaie,
Jaani kirge kaitsemaie!
Tuli uedab huone'esse‚
5.Kirge kargab katussesse.
Jaanikene, poizikene!
Ää tule paadile hobole,
Paadist on pal'l'u pahada;
Ää tule mustale hobole,
10.Mustast on pal'l'u mureta.
Jaanikene, poizikene!
Kui läed maale sõitemaie,
Ehitä oma hobone,
Kehitä oma kübärä,
15.Pane peäle paabu sulge,
Virumaa varesse sulge,
Harjumaa haraka sulge;
Siu siidi ratsu silmäd,
Kalevisse täku kabjad,
20.Lakka laiasse rahasse,
Saba taha taaderisse.
Viru neidissed vaatsid,
Harju kaazikud kaezid:
Vatt kus sõedab Jaanikene,
25.Hobo iessä, kui sie osja‚
Täkku iessä, kui sie tähte,
Ruuna iessä, kui sie ruozi.
Nr. 352. Jaan läeb Jaaniku tulele. 202.
(Jaani tule laul.)
A.
Jaan läeb Jaaniku tulele,
Jaani tule paistuzelvle.
Mihake Jaani hobone?
Musta ruuna, rummukaela,
5.Sõrasilma, lauku-otsa.
Miska ta hobone ehitud?
Silmad. siidituttudessa,
Lakad laiassa rahassa,
Saba saksa taaderissa.
10.Mis tall sõedab musta taga,
Libizeb lauguiotsa taga?
Saan tall sõedab musta taga,
Lipizeb laugu-otsa taga.
Jaanikene, poizikene!
15.Hakazid hsaani tegema,
Igäs lõunes lõid sa laastu‘,
lgäs päeväs peästsid killu,
Igäs kuus tegid kodara.:
Sai sie saani valmidessa,
20.Viizid uuele lumele,
Karedalle kaste’elle,
Kutsid izä vaatamaie:
Izäkene, taadikene,
Mis sell saanil puudunessa?
25.Emä läks juure jutulegi:
Jaanikene‚ poizikene!
Viis sell saanil puudunessa:
Ühed aezad õõnapuezed,
Teezed rangid vahterazed,
30.Kolmas luoka kuldaküüzi,
Nelläs hobo hiiruhalli,
Viies sisse siidineidu.
Jaaüikene, poizikene!
Küläs üksi saanakene,
35.Saanas üksi sängikene,
Neli neidist seärsiessä:
Uks seäl siub siidivüödä,
Teene niub niidivüödä,
Kolmas katsub kardapärgä,
40.Nelläs nutab nuorta miestä.
Sie mis siub siidivüödä,
Sie on uhke jahooletu;
Sie mis niub niidivüödä,
Sie on nägus ja nurjatu;
45.Sie mis kagsub kardapärgä,
Sie on kuri ja. korratu;
Sie mis nutabvnuorta miestä,
Siep sie selge siidineidu,
Siep sie kuldakanakene,
50.Siep sie kallis kaazakene.
Jaanikene, poizikene!
Sest saad sina siidineiu,
Tuod mulle kuldaze minijä,
Hõbedaze pojanaeze.
55. Jaanikene, poizikene!
Saana taga tallikene,
Seetse hingist seäl siessä.
Mine mustast mu'du müödä,
Must tuob pal’l’u muretagi,
60.Hal’l tuob pal'l'u haugutezi,
Kõrv tuob pal’l’u köneta.
Võta vahelt raudakapja,
Raudakapja, kuldalakka,
Seält saad ratsu noorekeze.
65.Vainijal on vahterida‚
Seält saad rangid vahterazed;
Suures saares lodjapuida,
Seält saad looga lodjapueze,
Lodjaploogä kuldaküüzi.
70.Kui siis lähed sa, kiriku,
Paned sa hoboze edeje:
Naerab naene neidissista,
Hirnub varsusta hobone.
|
B.
Lööme kokko kolmekesti,
Hakkatpe aru pidämä,
Hakkame saani tegemä:
Igäs kuus lööme kodara,
5.Igäs lõunes lööme laastu,
Igä päev peästäme pinnu.
Sai sie saani valmi’isse,
Viizin uuele lumele,
Rabedalle räetsäkälle,
10.Karedalle ‚ ka'ste’elle.
Aazin izä ukse ette,
Kutsin taadi vaatanmaie:
Tule väl’l’ä, taadikene!
Mis sell saanil puudunessa?
15. Oh sa rumal poegä nuori!
Küll sell saanil puudunessa:
Aizu ette puudunessa,
Hobo ette puudunessa„‚
Rangid kaela puudunessa‚
20.Luoka peäle puudunessa,
Sisse siidi-istujada.
Külä õues õõnapmetsä,
Seält saab aezad õõnapuuzed;
Külä keskel saanakene,
25.Saana taga tallikene,
Seält saab tallist täkukene;
Külä vahel vahterida,
Seält saab rangid vahterazed;
Külä loemus lodjapuida,
30.Seält saab luoka lodjapuene;
Külä kubjal kuldak-ammer,
Neli neidist seäl siessä;
Üks seäl siub siidivüödä.
Teend niub niidivüödä,
35.Kolmas kujub kuldavüödä,
NelTäs nutab nuorta miestä.
Seält saab sisse siidineiu,
Kõrva kõrgi peiukselle.
|
Nr. 353. Tie mulle saksa saanikene. 203.
A.
Jaanikene, vennäkene!
Tie mulle saksasaanikene,
Tie mulle ratassängikene,
Kirevene korvikene!
5.Suvel sie veeretäb vilusse,
Talve ahju paiste'elle,
Mu’du läen maale sõitemaie,
Ilmale ilu tegemä.
|
B.
Jaanikene, kaanikene,
Tie mulle saksa saanikene,
Kirevene korjukene!
Ma läen maale sõitemaie,
5.Ilmale ilu tegemä,
Neidissida vaatamaie,
Kaokezi katsumaie.
Risti sõedan Riia väl'l'äd,
Hirki harki Harju väl’l’äd‚
10.Põiki Põltsama orassed
Neidissida vaatamaie,
Kaokezi katsulmaie,
Kas nied neiud ju vereväd?
Vähe nied neiud ju vereväd,
15.Pizut nied neiud ju punazed,
Kazinasti kahku peäle.
|
Nr. 354. Mardid. 204.
Mardid tulnud kauge'elta,
Üle suo suureja libedä,
Kullasta kõrendat müödä,
Vaskista valemit müödä.
5. Peretütär, neitsikene,
Talutütär, tallekene:
Ava, uksi, tõsta telgi!
Kui sa ei ava uksekesta
Egä tõsta tellekesta,
10.‚Uksed põõnusta põrutan,
Sagarista saputelen.
Peretütär, neitsikene,
Talutütär, tallekene:
Puhu sie tuli tubaje,
15.Lõõtsu lõke põrmandqlle!
Kui põle tulda teilvtuassa,
Puhu tulda. kuke 'suusta‚
Lõõtsu lõi lõua luista,
Kõeruta kana ninästä.
20. Peretütär, neitsikene,
Talutütär, tallekene:
Võta pindu pingistagi!
Kui põle pindu pingissagi,
Võta, pindu parrestagi;
25.Kui põle pindu parressagi,
Võta laastu lõuka'alta;
Kui põle lõukal laastukesta,
Võta tohto tualaelta.
Peretütär, neitsikene,
30.Talutütär, tallekene:
Palun- sie tuli tubaje!
Märdid tulnud kaugdelta,
Märdi küüdzed külmetäväd,
Varva'ad valu tegeväd,
35.Sõrmeotsad sõitelevad.
Peretütär, neitsikene,
Talutütär, tallekene:
Ava uksi, tõsta telgi!
Kui sa ei ava uksekesta
40.Egä tõsta tellekesta,
Uksed põõnusta põrutan,
Sagarista saputelen.
Mull on ja hulgas uksessepäd,
Salgus mull sagarasepäd,
45.Mull on põues põõnassepäd:
Ma. papen põõnad põdrasarvist,
Ma panen kiilud kitsesarvist,
Pulgad panen pukisarvist.
|
Nr. 355. Kadrid. 205.
Kadri tulnud kauge’elta‚
Üle suo, läbi libedä.
Kadri küüdsed külmetaväd,
Varva valu ajavad.
5. Peremies, peremehike,
Perenaene‚ naezuke:
Laske sisse Kadri sandid!
Peretütär, neitsikene,
Puhu sa tuli tubaje.
10.Lõõtsu lõke põrmandalle!
Kui põle pierguda penessa,
Võta lõhnast lõmmukene;
Kui põle lõhnas lõmmukesta,
Võta pingist pinnukene;
15.Kui põle pingis pinnukesta,
Võta ruogu räästä
Peremies, peremehike,
Perenaene, naezukene,
Laske sisse Kadri sandidl
20.liazeta sisse Kadri sandid:
Õnnistagu teie õued,
Õued täizi õhvazida,
Õued õhvade emäzid;
Laadad täizi lamma
25.Laadad lammaste emäzid;
Pöhud täizi pörza
Pahnad pörsaste emäzid!
Kui ei laze sisse Kadri sant’a:
Saagu, saagu, ma sajatan,
30.Saagu tütär sammeldama,
Seenävääre seenetämä,
Mehele meelepahasse,
Taadi tahma lakkujasse‚
Õe õue pühkijässe,
35.Vennäle vie vedäjäs!
|
Nr. 356. Tulge kiikmagkülänaezed! 206.
A.
Tulge kiikma, külänaezed!
Tooge kanad, tooge munad,
Tooge pardid paaristikku,
Vezilinnud viirastikku,
5.Tooge kured kuuestikku!
Lähme kiiget katsumaie,
Kas sie kiige kannab meidä.
Kui ei kanna, las kaduda!
Tuo kirves, raiu kiiget,
10.Tuo nuga, lõika kiiget,
Tuo tuli, põleta kiiget!
Oh te hullud kiigessepäd!
Kohe teendd meie kiike?
Teenud külä künnismaale,
15.Külä laste laastusmaale,
Külä naeste naarismaale,
Neidiste madaramaale.
Külä nuttis künnismaada,
Külä, lapsed laastusmaada,
20.Neidissed madaramaada.
|
B.
Neitsikezed, noorekezed!
Lähme kiiget katsumaie:
Kas sie kiige kannab meidä,
Kas ta kannab [meidä kahte,
5.Kahe kao ehte
Nel’l’ä neiu riide’ida.
Kui ep kauna, las kaduda!
Tuo nuga, lõika kiige,
Tuo kirves, raiu kiige,
10.Tuo tuli, põleta kiige!
Oh sa hullu kiigesseppä!
Kohe ta teenud neiu kiige?
Teenud külä küünismaale,
Külälaste laastumaale,
15.Poizikeste puie tiele,
Külänaeste naarismaale.
Külä nut’t'is küünismaada,
Külälapsed laastumaada,
Poizikezed puie tiedä,
20.Naezed nutsid naarismaada.
Sõua kiige, jõua kiige,
Sõua kiige kõrgdesse,
Üle õrte, peäle parte,
Üle õrte õõnapuusse,
25.Peäle parte pihlakasse!
Kolm olli õuna õõnapuule:
Üks olli ehä puolt heledä,
Teene kuu puolt kumera,
Kolmas päeva puolt punane.
30.Mis olli ehä puolt heledä,
Siep olli minu memme õuna;
Mis olli kuu puolt kumera,
Siep olli minu vennä õuna;
Mis olli päevä puolt punane,
35.Siep olli minu õe õuna.
Sõua kiige, jõua kiige‚
Sõua üle kolme nurme!
Seäl nied linnud lendeleväd,
Lendeleväd, lezeleväd,
40.Otsivad pezä azeta:
Kohe peän pezä tegemä
Riegudesta, raagudesta,
Suure suo sammelista,
Pilliruo pindudesta?
45. Sõua kiige, jõua kiige,
Sõua kiige kõrgdesse,
Üle õrte, peäle parte,
Sõua üle kolme aeda!
Uks on aita rukki-aita,
50.Teene aita odra-aita,
Kolmas kallis kaera-aita.
Mis on aita rukki-aita,
Siep on minu taadi aita;
Mis on aita odra-aita,
55.Siep sie minu memme aita;
Mis on kallis kaera-aita,
Siep sie minu vennä aita,
Siep on ratsu rakeldada,
Kuldakõrvi kõnnitada,
60.Sõjatäku tantsitada.
|
Nr. 357. Kümme tüdrekut külässä. 207.
A.
Kümme tüdrekut külässä,
Ühessä, üle tanavi:
Nied kõik tahvad viinul viiä,
Viinul viiä, saiul saata.
5.Kes nad kõiki viinul viib,
Viinul viib, saiul saadab?
Mõni saab mud’u mehele,
Et ei tulnd küllä, kükumaie:
Kardavad kullad kuluva,
10.Kardavad vazed vajova.
Hõbehelmed hõeruvada.
Ei siin kulu teie kullad
Egä vajo teie vazed:
Kulub meie kuldaköizi,
15.Hõerub hõbeõrrekene,
Vajob vaskilauakene.
Kesse tulli kiigutama?
Tulli Hantsust poizikene.
Mis ma antsin Hantsulegi?
20.Ei võind munelubada,
Kanad metsä meil munevad,
Linnud laudillevlaovad.
Oles üksi oxjapoissi,
Kes seos kanad kammitsasse,
25.Panes kuo kuke selgä,
Siis kanad kodb muneksid.
Tõotan neiu kiige peältä,
Kõege sirgemä seästä,
Kõege valgema. vahelta,
30.Kenä teeste keskebltä.
|
B.
Kümme tüdrekut külässä,
Ühessä üle tanavi,
Kahessa kajotiele,
Ei tohi tulla kiikumaie,
5.Ei tule meie kiige peäle;
Kardavad kullad- kuluva,
Kardavad vazed vajova,
Hõbehelmed hõeruvada.
Peretütär, neitsikene,
10.Talutütär, tallekene,
Kuulis ta. pühäd tuleva,
Kallid ajad kalduvada:
Võttis küüri kuldazida,
Hõeru hõbehelmezida.
15. Mis on minul vaezel lapsel?
Võtsin küüri pangezida,
Hõeru õllekannuzida.
Peretütär, neitsikene,
Talutütär, tallekene,
20.Kuulis ta pühäd tuleva,
Kallid ajad kalduvada,
Võttis emältä küzidä,
Vanaemält vaideleda:
Särki selgä. peenikesta,
25.Vüöle vüödä kaunikesta.
Mis on minul vaezel lapse]?
Võtsin küüziltä küzidä,
Käevarsilt vaideleda:
Särki selgä sarnalesta,
30.Vüöle vüödä väärilesta.
|
C.
Kümme tüdrekut külässe,
Ühessä üle tanavi
Läksid küllä kiikumaie,
Kiigelauda laulumaie,
5.Kardavad kullad kuluva‚
Hõbehelmi hõeruvada.
Mina mõistsin, kohe kostsin:
Neiukezed, noorekezed!
Ei siin kulu teie kullad,
10.Ei hõeru teie hõbedad.
Meil on kodo kullasseppä,
Õue peäl hõbedaseppä,
Värävisse vaskiseppä,
Tie ääres tinane seppä.
15.Kodos haugub kuldarakki,
Õues hõbedarakki,
Värävisse vaskirakki,
Tie ääres tinane rakki.
Neiukezed, noorekezed!
20.Tulge meel’e kiikumaie,
Kiigelauda laulemaie:
Sõua kiige, jõua kiige,
Sõua kiige kõrgebsse,
Üle õrte, peäle parte,
25.Üle õrte õõnapuusse,
Üle parte pihlakasse,
Et ep saa. alt hani ujuma,
Peält ei piiri-pääzukene,
Vahelt vaskivarbelane.
30. Sõua. kiige, jõua. kiige,
Sõua kiige kõrgebsse,
Sõua üle kolme aeda!
Üks on aita rukki-aita,
Teene aita odra-aita,
35.Kolmas kallis kaera-aita.
Mis on aita rukki-aita,
Siep sie minu taadi aita;
Mis on aita odra-aita,
Siep sie minu memme aita;
40.Mis on kallis kaera-aita,
Siep sie minu vennä aita,
Velle ratsu rakeldada.
|
Nr. 358. Kes tulli meidä kiigutama? 208.
Kes tulli meidä kiigutama?
Tulli Anne neitsikene.
Mis mina antsin Annelegi?
Antsin halli ut'ekeze,
5.Kinksin kirju tallekeze:
Vill olli sel'l'äs luhtaheinä,
Peä otsas pajone põõzas,
Saba. taga tuuliluuda.
Läksid neiud niitemaie,
10.Igä neiu niitis villa,
Igäs villas viizi naela,
Igäst naelast uuzi kuube.
Autsin kuue vennä sel'gä,
Teeze vennänaeze sel'gä.
15.Vennänaene naeris kuue,
Et on, kurjasti kuotud,
Lõdevasti lüödud lõngad
Mina vendä vandumaie:
Vötku vennä, viigu vennä
20.Sedä. naista võttemastai!
Andis mulle halvad veemed,
Halvad veemed, hallid sukad.
Ei ma teädnud, kus ma. pannih,
Kas ma pistsin pingi alla
25.Või ma lassin laua alla?
Viizin kodo kelgu keitä,
Vana naeste vuöle keitä,
Poizikeste puie raig.
|
Nr. 359. Kuulzin külas kiiguiava. 209.
A.
Kuulzin küläs kiigutava,
Nõmme õrsis hõezatava,
Kaze ladvas laaletava.
Juozin aita. ehtimaie.
5.Mis ma seältä selgä pannin?
Pannin selgä siidisärgi,
Ümmer ruka roozileze,
Kaela köitsin kudrussida,
Ümmer peä siidi siduzin,
10.Ette pannin pälle iluza,
Siidisukad tjalgadesse,
Otsa uued ummiskingad.
Läksin küllä kiikumaie,
Nõmme õrzi hõiskamaie,
15.Kaze latva laulemaie.
Külä. olli täizi poizikeizi,
Vald olli täizi vallatumaid.
Lõid nad kurni koppelisse,
Mängizid ratast mäele:
20.Lõid mull põrmu põlle peäle,
Sinisuetsu suka peäle,
Muda musta ruka peäle.
Läksin kodo nuttessagi.
Kes tulli vasta küskelemä?
25. Memm tulli vasta. küskelema:
Mis sa. nutad, tütär nuori?
Mis ma nutan, memmekene?
Läksin küllä kiikumaie,
Külä olli täizi poizikeizi‚
30.Vald olli täizi vallatumaid.
Lõid mull põrmu põlle peäle,
Sinisuetsu suka peäle,
Muda musta ruka peäle.
Ole vaita, tütär nuori!
35.Las tuleb suvi, saab sügizi,
Annab Jumal uued odrad,
Kasvavad nied keerud kaerad:
Tuon sull linnast uue ruka,
Ette tuon põlle iluza,
40.Pähä, tuon pärjä punaze.
|
B.
Kuulzin küläs kiigutava,
Nõmme õrsis hõezatava,
Kazeladvas laaletava.
Pannin ma pere magama,
5.Seätsin suured vuode’esse.
Antsin uksile õluta,
Sagarille saatsin viina,
Et ei huluyuued uksed,
Karju kaskized sagarad.
10.Siis läen küllä kiikumaie,
Kiigelauda laulemaie,
Nõmme õrzi hõiskamaie.
Läksin aita ehtimaie,
Ette aeda-eezikusse,
15.Peäle aeda-päälikulle.
Mis ma seältä selgä pannin?
Selgä pannin siidisärgi.
Mis ma seältä ümmer pannin?
Ümmer ruka roozileze,
20.Palapoolik poogeleze,
Peäle karratud küissed.
Mis ma seältä ette pannin?
Ette pannin uue põlle;
Kui sie uuzi aeda-uksi.
25.Mis ma-seältä vüöle pannin?
Vüöle pannin vüö laia,
Kui sie vihma vikerkaari.
Selgä kimpsud, selgä. kampsud:
Siis läen kulda kiikumaie,
30.Kiigelauda laulemaie.
Külä olli täizi poizikeizi,
Vald olli täizi vallatuida,
Kopel täizi kurje mehi:
Lõevad põrmu põlle peäle„
35.Lõevad rähmä räte peäle,
Sinisuetsu suka peäle,
Udu uue kuue peäle.
Läksin siis kodo kurval meelel,
Ahju ette halval meelel.
40.Kes tulli kurvada küzimä?
Emä tulli kurvada küzimä:
Miks sa. nutad, tütär nuori?
Mina mõistsin, kohe kostsin:
Miks ma nutan, memmekene?
45.Kuulzin küläs kiigutava,
Nõmme õrsis hõezatava.
Pannin ma pere nmgama,
Seätsin suured vuode’esse.
Antsin uksile õluta,
50.Sagarille saatsin viina,
Et ei hulu uued uksed,
Karju kaskizäed sagarad.
Siis läksin aita ehtimaie,
Ette aeda-eezikusse,
55.Peäle aeda-päälikulle:
Eanni selgä siidisärgi,
Ümmer ruka roozileze,
Palapoolik poogeleze,
Peäle karratud käissed,
60.Pannin ette uue põlle,
Vüöle pannin vüö laia.
Siis läksin küllä kiikumaie,
Kiigelauda laulemaie.
Külä olli täizi poizikeizi,
65.Vald olli tüizi vallatuida,
Kopel täizi kurje mehi:
Lõevad põrmu põlle peäle,
Lõevad rähumä räte peäle,
Sinisuetsu suka peäle,
70.Udu uue kuue peäle.
Sest tullin kodo kurval meelel,
Ahju ette halval meelel;
Emä mõistis, kohe kostis:
Ole vaita, tütär nuori!
75.Hommen pezen püügissägi,
Tunahommen tõrressagi,
Puhtaks põrmqst põllekeze,
Puhtaks rähmäst rättekeze,
Selgeks suka sinisuetsust,
80.Udu uue kuue peältä.
|
Nr. 360. Kulli mäng. 210.
Kuots, kuots kullikene,
Kuots kulli nokakene,
Kui sie kajo koogokene,
Kuots kulli peäkene,
5.Kui sie mõiza mõeduvakka.
Mis sie kulli meel’e tulli?
Kulli ot’sib konna reizi,
Talupoja talle reizi,
Vaeze mevazika reizi,
10.Kehvä me kitse reizi.
Ei taha kulli konna reizi,
Talupoja talle reizi,
Vaeze mevazika reizi:
Kulli tahab kuke reizi,
15.Kudruskaela kana, reizi.
Mis sie kukke kurja tegi?
Kukk olli kanale kurja.
Mis sie kana kurja tegi?
Kana ei teind kuke mieltä müödä.
|
Nr. 361. Nuku mäng. 211.
Nukku kutsuti külässe,
Nukku.
Ei olnd aega nukul minnä,
Nukku.
5.Turult tulli tuikene,
Nukku,
Alevista hakikene,
Nukku,
Sie tõi mure sõnumida,
10. Nukku:
Izä sull mullu mulda läenud,
Nukku,
Mullu mulda, ammu hauda,
Nukku.
15.Nukku maha maetasse,
Nukku,
Nukul hauda kaLevetasse,
Nukku,
Ühessä süldä ‚sügävä,
20. Nukku,
Kümme küünärt laiutie,
Nukku,
Sinna nukku maetasse,
Nukku.
25.Nuta, nuta, nuta, nuta,
Nukku!
Nuutsu, nuutsu, nuutsu, nuutsu,
Nukku!
Äräp so izägi surnud‚
30. Nukku,
Äräp so emägi surnud,
Nukku.
Nuta nukku, nuutsu nukku,
Nukku!
35.Alane, alane, nhkku,
Nukku!
Jubap so izägi surnud,
Nukku,
Jubap so emägi surnud,
40.Nukku!
Turult tulli tuikene,
Nukku,
Alevista hakikene,
Nukku:
45.Sie tõi rõõmu sõnumida,
Nukku.
Ülene, ülene, nukku,
Nukku!
Izä ju tõusnud mullastagi,
50. Nukku,
Emä ammu hauastagi,
Nukku.
Niedep nied rõõmu sõnumed,
Nukku!
|
Nr. 362. Oldermann. 212.
Tantsi, tantsi, oldermanni,
Vilderkeeri, jungeprau!
Kelle kord‘on kaela heitä,
Oldermanni vildeykeeri?
5. Neiu kord on kaela heitä,
Oldermanni vilderkeeri.
Tantsi, tantsi, oldermanni,
Vilderkeeri, jungeprau!
Kelle kord on suuda anda,
10.Oldermanni vilderkeeri?
Peiu kord on suuda. anda,
Oldermanni vilderkeeri.
Tantsi, tantsi, oldermanni,
Oldermanni vilderkeeri!
15. Ehi, ehi, oldermanni,
Oldermanni vilderkeeri!
Pane särki, oldermanni,
Oldermanni vilderkeeri!
Mässi vüödä, oldermanni,
20.Oldermanni vilderkeeri!
Pane jalgu, oldermanni,
Oldermanni vilderkeeri!
Pane jalga ummiskingad,
Oldermanni vilderkeeri!
25. Ümmer ümbrik lõngulene,
Oldermanni vilderkeeri!
Palapoolik poogelene,
Oldermlanni vilderkeeri!
Pane põlle, oldermanni,
30.Oldermanni vilderkeeri!
Tantsi, tantsi, oldermanni,
Oldermanni vilderkeeri!
Soe peädä, oldermanni,
Oldermanni vilderkeeri!
35. Pane pärgä, oldermanni,
Oldermanni vilderkeeri!
Pane kaela kaubahelmed,
Oldermanni vilderkeeri!
Pane sõlge, oldermanni,
40.Oldermanni vilderkeeri!
Pane raha, oldermanni,
Oldermanni vilderkeeri!
Nüüd on valmis oldermanni,
Oldermanni vilderkeeri.
|
Nr. 363. Värava tegemine. 213.
A.
Kesse tahab läbi minnä
Värävä?
Santi tahab läbi minnä
Värävä.
5.Meie väräv katki läenud,
Värävä.
Eks siis santi paranda
Värävä?
Kellegä tä parandab
10. Värävä?
Kullaga ja hõbedaga
Värävä.
Kust sie santi kulla saab?
Värävä.
15.Minu veli Kolga Jaanis,
Värävä,
Teene veli Narva Jaanis,
Värävä,
Kolmas veli Valga Jaanis,
20. Värävä:
Seält saab santi hõbeda,
Värävä,
Hõbeda ja kulla kätte,
Värävä,
25.Sellegä tä parandab
Värävä.
Laske nüüd santi läbi minnä
Värävä!
Sest sie väräv terveks tehtud,
30. Värävä.
|
B.
Hobo hirnub ostijada,
Küldse, jookse, värävä.
Küläpoizid, noored mehed,
Kuldse, jookse, värävä,
5.Tulge hobo ostemaie,
Kuldse, jookse, värävä,
Küläpoizid, nooredmehed,
Kuldse, jookse, värävä, -
Kui on kopik kotissagi,
10. Kuldse, jookse, värävä,
Meie väräv katki läenud,
Kuldse, jookse, värävä.
Meie väräv katki läenud,
Kuldse, jookse, värävä.
15.Küläpoizid, noored mehed,
Kuldse, jookse, värävä,
Kesse me värävid parandab?
Kuldse‚ jookse, värävä.
Sie kes ostab hoboda,
20.Kuldse, jookse, värävä.
|
Nr. 364. Heina tegemine. 214.
Kellel meie heinä teeme,
Ai virvarvirupumpali?
Loojal meierheinä teeme,
Ai virvarvirupumpali.
5.Looja loonud pal'l'u karja,
Ai virvarvirupumpali,
Marijalle maariklehmä,
Ai virvarvirupumpali.
Läksin Loojaõue alla,
10. Ai virvarvirupumpali,
Marija akende alaje,
Ai virvarvirupumpali.
Jubap laulis Looja kukke,
Ai virvarvirupumpali,
15.Marija kana kõerutas,
Ai virvarvirupumpali,
Kui mina heitsin heenä val’mis‚
Ai virvarvirupumpali,
Kui mina saatsin saod val'mis;
20. Ai virvarvirupumpali,
Kukutazin kuhja val’mis,
Ai virlvarvirupumpali.
|
Nr. 365. Linna minemine. 215.
Mine linna, Vidri,
Minu virka Vidrikene!
Mis sinna, Mari,
Minu muki Marikene?
5. Põlle tuoma, Vidri,
Põlle, pai Vidrikene.
Mis põlle, Mari,
Minu magus Marikene?
Siidi põlle, Vidri,
10.Minu viksi Vidrikene.
Mine linna, Vidri,
Minu viksi Vidrikene!
Mis sinna, Mari,
Minu miksi Marikene?
15. Rätte tuoma, Vidri,
Minu virka Vidrikene.
Mis rätte, Mari,
Minu magns Marikene?
Siidirätte, Vidri,
20.Minu virgem Vidrikene.
Mine linna, Vidri,
Minu virka Vidrikene.
Mis sinna, Mari,
Minu muki Marikene?
25. Raha tuoma, Vidri,
Minu viksem Vidrikene.
Mis raha, Mari,
Minu marja Marikene?
Taaderida, Vidri,
30.Minu vaper Vidrikene.
Mis taadert, Mari,
Murumuodi marjakene?
Kuldtaadert, Vidri,
Minu magus Vidrikene.
|
Nr. 366. Ozalize otsimine. 216.
Oh mina vaene võeral maal,
Võeral maal,
Suure raske risti all,
Risti all!
5.Ozalest ei ole mull,
Pole mull,
Kaazalest ei kaindelal,
Kaindelal.
Siit tullin ot’sma ozalest,
10. Ozalest,
Siit tullin katsma kaazalest,
Kaazalest.
Armas neiu, tule sa,
Tule sa.
15.Minule seltsiks olema,
Olema!
Langen sinu ette põlvili,
Põlvili,
Kätt sulle annan kõvasti,
20. Kõvasti,
Suud sulle annan südämest,
Südämest.
Oh mina palun, oh mina palun,
Ärä. sina jätä maha mind![1]
|
Nr. 367. Lilla lunastamine. 217.
Lilla istus kamberissa,
Aeg olli igäv uota.
Nägi izät kõndivada
Müödä mere randa:
5.Armas izä, kallis izä,
Lunasta mind väl'l'ä!
Kellegä ma lunastan sind?
Mull ei ole raha.
Sull on kodo kolme ruuna,
10.Pane üks neist pandiks!
Ennbem lahkun Lillastagi
Kui oma kolmest ruunast.
Ruunad on mull eluks ajaks,
Lillat ürikezeks.
15. Lilla istus kamberissa,
Aeg olli igäv uota.
Nägi emät kõndivada
Müödä mere randa:
Armas emä, kallis emä,
20.Lunasta, mind väl'l'ä!
Kellegä ma lunastan sind?
Mull ei ole raha.
Sull on kodo kolme lehmä,
Pane üks neist pandiks!
25. Ennem lahkun Lillastagi
Kui omast kolmest lehmäst.
Lehmäd on mull hulgaks ajaks,
Lillat ürikezeks.
Lilla istus kamberissa,
30.Aeg olli igäv uota.
Nägi vendä kõndivada.
Müödä mere randa:
Armas vendä, kallis vendä,
Lunasta mind väl’l’ä!
35. Kellegä ma lunastan sind?
Mull ei ole raha.
Sull on kodos kolme mõeka,
Pane üks neist pandiks!
Ennem lahkun Lillastagi,
40.Kui oma kolmest mõegast.
Mõegad on mull mõneks ajaks,
Lillat ürikezeks.
Lilla istus kamberissa,
Aeg olli igäv uota.
45.Nägi õde kõndivada
Müödä. mere randa:
Armas õde, kallis õde,
Lunasta mind väl’l’ä!
Kellegä ma lunastan sind?
50.Mull ei ole raha.
Sull on kodos kolme sõrmust,
Pane üks neist pandiks!
Ennem lahkun Lillastagi
Kui oma sõrmussista.
55.Sõrmussed mull saja ajaks,
Lillat ürikezeks.
Lilla istus kamberissa,
Aeg olli igäv uota.
Nägi peigmiest kõndivada
60.Müödä mere randa:
Armas peigmies, kallis peigmies,
Lunasta mind väl‘l’ä!
Kellegä. ma lunastan sind?
Mull ei ole raha.
65. Sull on kodos kolme laeva,
Pane üks neist pandiks!
Enpem lahkun laevqstagi
Kui oma. armzast Lillast.
Laevu on mull ürikezeks,
70.Lilla eluks ajaks!
Katki mingu izä ruunad
Kezet kezä. kündi!
Emä lehmäd jäegu kinni
Kezet piima. andi!
75.Katki mingu vennä mõegad
Kezet kanget sõda!
Õe sõrmus katki mingu
Keskel laulatuzel!
Peiu laevad kandku kaua
80.Kallist kaupa koju!
|
Nr. 368. Leikarid. 218.
(Naesterahva ja meesterahva koor laulavad vastastikku.)
A.
Siiä leikarid tulevad,
Siiä leikarlõõri lööjäd
Kalli proua. kamberisse,
Vanamoori mõizalasse,
5.Siiä siidisse linnasse.
Kes siis maksab leikre palga?
Ei ole kulda ei hõbedat,
Ei ole siidi ei sametit;
Kes kuri hoolib kullasta,
10.Paha hoolib pauasta?
Mina talian neitsikesta,
Neitsikesta noorekesta,
Tahan kangaste kudujat,
Hõbelõnga lõksutajat,
15.Vaskivarva‚ veeretäjät,
Paberize paugutajat,
Kes kujub sisse sirgu silmäd,
Ääre peäle härtu silmäd,
Vahele varesse silmäd,
20.Keske’elle kaardi silmäd.
Võta, võta, vii, vii!
Kiitus, kiitus, vana ämmä!
Mina. sain neitsikeze,
Neitsikeze noorekeze‚
25.Sain kangaste kuduja,
Hõbelõnga lõksutaja,
Vaskivarva veeretäjä.
|
B.
Siiä nüüd leikarid tulevad,
Siiä leikarlõõri. lööjäd.
Kohe nied leikarid tulevad,
Kohe leikarlõõri lööjäd?
5. Kalli proua kamberisse,
Vanamoori mõiza
Siiä siidisse linnasse,
Hõbedasse alevisse.
Kes siis maksab leikre palga?
10.Ei ole kulda ei hõbedat,
Ei ole siidi ei sametit,
Põle pauda, põle sõlge.
Kuri hoolib kullastagi,
Hõel hoolib hõbedasta,
15.Säge siidi, sametida,
Paha püüäb pauda, sõlge.
Egä ma hooli kullastagi,
Egä ma hooli hõbedasta,
Ei soovi siidi, sametida,
20.Ei püüä pauda, sõlge rinda.
Ma ju nöuan neitsikesta,
Neitsikesta noorekesta,
Tahan kangaste kudujat,
Hõbelõnga lõksutajat,
25.Vaskivarva veeretäjät,
Paberize paugutajat:
Kes kujub sisse sirgu silmäd,
Ääre peäle härtu silmad,
Vahele varesse silmäd,
30.Keske’elle kaardi silmäd.
Võta, võta! vii, vii![2]
Kiitus, kiitug, vana ämmä!
Mina sain neitsikeze,
Neitzikeze noorekeze,
35.Sain kangaste kuduja,
Hõbelõnga lõksutaja,
Vaskivarva veeretäjä,
Paberize paugutaja.[3]
Siiä nüüd leikarid tulevad,
40.Siiä leikarlõõri lööjäd.
Kohe nied leikarid tulevad,
Kohe leikarlõõri lööjäd?
Kalli proua kamberisse,
Vanamoori mõizä
45.Siiä. siidisse linnasse,
Hõbedasse alevisse.
Kes siis maksab leikre palga?
Ei ole kulda ei hõbedat,
Ei ole kukurt ei kölinat,
50.Põle kirvest, põle kiini.
Kuri hoolib kullastagi,
Hõel hoolib hõbedasta,
Sõge kukurt ja kölinat,
Paha kirvest, kiinikesta.
55.Egä ma hqolikullastagi,
Egä ma hooli hõbedasta,
Ei äoovi kukurt ei kölinat,
Ei igätse kirvest ei kiini.
Ma ju küzin kündijädä,
60.Kündijädä, külväjädä,
Musta. mulla püörijäda,
Semende s-isise segäjät.
Võta, võta, vii, vii![4]
Kiitus, kiitus, vana äiä!
65.Mina sain kündijäni,
Kündijäni, külväjäni,
Musta mulla püöräjäni,
Seemende sisse segäjä.
|
|
