Liiwi maa kroonika (Jung)/XXV
←XXIV
|
Liiwi maa kroonika ehk Aja raamat Läti Hendrik, tõlkinud Jaan Jung |
XXVI→
|
XXV. Päätük.
Piiskopi Alberti kahekümnekolmas aasta.
Piiskopi kaksteistkümnes käik Liiwimaale; ühendus Lundi pääpiiskopi Andreasega.
§ 1. Nüüd oli pärast piiskopi Alberti sisse õnnistamist kahekümnes kolmas aasta.
Aga Liiwlaste maa
Ei saanud rahus elada1).
Kuna nüüd grahw Adolhw von Dasle2) Saksa maale ära läks, tuli jälle eesnimetatut kõrge auuwäärt Riia piiskop teiste ristisõitjatega, ehk neid kül wähä oli, tagasi, kelle hulgas Rodo von Homborg2), üks suurtsugu mees teiste rüütlite ja kleerikutega oli. Piiskopi tagasituleku juures kuulsiwad Riiglased, et mitte üksi Eesti maa, waid ka Liiwi maa Daani kuninga ülema walitsuse alla oli saanud, siis saiwad kõik wäga kurwaks ja paniwad kõik ühest suust selle wastu, niihästi kiriku walitsuse ülemad4) kui ka preestrid5) kodanikud, kaupmehed ja Liiwlased ja Lätlased, üteldes, et nemad oma Isanda Jeesuse Kristuse ja tema armastatut ema auuks tänini Isanda sõdimist paganate wastu on sõdinud, aga mitte Daani kuninga auuks, ja et nemad ennemine selle maa maha jätta tahawad, kui eesnimetatut kuningast teeniwad. Ja see täädus jõudis kõrge auuwäärt Lundi kiriku pääpiiskopi kõrwu, kes Talinna kantsi ümberpiiramise läbi paganatest mitte wähä ei olnud läbi katsutut saanud, ja tundis, et temal Riiglaste abi wäga hädaste tarwis lähäb, siis saatis tema saadikud Riia piiskopi juure ja lubas Liiwi maale endise wabaduse tagasi saata. Ja seesamma piiskop läks rüütlite ordumeistri ja oma meestega sellesamma pääpiiskopi juure Tallinnasse, ja saiwad troosti ja kingitusi tema käest; sääl lubas tema neile, et tema kõige hoolega Liiwi maad jälle oma wabadusele tahab awitada, üksnes aga, et ühes koos rahu ja ühes koos sõda paganate ja Wenelaste wastu Sakslastel Daanlastega pidi olema. Sakalas aga ja Ugaunias olla nemad kõik kuninglikud kui ka ilmalikud õigused rüütli wendadele annud ja piiskopile waimulikud õigused jätnud6). Ja nemad pöörasiwad rõõmuga tagasi Liiwi maale.
Üks Daani walitseja lükatakse Riiast tagasi.
§ 2. Pärast nende tagasi tulekut tuli üks rüütel Gottschalk kui Daani kuninga saadik Riiga, et tema linna walitsuse enese kätte pidi wõtma ja ka nõnda kuninga alla1). Ja kõik rääkisiwad tema wastu, kes kõigest Liiwi maast sääl oliwad, niihästi Liiwlased kui Lätlased isiäranis Sakslased, nõnda set kaupmehed temale koguni ühte lootset2) tema laewa tarwis ei annud niihästi siis, kui tema Gootlandist Liiwi maale tuli, kui ka, kui tema Liiwi maalt Gootlandi tagasi läks. Ja tema läks häbiga jälle Liiwi maalt ära ja jõudis suure laiamere pääle, kus tema ilma laewa juhatajata sõitis ja wastasest tuulest sinna ja tänna wisatut sai. Ja et tema ehk wastu Selle tahtmist, kelle sõna tuuled kuulewad3), Liiwi maale oli tulnud, siis ei ole tuuled sellepärast mitte muidu tema wastu ülestõusnud ja õiguse päike4) temale mitte paistnud, et tema Mariat, tema ema oli pahandanud, keda mere täheks5) nimetatakse, mikspärast see õiget teed temale mitte ei näidanud. Selle wiisiga Liiwi maalt wälja aetut pööris seesamma rüütel Daani maale tagasi ja jättis sellest ajast püha neitsi maal kuningliku walitsuse ammeti maha.
Mis Jumala ema kõik Liwi maale teinud, ja mis sellest tähele panna.
Nõnda, nõnda hoiab mere täht ikka oma Liiwi maad! Nõnda, nõnda kaitseb maailma walitseja ja kõikide maade käskija6) ikka oma waimulikku maad! Nõnda, nõnda kässib taewa kuningana maapäälsid kuningaid! Kas tema ei kässi neid, kui tema niipalju kuningaid, kes Liiwi maa wastu sõdisiwad, on karistanud7)? Kas ta ei ole neid karistanud, kui tema Polotzki suurt kuningast Woldemari, kes sõawäega Liiwi maale tuli8), äkilise surmaga lõi? Kas ta ei ole mitte Nowgorodi suure kuninga käest, kes Liiwi maa esimest korda paljaks riisus, tema kuningriigi niikohe ära wõtnud, et tema oma kodanikud teda häbiga wälja ajasiwad9), ja ka teise Nowgorodi kuninga, kes teisttorda Liiwi maad riisus, Tatarlaste läbi maha löönud10)? Kas ta ei ole siis mitte Gerzike kuningast Wsewolodi, kes Riiglasi riisus, tule ja mõegaga11) küllalt alandanud? Kas ei ole mitte kuningas Wiatschesko12), kes piiskopi mehed Kokenhuusis ükskord ära oli tapnud, pärast hirmsa surmaga, kuida alpool räägitakse, Tartus13) otsa saanud? Tohin ma neid Rootslasi siis ka nimetada14) kes Rotalia maale mis püha neitsi lipu al ära oli wõidetut, sisse tungisiwad? Kas Saarlased ei ole neid mitte ära tapnud15)? Kas tema ei ole ka mitte Daanlaste kuningast, kui luba ütelda oleks, kes Liiwi maad oma walitsusega kiusata tahtis, pika ja imeliku wangipõlwega wähäde käte läbi nuhelnud16)? Kas tema ei ole mitte Süllegate17) kui ka weel palju teisi Littawite ülemaid ja wanemaid18) oma sulaste, Liiwlaste läbi surmanud? Kas pole mitte Aako endine wõlsi Holmi Liiwlaste ülem wäga paljude teistega Riiglaste käe al langenud ja surmatut19)? Kas ei ole Russin, Lätlaste wanem, Tabreli kantsis otsasanud20)? Kas ei ole kõik Toreida wanemad, kes wõlsid oliwad21) katku ajal langenud ja surnud? Eks ei ole kõik Saare maa kui ka Rotalia wanemad Toreida juures langenud? Eks ei ole mitte Lembit22) ja Vitamas23) teiste oma wõltsi Sakala wanematega Riiglastest ära tapetud ja langenud? Ja niipalju kui sellelkorral ja pärast seda oma wõlskuse sisse jäiwad, kas ei ole need kõik otsa saanud.
Waata, kui helde Jumala ema omade wastu on, kes teda Liiwi maal truuiste teeniwad, kuida wiisi tema neid ikka kaitseb kõige nende wastupanejate eest, ja kui hirmus nuhtleja ta neile on, kes tema maad puutuda, ehk kes usku ja tema poja auu sääl maa sees keelda püüawad! Waata kui palju ja suuri kuningaid on tema nuhelnud, waata, kui palju wõltside paganate ülemaid ja wanemaid on ta maa päält kaotanud, kui sagedaste omadelle wastaste üle wõitu annud! Sest tänini on tema oma lippu Liiwi maal kaitsenud, olgu et see ees läks ehk järel tuli, ja on seda oma wastaste üle wõitu lasknud saada. Ja missugused kuningad ehk paganad, kes iial Liiwi maa wastu on sõdinud, ei ole mitte hukka läinud?
Pange tähele ja nähke seda24), teie Wenelaste, Daanlaste ehk paganate ülemad, ehk ka iga muu rahwa wanemad! Seda heldet halastuse ema kartke, seda Jumala ema kummardage, seda hirmsat wastastelle kätte maksjat püüdke eneste poole pöörda! Ärge tema maad edespidi mitte enam sõaga waewake, et tema teile emaks oleks, kes tänini oma wastastele ikka wastaseks olnud, ja neid kes tema omaksid Liiwi maal pahandanud, palju enam isi ikka on karistanud!
Pange tähele ka ja waadake teie, kelle käes oma maa ja kantside walitsus on, et teie waesid mitte wäga ei suru, neid waesid Liiwlasi ja Lätlasi, kellest ma räägin ega ka kedagi muud uueste ümberpöördut püha neitsi sulast, kes Kristuse tema poja nime tänini teiste rahwaste juure on kannud25) ja weelgi meiega kandma saawad! Tuletage mõnede hirmust surma, kes oma alamatele ülekohut teinud26) endille jälle waimu silma ees meele, wõtke seda sügawaste südamesse ja ehmatage! Sest pühal neitsil ei ole mitte suurest maksust, mis paganatest ümberpöödut liikmed maksawad, meele hääd; rahaga, mis nende käest kõigesuguste nõudmiste läbi ära wõetakse, ei lase ta neid mitte oma poole tõmmata ja ei taha mitte rasket iket, waid palju ennemine hääd ja kerget neile pääle panna, kuida tema poeg ütleb27): „Minu ike on hää ja minu koorm on kerge,“ kes ainult seda nende käest nõuab, et nemad usuksiwad tema nime sisse ja tunneksiwad, kuida tema Isaga see tõsine ja ainus Jumal on, ja et neil usu läbi elu oleks Selle nime sees28), kes on kiidetud igawesest ajast igaweste, aamen.
Lahkumised Daani walitsuse pärast. Wenelaste ja Littawite riisumised.
§ 3. Sellelsammal ajal tuliwad ka Riia kodanikud kaupmeestega ja Liiwlaste ja Lätlastega Toreida juure kokku, wandusiwad ja ühendasiwad endid niihästi Daani kuninga wastu, kui ka kõikide oma wastaste wastu1). Ja rüütli wennad saatsiwad omad sulased wälja ja wõtsiwad mõned Liiwlaste wanemad kinni ja wiskasiwad neid Seegewoldis wangi torni. Selle läbi on teiste nõuu laiale aetut saanud.
Ja Wenelased saatsiwad rahu sääduse tunnistuse Pihkwast tagasi, mis Otepääs oli tehtut, ja läksiwad warsi suure wäega järele; selle wäe käsuandja oli Nowgorodi kuningas, kes kohe järgmisel aastal Tatarlastest maha on löödut2); selle wäe sees oliwad enam kui kaksteistkümme tuhat Wenelast, kes niihästi Nowgorodist kui ka teistest Wenemaa linnadest Liiwi maale Kristlaste wastu oliwad tulnud. Ja nemad tuliwad Läti maa sisse, wõtsiwad sääl aset ja ootasiwad Littawisi kaks nädalik aega, ja häwitasiwad kõik ära, mis sääl ümberkaudu oli. Sellepääle läksiwad nemad Wõnnu ligi; sääl astusiwad neile rüütli wennad oma Wõnnulastega3) wärawa juures wastu, ja et nemad selle hulgale wastu ei jõudnud panna, süütasiwad nemad majad ja küla põlema4) ja pöörasiwad ära oma kantsi. Wenelased jätsiwad aga kantsi kõrwale. läksiwad üle Koiwa ja tuliwad Toreidasse, kus nemad kõik selle maa puhtaks riisusiwad, kõik külad ja kirikud põlema süütasiwad, kui ka wilja, mis juba põldude pääl kokku oli kogutut5); pääle seda wõtsiwad nemad inimesi kinni, tapsiwad neid ja tegiwad palju kurja maa sees. Littawid aga, kes sedasamma teed Wõnnu kaudu tuliwad, läksiwad üle Koiwa Wenelaste järele ja jõudsiwad nende juure, ja kus Wenelased weel wähä kurja oliwad teinud, seda on Littawid täieste ära häwitanud.
Ja Riiast läks rüütli wendade ordumeister omadega ja rüütel Bodo mõnede ristisõitjatega wälja, kellele wähä teisi järele tuliwad, mis sellest lahkumisest tuli, mis maa sees oli. Ja ordumeister läks omadega ja teistega, kes tema järele tuliwad, Koiwa ääre ja pani Wenelastele kaldal wastu, et nemad mitte tema maa sisse6) üle ei pidand tulema. Ja mõned Liiwlased läksiwad üle jõe ja ajasiwad üht karja Littawisi taga kes wangidega ja saagiga Koiwa suust tuliwad, ja lõiwad neist ligi kakskümmend maha, aga teised pääsesiwad põgenemise läbi Wenelaste juure. Ja ühe teise karja Wenelasi leidsiwad nemad Kogelse7) külas, kellest nemad niisama seitse ära tapsiwad; teised pöörasiwad põgenedes omade juure tagasi ja teised pääsesiwad, et nemad metsadesse ära pugesiwad. Ja Wenelased ütlesiwad: „Siin ei ole mitte hää olla8), sest et Liiwlased ja Sakslased endid igale poole meie ümber kokku koguwad,“ ja tõusiwad kesköö ajal ülesse ja hakkasiwad siit maa seest ära minema. Järgmisel ööl jäiwad nemad Ikewalda9) ja on sääl kõige ümberkaudse maa paljaks riisunud ja ära põletanud. Ka kolmandamal ööl tegiwad nemad Imera ääres niisamma sugust kurja. Siis tõttasiwad nemad Ugaunia maale, häwitasiwad neli päewa aega seda maad nõndasammuti ja pöörasiwad Wenemaale tagasi.
Littawid aga, kes kartuse pärast Sakslaste eest Wenelaste juurest mitte ei julgenud ära lahkuda, läksiwad nendega ära Pihkwasse ja jäiwad nende juure terwe kuu aega, et nad pärast julgemine omale maale tagasi wõisiwad minna.
Littawid lüüakse tagasimineku teel.
§ 4. Aga Sakslased, rüütli wennad ja teised, kes kunni Iimera jõeni järele oliwad läinud1), wõtsiwad nõuuks, Littawitele Düüna juure wastu minna ja pöörasiwad tagasi; ja kui nemad neile Kokenhuusi piiskopi perega waritsejad oliwad säädnud, ootasiwad nemad neid kolm nädalit aega. Ommeti läks rüütli wendadel aeg igawaks ja pöörasiwad Riiga tagasi. Aga Theodorich, Kokenhuusi rüütel2), läks teiste rüütlite, piiskopi sulaste ja wähäde Lätlastega Pihkwa poole, kus tema neid3) seitse päewa aega taga otsis, kunni nemad wiimaks nende jäljed ülesse leidsiwad ja niikohe nende pääle ruttasiwad. Ja et sääl aga wiisteistkümme Sakslast, ja Lätlasi natuke enam oli, kõikis ühtekokku kaheksakümmend üheksa4) meest, aga paganid kuussada, siis läksiwad nemad selle hulga pärast kül araks, ommeti paniwad nemad kõige oma lootuse Isanda pääle ja läksiwad südamikult nende wastu. Ka Littawid säädsiwad oma wäe nende wastu, kui nemad neid eneste pääle nägiwad tulewat, ja säädsiwad kakssada oma kõige paremat ratsameest isipaika ülesse, et need Sakslasi põgenemise pääl taga pidiwad ajama; teised kõik tuliwad hulga kaupa Sakslaste wastu. Ja Sakslased ei wõinud oma weikse hulgaga mitte nende wastu sõdida, ometi sõdis see nende eest, kes ükskord oli teinud, et üks mees tuhat meest oli löönud ja kaks meest kümmetuhat põgenema ajanud5). Selle pääle lootes lähäwad nemad ülestõstetud lipuga nende wastu. Ja kui nemad lahingisse läksiwad langesiwad esiti mõned niihästi nendest kui teistest, ja et tee ühe kõrwal seiswa metsa pärast kitsas oli, siis jõudsiwad Sakslased kõige esiti lahingisse, kellele Lätlased kõik järele tuliwad; need kisendasiwad, nõnda kui neid oli õpetatut, Sakslaste keeli: „Wõtke neid kinni, tõmmake maha, lööge surnuks!“ Selle kisendamise pääle saiwad Littawid hoopis ära ehmatut, ja seda arwates, et palju Sakslasi taga järele tulemas on, pöörasiwad nemad endid põgenema, kus juures nende kõige wapram päämees6) langes ja teisi ligi sada; teised wiskasiwad omad sõariistad maha ja põgenesiwad läbi metsade ära.
Ja Sakslased kogusiwad kõik nende saagi kokku, ja mis nemad mitte ligi wõtta ei wõinud, seda põletasiwad nemad tulega ära, aga nende hobusid wõtsiwad nemad ligi nelisada kinni, keda nemad enestega ära wiisiwad, ja kiitsiwad Seda, kes nende eest oli sõdinud. Sakslasi on aga kolm meest sääl surma saanud, kelle hinged Kristuse juures rahus peawad hingama, aamen. Littawid, kes läbi metsade ära oliwad pääsnud, on sellel talwisel ajal raske Düüna jõest ülemineku juures kas Düüna sisse ära uppunud, ehk on nad ise endid metsades ülesse poonud, et nemad mitte omale maale ei pidand saama, sellepärast, et nemad püha neitsi maad oliwad riisunud, kelle poeg kättemaksmisega on tasunud7). Tema päralt on kiitus igaweste.
Daanlased wõtawad ülekät Lääne maal. Riiglased tungiwad Pihkwa ja Nowgorodi maade sisse.
§ 5. Riia kaupmehed läksiwad oma kauba warandustega ka Rotalia maale, aga sääl tuliwad Daanlased ja wõtsiwad neid kinni, üteldes, et see maa kuninga päralt olla, ja sidusiwad neid kinni ja wiisiwad enestega ühes ära Talinnasse. Ja Riia piiskop ja rüütlite ordumeister saatsiwad saadikud sinna, palusiwad ja nõudsiwad, et need1) tagasi pidiwad saadetut saama. Aga nemad ei teinud seda mitte. Selle järel sai Daanlastele kuulutatut, et Riiglased sõawäega tulla, siis saatsiwad nemad kohe need2) minema.
Ja Riiglased ei läinud mitte Eesti maale, waid Liiwlaste ja Lätlastega läksiwad nemad Ugauniasse, ja kui nemad Ugaunialased eneste juure oliwad kutsunud, läksiwad nemad Wene maale oma wastaste juure, kes Liiwi maad oliwad riisumas käinud. Ja nemad jätsiwad Pihkwa selja taha ja tungisiwad Nowgorodi kuningriigi sisse, riisusiwad kõige selle ümberkaudse maa puhtaks, süütasiwad majad ja külad põlema, wedasiwad palju rahwast wangi ja tapsiwad teised ära. Ja Lätlased jõudsiwad ühe kiriku juure, mis Nowgorodi linnast mitte kaugel ei olnud, kust nemad kõik kujud, kellad, suitsetamise pannid ja muud niisugused asjad ära wõtsiwad, ja tuliwad palju saagiga jälle wäe juure. Ja kui nüüd wastastele kätte oli maksetut, pööris kõik see wägi rõõmuga, ilma et ükski oleks wiga saanud, igaüks oma kodu tagasi, ja sellest saadik jäi Wenelaste teotamine Liiwi maa ristikoguduse wastu järele3).
Ka Lätlased, Sakalased ja Ugaunialased tungisiwad ühtepuhku Wene maale sisse, tapsiwad palju sääl ja wedasiwad palju meeste- ja naisterahwast wangi, ja tõiwad palju saaki säält ära. Niisamma tungisiwad ka Kokenhuusi Lätlased ja Sakslased alati Wene maa sisse ja wedasiwad palju riisutut wara ja palju wangisi tagasi.
Mõegawennad Ugaunias ja Sakalas.
Sellelsammal ajal säädsiwad Wõnnu rüütli wennad omad sulased kõikide kantside sisse walitsema niihästi Ugaunia kui ka Sakala maal, kus nemad maksusi kokku wõtsiwad ja piiskopile oma jao paigal hoidsiwad4); nad ehitasiwad kõik kantsid ülesse ja tegiwad neid õiete tugewaks, kaewasiwad kaewud senna sisse ja täitsiwad kantsid sõariistade ja ammudega. Aga kartuse pärast Wenelaste eest ajasiwad nemad Eestlased kantside sisse ja elasiwad nendega ühes.
Ugaunialased ja Sakalased käiwad teinepool Naroowa jõge riisumas.
§ 6. Ugaunialased läksiwad aga kesk talwe ajal, kus sügaw lumi oli, suure wäega Wiru maalt mööda ja üle Naroowa jõe, kus nemad naabrus seiswa maa paljaks riisusiwad ja wangisi ja saaki kodu tõiwad. Kui nemad tagasi tuliwad, läksiwad Sakalased sedasamma teed sinna, ja kui nemad üle Naroowa jõe oliwad läinud, läksiwad nemad pikka teed edasi selle maa sisse, mida Ingria maaks kutsutakse ja Nowgorodi kuningriigi päralt on. Ja nemad leidsiwad selle maa täis inimesi, kes waenlaste tulekust enne midagi täädust ei olnud saanud, ja lõiwad seda Ingria rahwast suure nuhtlusega, tapsiwad mehed ja palju rahwast ära, ja wõtsiwad mitmed naeste ja meesterahwast kinni, aga lambaid, elajaid ja muid loomi tapsiwad nemad hulga maha, mis nemad mitte ära ei wõinud wiia. Ja nemad pöörasiwad suure saagiga tagasi ja täitsiwad Eesti ja Liiwi maa wangistatut Wenelastega; aga kõige selle kurja eest, mis Wenelased Liiwlastele1) oliwad teinud, on nemad seda nüüd kahe ehk kolmewõrra sellelsammal aastal jälle kätte saanud2).
§ 1. 1) Et siluit paucis
Livonum terra diebus = Ja wähä päiwi Liiwi maa rahu nägi.
2) Dassel Saksa maal Eimbecki Hökteri wahel. — 3) See oli Bodo II. von Homburg. — 4) Praelati conventuum. — 5) viri Ecclesiae kiriku mehed. — 6) Kuningas kinnitab seda 26, 2. Albertile oliwad rüütlid 24, 2 muud teist lubanud.
§ 2. 1) Selle mehel oli awalikult piiskopi Andreast tõotus tundmata. — 2) laewa juhatajat. — 3) 9, 6. — 4) Malakia 4, 2. — 5) igapäine aga wastuoksane Eebrea keelenime Mirjami (Mariam, Maria) tähendus. — 6) Maria Imperatrik. — 7) 1 Makkab. 3, 7. — 8) 10, 12; aga 19, 10 tahtis tema tulla, kui ta äkitselt suri. — 9) Swjätscheslaw. 22, 2—6. — 10) Swjätscheslawi wend ja järele tulija Wsewolod, 22, 3. 26, 1; 22, 6 juure. — 11) 11, 4. 18, 4. 9. — 12) 11, 2. 9, 10. — 13) 11, 9. 28, 6. — 14) Neist ja Daanlastest räägib ta nüüd natuke peenemalt. — 15) 24, 3 räägib tema neist palju sõbralikumalt. — 16) 28, 1. — 17) 9, 1. 4. — 18) 17, j. e. 25, 4. — 19) 10, 8. — 20) 16, 4. — 21) 14, 5. 10. — 22) 21, 3. — 23) selle nimet ei ole enne weel mitte nimetatut. — 24) see on: kartke seda walitsejat. — 25) Apost. Teg. 9, 15. — 26) nii kui 11, 4. — 27) Matt. 11, 30. — 28) Joh. 17, 3. 20, 31. 1 Joh. 5, 13. 20.
§ 3. 1) Daanlaste poole hoidwa mõega rüütlite wastu; siin ei räägita seda mitte selgeste wälja. — 2) Wsewolod, § 2. 26, 1. — 3) nendega, kes nende juures Uues Wõnnus elasiwad; üh. 22, 5. — 4) alewi majad; 10, 8 ja 15, 5. 23, 4. 5) kui 22, 4. — 6) 11, 3. — 7) Wissist praegune Koltseni mõis põhjaõhtu pool Toreidat. — 8) Matt. 17, 4. — 9) Aastal 1529 nimetatakse Suure Raupa al ühte küla Ikewaldaks.
§ 4. 1) Wist Wenelasi, kunni sinna maale tagaajanud? § 3 oliwad Liiwlased üle Koiwa läinud. 2) See ei ole mitte piiskopi wend, keda sellel aastal Raupa Dietrichiks kutsutakse. — 3) Littawisi. — 4) ut per omnia uno minus quam nonaginta = kõik kokku üks wähäm kui üheksakümmend. — 5) 5 Mos. 32, 30. — 6) 1 Samuel 17, 51. 7) 5 Moos. 32, 43.
§ 5. 1) Wangi wõetut kaupmehed. — 2) wangi wõetut kaupmehed. — 3) ühenda 1 Makkab. 4, 58. 4) mis tema waimuliku õiguse pärast tema päralt oli, § 1.
§ 6. 1) Mitte üksi Liiwi rahwalle, waid kõigile rahwalle, mis praeguse Liiwi maal elawad. — 2) Et Wene maa nõnda ilma warjuta oli, tuli wissist sellest, et Wene wäed jälle Tatarlaste wastu oliwad pidand minema, waata 26, 1.