Kalevipoeg
Friedrich Reinhold Kreutzwald
Neljas lugu

Kuku, kägu, kuldalindu,
Healitsele, hõbenokka,
Veeretele, vaskikeeli!
Kuku meile kuulutusi,
Healitsele ilmutusi,
Veeretele lauluvara,
Kedra kuulutuse lõnga!
Kui ei kuku, kukun ise,
Pajatelen, pardikene,
10Lasen, luige, laulusida,
Seitsmekordseid sõnumida
Vanast ajast veeremaie.
Üks on sõnum hülge suusta,
Teine laente tütterilta,
Kolmas ranna kaljudelta,
Neljas näkineidudelta,
Viies vete emandalta,
Kuues kuude kudujalta,
Seitsmes saare taadi suusta,
20Saare eide mälestustest.
     Kaljuseinad kuulasivad,
Laened laiad luurisivad,
Tähtesilmad tunnistasid:
Kuida Kalevide poega
Julgelt eide jälgesida,
Tedre kadund teedesida
Hobuta läks otsimaie,
Täkuta läks tallamaie,
Ilma ratsuta rändama.
30Mõni mees jääks mõtlemaie,
Mõni naine nuttemaie,
Mõni piiga pisaraila,
Kui nad Kalevide poega
Suure mere sõudemisel,
Keskel laia laenesida,
Vahtus vete voodiessa
Üksipäine ööde peitus
Sala teel saaks silmamaie.
     Kui ei kaldalt silma sihti,
40Silma sihti, vaate voli
Kusagilta jälgi kannud,
Teederada tähändanud:
Kargas noormees kõrge'elta
Kaldasõrvalt laenetesse,
Voode laia voodiesse,
Kohiseva vetesängi;
Sundis käsi sõudemaie,
Tagant jalgu tüürimaie,
Pääs hiuksid purjetama!
50Sõudis kiirelt Soome poole,
Tüürideles T u r j a poole,
Purjeteles põhja poole;
Tõttas eite tabamaie,
Tedre paelust peastamaie,
Lindat lingust aitamaie.
Soovis Soome tuuslarida,
Tuuletarka tuuseldama,
Vargaküünist vemmeldama,
Röövelida rookimaie,
60Et ei enam naiste-röövi,
Neitsi vargel võrgutusi
Seie ilma siginekse.
     Vana vanker, Rootsi karu,
Põhjanaela, tähte poega,
Juhatasid sirav-silmil
Taeva alta teede-rada
Minijale merelaentel,
Näitasivad niisket teeda,
Märga rada Soomemaale,
70Kõrge kaljuranna poole.
Mereteel ei ela tõlki
Kuskil külas, kõrtsidesse,
Ega ole osmikussa
Veteväljal kuskil vahti,
Kellelt teed võiks küsidella,
Õiendusta eksitusel.
     Tugev käsi lõhkus laeneid,
Peksis laeneid merepinnal,
Kiigutava vete kätki
80Veereteles virku meesta,
Usinada ujujada
Langetava laente turjal
Kaugemale põhja poole,
Kaljuranna kallastele.
     Kalevipoeg, kangelane,
Lese leina lepitaja!
Ei sa tunnud tüdimusta,
Võimusela väsimusta,
Ega rammul raugemista,
90Kui sa vagal teede käigil
Eidekese jälgi a'asid,
Kadund tedre teeda käisid.
Tähed langesid ja tõusid
Omal viisil taeva veeres,
Põhjanaela pidas paika,
Vana vanker vankumata.
     Tugev käsi lõhkus laeneid,
Peksis laeneid merepinnal,
Kiigutava vete kätki
100Veereteles virku meesta,
Usinada ujujada
Langetava laente turjal
Kaugemale põhja poole,
Kaljuranna kallastele.
     Kalevide kallim poega
Kiirustelles kaugemale
Tõttas eite tabamaie,
Röövlit kurja rookimaie.
Armu soovid südamesse,
110Meelemõlgul kurjad mõtted
Karastasid kangelasta:
Et ei tüdind pikal teedel,
Väsind vesiradadele.
     Juba Sõõla seisis sõrvi,
Vardad veerdes valge vasta,
Kesköö võis ehk käsil olla,
Ehk küll kuskil kuulutajat,
Tunni sammu tunnistajat
Mereteel ei märki anna,
120Miska mees võiks aega mõõta.
Ei siin laula Looja kukke,
Kõõrutele kanakene.
Kaladele laulu kurku,
Sõna keelil sõlmitie.
     Vetelaenetele veeres
Kerkidelles künkakene,
Sest sai lausa saarekene,
Kaunis tükki kuiva maada.
Kalev sõudis saare sihil
130Kiirustelles kaugemale.
     Tugev käsi lõhkus laeneid,
Peksis laeneid merepinnal,
Kiigutava vete kätki
Veereteles virku meesta,
Usinada ujujada
Langetava laente turjal
Kaugemale põhja poole,
Sihtis saare ligemale.
     Kalevide kallim poega
140Soovis puhkepaika saarel,
Hingetõmbamise mahti
Vähe aega ette võtta.
     Tugev käsi lõhkus laeneid,
Peksis laeneid merepinnal
Kiigutava vete kätki
Veereteles virku meesta
Kiirest saare kalda alla.
     Kalevide kange poega
Siruteles väsind selga,
150Vesil vettind külgesida
Vasta kaljurüngastikku,
Istuteles isteluida
Sammeldanud kivi sülle,
Kaljupingi keske'ela,
Jättis ripaskülle jalad,
Varbad vete veeretille,
Labad laente langudele,
Kedred voode kiikevale,
Meredele mängituseks.
160Püüdis puhku pisukesta
Laugusida kokku lasta,
Tundi poole tukutelles,
Veerand tundi suikul viita.
     Varem veel kui unevoli,
Suiku magus sünnitaja
Vaimusilma varjutelles
Meele-märkamista mattis,
Võimust mehe üle võttis:
Värisesid ööde vaikust,
170Pimeduse varju põuest,
Rahusüle sügavusest
Laulukeermed kerkimaie,
Kargasivad kõrvadesse;
Piiga kena pillikene,
Neiulikku noore heale,
Laululinnu lõksatusel
Niida kulda kukkusivad,
Kui see kägu kuusikussa,
Künnilindu lepikussa.
180     Kalevide kange poega
Keeras kõrvad kuuludele:
Kas see kägu kukub kulda,
Alla hammaste hõbedat,
Pealta keele penningida,
Kesket keelta kilingida.
     Piiga laul aga pajateles,
Noori kukku kostis nõnda:
"Kaugela on minu kaasa,
Vete taga armukene,
190Kaugel on, kaugel nähikse;
Vahel palju vastastikku:
Üks oli suur ja laia merda,
Viis oli järveda vahele,
Kuus oli kuiva nõmmikuida,
Seitse sooda nõlgatile,
Kaheksa karja-aruda,
Üheksa üba jõgeda,
Kümme külma allikada,
Kakskümmend muidu kinnitust.
200Saa ei mina minema,
Ega saa tema tulema;
Saa ei kuus teda kuulda,
Nädalas ei teda näha,
Saa ei aastas tema armu,
Armukaisu haudumista,
Sõbra rüppe soendusta.
     Kaugela on minu kaasa,
Vete taga armukene;
Kaugel on, kaugel nähikse,
210Vahel palju vastastikku,
Vee ja kuiva kinnitusi.
Tuul tale viigu tervisida,
Aja tiivad armusida,
Pilved pikkada igada,
Laened lahkeid elupäevi,
Vihmasagar saadikuida,
Taevas tarka meelekesta.
Kui on õnne, siis elagu;
Kui on terve, tehku tööda;
220Nii mitu tervist temale,
Kui mitu mõtteid minule,
Nii mitu tervist temale,
Kui on soovi südamela;
Nii mitu tervist temale,
Kui on lehti lepikussa,
Kaseurbe kaasikussa,
Kuuseokkaid kuusikussa;
Nii mitu tervist temale,
Kui on merel laenesida,
230Kui on tähti taeva'assa!"
     Kalevide kallim poega
Siruteles kaelasooni
Kena laulusõnu kuuldes:
Kas ei kallist kukkujada,
Laulurikast linnukesta,
Sõnalista sõstrasilma
Neiukest saaks nähtavale?
Ööne pimeduse varju,
Udu umbne kuuekene
240Kattis saarekese kinni.
Läikivada tuleleeki
Ühest kohast üksinessa
Tõusis üles tamme aita,
Lehtis tamme ligidalta.
Tule paistuse piirel
Istus ilus laululindu,
Kuldanokka neiukene.
Kähär-hiuksed katsid kaela,
Krooksus käiksed kõrget rinda.
250See'p see laulis linnukeelil,
Künnilinnu lõksatusel,
See'p see sala-leinamista,
Igatsusta ilmutelles
Istus hele tulepaistel
Öötselise valvamisel:
Vahtis eide lõuendida,
Mis seal murul laialiste
Pääva paistel pleekisivad,
Ööde viiul haudusivad,
260Mis ta ise pikal talvel
Kedrel lõngaks keerutanud,
Mis ta ise hiljemine
Kangasjalgila kudunud,
Lõuendiksa lõksutanud.
Käed küll kangast kudusivad,
Sõrmed niisi nikutasid,
Jalad suksi tallanesid:
Suu aga seadis laulusida.
     Kalevide kallis poega
270Hakkas vasta hõikamaie,
Laulu teiste loomamaie
Piiga laulu pilgatelles,
Seadis sõnad sõudevale,
Värsid nõnda veeremaie:
"Mis sa kauget kahetselles
Vete tagast vesilaugel
Leskena lähed leinama?
Miks sa, piiga, peenikene,
Peigu ligemalta põlgad?
280Ligi on, ligi nähikse,
Ligimal kallim kaasake,
Armsam hauduvada kaissu.
Ei ole vahel vastastikku,
Ega kuskil kinnitusta;
Ei ole vahel laiamerda,
Kinnitavaid järvesida,
Ei ole kuivi nõmmikuida,
Vahel kuskil nõlgatile;
Ei ole karja-arusida,
290Ei ka üba jõgesida,
Ega külme allikaida.
Ligi on, ligi nähikse,
Ligimail on parem peigu.
Siinap soem armukaissu,
Siinap rikkam rõõmurüppe.
Ligi on, ligi nähikse,
Ligi parem peiukene,
Kangem meesi kuulsast külast,
Parem poissi, perepoega.
300Kõrged koivad, laiad oimad
Kandsid teda laente kiigul,
Veeretasid vetevoodel
Salamahti saare randa,
Saare piigadele õnneks,
Saare tütterite tuluks."
     Saare piiga, peenikene,
Küll sa kuulid petis-kukku,
Petis-poisi pajatusta,
Küll sa tahtsid nuuske kombel
310Näha laulukukekesta,
Poolil pilul poisikesta,
Kes see laulu laksatanud.
Külap, vaene, kogemata
Astusid ehk argel sammul
Luuridelles ligemale;
Astsid sammu, astsid kaksi,
Kogemata kümme sammu,
Teadamata teise kümme,
Arvamata veel ehk sada,
320Mõistemata mitu peale;
Tahtsid lauljat tunnistada:
Kas tulnd Soomest sugulane,
Ehk kas Virust viinakruusi,
Kosilane kihladega?
     Saare piiga, peenikene!
Püüa pakku põgeneda:
Enne kui sind vaate vangi
Silm saab kinni sidumaie:
Et ei pease paigastani,
330Kohastani kanakene.
     Saare piiga, peenikene,
Nägi murul noore mehe,
Nägi kaldal kangelase,
Läks siis vähe ligemale.
     Ööde vilul viibidelles
Saivad sõnu sahkamaie,
Jutu lausalt lahutama,
Kunni armu kütkendused,
Sõbruse paelte sidemed
340Südant saivad sulatama,
Meelta metsa eksitama.
Saare piiga, peenikene,
Istus ise mehe kõrva,
Langes lapse rumalusel
Kogemata kalda peale,
Sammeldanud kivisängi.
     Saare piiga, sõstrasilma!
Mis sull' veeres vigadusta?
Miks sa kisal kiljatama,
350Pisarate kaebe-pillil
Hakkad abi hüüdemaie?
Kas sind Kalevi kaisussa,
Armusüle haudumisel
Niuetest ehk niksatie,
Labaluust ehk naksatie,
Puusaluiel pigistie,
Mis sull' tüli tehtanesse,
Mis sull' viga sünnitie?
     Isa kuulis tütre kisa,
360Ema lapse kiljatusta;
Ärkasivad une ikkest,
Peasid magamise paelust,
Esiotsalt arvatelles,
Kas ehk kuri unenägu
Petis-sõnu pajatanud.
Aga piiga pisarpilli,
Kaebamise kiljatused
Kõlasivad ärksal kõrval.
     Saare taati tõusis sängist,
370Tuli välja voodiesta,
Võttis kätte vembelada,
Kargas lugu kuulamaie,
Viga ise vaatamaie:
Kas ehk poissi petisela,
Röövel kurjal riisumisel
Eide vara tütterilta
Ööde varjul varastanud?
     Kui nüüd saare taadi silmad
Kange mehe kaldal nägid:
380Kukkus vemmal valjust pihust,
Suri sõna keelepaelul
Ehmatuse hirmu alla,
Kartus nägu kahvateles.
     Tütar noori seisis norkus,
Parti kurba parve ääres,
Ega tõstnud arga silma,
Pisarraskeid laugusida,
Punepaisul palgesida
Mitte ülesse murulta,
390Ega sahkand sõnakesta.
     Kalevipoeg, kangelane,
Istukülle kaljukünkal
Sammeldanud kivi süles
Küsis taadilt kartuseta:
Kas ehk eile õhtu hilja
Soome tuuslar, tuuletarka,
Virust tulles veeretelles,
Koju poole purjetelles
Saarest mööda oli sõudnud?
400     Saare taati kostis vasta:
"Ei ole näinud, vennikene,
Tuuletarka tuuslarida
Minu silma mitmel pääval,
Mitte mitmel nädalatel.
Ütle, võõras vahva meesi!
Kus sul kodu, kasvupaika,
Lapsepõlve pesakene?
Kes sind sugul sigitanud,
Ilma peale ilmutanud?
410Kelle ema rikas rüppe,
Paisutelev rinnapiima
Kanget poega kosutanud?
Nii kui jumalikku idu,
Vägev taaralaiste võsu
Paistab sinu palgilta,
Sirab välja silmadesta,
Kasvab keha kombedesta?"
     Kalevide poega mõistis,
Kavalaste vasta kostis:
420"Viru ranna viirudela,
Harju kaljuharjadela,
Lääne ranna liivikuila
Mõnda teeda tallatie,
Mitu rada rajatie,
Astme-jälge armitie.
Üks on rada koduteeda,
Tallermaada tuttavama,
Armsam mulle astme-jälge,
Mis mind isa õue alla,
430Eide armu koppelisse,
Venna vainu väravasse
Kõige kiiremalta kannab.
Sealtap, tamme, tüvist tõusin,
Kasu, kännusta kasvasin,
Võsu, juuresta võõrdusin.
Seal mul lapsekätki seisis,
Sealap pesa kalju peidus;
Senna mängi mälestused
Murupinda maha jäivad.
440Sugula mind sigitanud,
Ilma peale ilmutanud
Tugevate meeste taati;
Rikas-rüppel eidekene,
Paisev-rinna piima andja
Kasvis Lääne lepikusta,
Tõusis tedremunasta.
Näed sa jumalikku idu,
Vägev taaralaiste võsu:
Arva, kas ei ainukene
450Kalevide kange taati
Võinud poega pillutada,
Võsukesta istutada?
Ehk võib viimne äbarikku,
Lese Linda pesamuna,
Seista sinu silma vaatel?"
     Saare piiga, peenikene,
Kuulas võõra juttu kohkel,
Kahvateles surnu karva:
Kui ta isaks Kalevida,
460Linda emaks tunnistanud.
Ehmatanud hellakene,
Saare piiga, peenikene,
Liuges kalda ligemale,
Äkilise sõrva peale,
Sealap sammu komisteles,
Sealap piiga libistelles
Üle kaela merde kukkus,
Langes laia laenetesse,
Mere põhja sügavasse.
470Laene kattis lapsukese,
Vesi mattis piigakese,
Kattis, mattis noorukese!
Laene kattis, vesi mattis
Saare eide silmatera,
Saare taadi tuikese.
Isa tõstis hädakisa,
Appihüüdemise healta!
Kalevipoeg kargas merde,
Liuges laente vaiba alla
480Kadund kana otsimaie,
Uppund neidu aitamaie,
Laene kaisust lunastama.
     Aga laente laia rüppe,
Vete vilu voodikene,
[Sügavuse sängikene]
Pidas kinni piigakesta,
Ega annud armukesta
Märjast kaisust enam välja.
     Kalevipoeg tõstis pääda,
490Kaela laia laenetesta,
Hüüdis kaldal' ootijale,
Pajatas piiga taadile:
"Jumalaga, saare taati,
Jumalaga, isa kurba!
Tütar sulle sattus vette,
Ema mulle varga võrku;
Viletsad meie, vennikesed,
Õnnetumad ühtevärki!" —
     Niida pajatelles pistis
500Kalevide kallim poega
Kiirel oimul ujumaie,
Saarest ära sõudemaie.
Vahutaval laente veerul,
Laente kiigul, tuule viigul
Kadus kangelase poega
Saare taadi silma otsast.
     Tugev käsi lõhkus laeneid,
Peksis laeneid merepinnal;
Kiigutava vete kätki
510Veereteles virku meesta,
Usinada ujujada,
Langutava laente turjal
Kaugemale põhja poole,
Kaljuranna kallastele.
     Saare taadi kisa peale,
Appikutsumise kannul
Tõttas sängist saare eite,
Tõttas häda tunnistama,
Juhtund lugu vaatamaie.
520     Oh mu hella eidekene!
Miks sa soojast sängist tulid,
Varjev' vaiba katte alta?
Kurbtus' külmad kuulutused,
Jääkülmad ilmutused,
Raherasked avaldused
Saavad südant kohmetama,
Verda soontes tarretama.
Laenes sinu lapse sängi,
Vetes kulla voodikene,
530Kalakudus hella kätki,
Meres marjukese kamber.
Laenest ei saa lapsehoidjat,
Veest ei vibu vibutajat,
Kalakudust ei kaitsejat,
Ega merest mängitajat.
     Oh mu hella eidekene!
Miks sa vara voodist tulid,
Enne koitu sängi kaisust
Surnusõnumida kuulma?
540Keda sina, eidekene,
Kallil kombel kasvatanud,
Suu juures suigutanud,
Hellal piimal imetanud,
Armukaisul kosutanud,
Kahel kätel kiigutanud:
Magab külma laente alla,
Märjas sängis mere põhjas.
     Oh mu hella eidekene!
Tee sa reha pikal varrel,
550Tee sa reha pulgad pikad,
Rehavarre vanast vasest,
Pulgad tugev' teraksesta:
Mine merda riisumaie,
Laenesida äigamaie,
Kõntsast loogu kiskumaie!
Võta, taati, uued võrgud,
Võta noodad, tugevamad,
Mine õnne katsumaie:
Kas ehk leiad tütre jälgi,
560Püüad piiga laenetesta,
Mere põhja sügavusest!
Läksid merda pühkimaie,
Mere põhja riisumaie,
Laentest loogu võttemaie;
Rehad käessa pikal varrel,
Rehapulgad väga pikad.
Varred rehal vaskista,
Rehapulgad teraksesta,
Rehapidev rauast tehtud.
570     Mis seal tõusis pühkmetesta,
Mis seal äigas riismetesta?
Tamme tõusis pühkmetesta,
Kuuske kulla riismetesta.
Viisid tamme koduje,
Kandsid kuuse koppelisse.
     Läksid merda pühkimaie,
Mere põhja riisumaie,
Ääresida äigamaie;
Rehad vaskised käessa,
580Rehapulgad teraksesta,
Rehapidev rauast tehtud.
Mis seal tõusis pühkmetesta,
Mis seal kasvis riismetesta?
     Pühtmist tõusis kotkamuna,
Riismetest raudakübara;
Panid muna kübarasse,
Kandsid koju kamberisse.
     Läksid merda pühkimaie,
Mere põhja riisumaie,
590Mere ääri äigamaie,
Mere urkaid uurimaie.
     Mis seal tõusis pühkmetesta,
Mis seal kasvis riismetesta?
Pühkemitest tõusis kala,
Riismetest hõbekausike.
Panid kala hõbekaussi,
Kandsid koju kelderisse.
     Läksid merda pühkimaie,
Mere põhja riisumaie,
600Laentest loogu võttemaie,
Mere ääri äigamaie,
Mere urkaid otsimaie:
Kas ei leiaks kodukana,
Laentesse kukkund lapsukest?
     Kuulge, kuulge, kurvad kõrvad!
Mis seal laulab laenetesta?
Kuulge, kuulge, kurvad kõrvad,
Mures muljutud südamed:
Mis seal merel healitsemas,
610Laente langul laulemaies,
Vete veerdel vilistamas?
Kohiseva laente keskelt
Peasis lugu liikumaie,
Sügavasta mere sängist
Sõnad nõnda sõudemaie:
     "Neidu läks merda kiikumaie,
Laenetesse laulemaie;
Pani kingad kivi peale,
Paatrid pikila pajula,
620Siidilindid liiva peale,
Sõrmuksed sõmera peale:
Hakkas merda kiikumaie,
Laente lugusida laulma.
     Misse välkus mere'esta,
Misse läikis laenetesta?
Kuldamõõka merest välkus,
Hõbeoda laenetesta,
Vaskne ammu kalakudust.
Läksin mõõka võttemaie,
630Hõbeoda püüdemaie,
Vaskist ammu õngitsema.
Tuli vasta vanameesi,
Vanameesi, vaskimeesi;
Vaskikübara päässa,
Vaskisärki seljassa,
Vaskivööde niude ümber,
Vaskikinda'ad käessa,
Vaskisaapa'ad jalassa,
Vaskikannuksed saapassa,
640Vaskikilbid pannalvööla,
Vaskikirjad kilpidela.
Vaskikeha, vaskikaela,
Vaskisuu ja vaskisilmad.
Vaskimees neiult küsima:
"Mis teeb mõrsja meressa,
Veikene vete laentes,
Kodukana kalakudus?"
     Neidu mõistis, kostis vasta,
Pajateles pardikene:
650"Läksin merda kiikumaie,
Laenetesse laulemaie;
Nägin kuldamõõga välki,
Hõbeoda varre läiki,
Vaskse ambu hiilgamista;
Tahtsin mõõka taga nõuda,
Hõbeoda lunastada,
Vaskist ambu ostaneda."
     Vaskimeesi vasta kostis,
Vaskikeelila kõneles:
660"Kuldamõõk on Kalevide,
Hõbeoda Olevide,
Vaskiambu Sulevide
Varjul hoietud varandus.
Vaskimees on vara vahti,
Kuldamõõga varjaja,
Hõbeoda hoidija,
Vaskiambu kaitseja.
Tule kaasaks vaskisele,
Kodukanaks mõõga vahil,
670Õhtumängiks oda hoidjal,
Ambu kaitsjal armukeseks:
Siis saad kalli kuldamõõga,
Hõbedast Olevi oda,
Vaskse ambu kingituseks,
Kihla pandiks kallid anded."
     Neidu mõistis, vasta kostis,
Pajateles pardikene,
Loksateles luigelindu:
"Põllume'e tütar peenikene,
680Talume'e tütar tallekene
Leiab mehi kuivalt maalta,
Peigu põllume'e sugusta,
Kaasa leivame'e külasta."
     Vaskimeesi naeratie,
Neidu jalga komistie,
Komistie kogemata,
Libistas libedal liival,
Sattus salahaudadesse,
Kukutas kalakudusse,
690Mere urkasse udusse,
Laente laia kamberisse.
Vesi võitis neiukese,
Laened katsid lapsukese,
Kudu kodukanakese.
     Isa tõttas otsimaie,
Ema tõttas otsimaie,
Kadund jälgi kuulamaie:
Kusse kallis kana jäänud,
Kenam õue hanekene?
700Kas on kulli, kurja lindu,
Kas ehk vares, varga-lindu,
Kas ehk petis peiukene
Kana viinud pesa varjust,
Hane ujumise paigast,
Piiga peidetud kamberist? —
Leidsid kingad kividelta,
Paatrid pikilta pajulta,
Leidsid lindid liivikulta,
Sõrmuksed sõmera pealta,
710Ehted paju oksilta:
Neidu noori ei leietud,
Kallist kana ei silmatud.
Neidu noori, tütar kallis
Nende silmil nägemata.
Neidu nõrkus mere põhja,
Kana kallis kuduss' suikus,
Uinus laente kamberisse.
     Hakk'sid neidu hüüdemaie,
Kallist kana kutsumaie:
720"Tule koju, tütrekene!
Tõtta, kana, kamberisse,
Rutta koju, kullakene!"
     Tütar mõistis, vasta kostis,
Vari merelta kõneles,
Leinahealta laenetesta:
     "Või ei tulla, taadikene!
Või ei peasta, eidekene!
Vete koorem vaevab kulmu,
Laente raskus silmalaugu,
730Meri sügav südameda.
Läksin merda kiikumaie,
Laenetesse laulemaie,
Vete pinnal pajatama;
Panin kingad kivi peale,
Paatrid pikila pajula,
Siidilindid liiva peala,
Sõrmuksed sõmera peale,
Ehted paju oksadele.
Hakk'sin merda kiikumaie,
740Laente-lugu laulemaie,
Vete-lugu veeretama.
Kuldamõõka meres välkus,
Hõbeoda laenes läikis,
Vaskeambu vasta hiilgas;
Mina mõõka võttemaie,
Hõbeoda püüdemaie,
Vaskist ambu tabamaie.
Tuli vasta vanameesi,
Vanameesi, vaskimeesi;
750Vaskikübara päässa,
Vaskisärki seljassa,
Vaskised kindad käessa,
Vaskised saapad jalassa,
Vaskikannuksed saapassa,
Vaskivööde niude ümber,
Vaskikilbid vööde külles,
Vaskikirjad kilpidela;
Vaskikael ja vaskikeha,
Vaskisuu ja vaskisilmad,
760Vaskimees neiulta küsima:
"Misse teeb mõrsja meressa,
Veikene vete laenetes,
Kodukana kalakudus,
Hani mere urka udus?"
Mina mõistin, kohe kostin,
Pajateles pardikene,
Kõõruteles kanakene,
Hõbenokal linnukelle:
"Läksin merda kiikumaie,
770Laenetesse laulemaie,
Vete veerdel vilistama;
Nägin kuldamõõga välki,
Hõbeoda varre läiki,
Vaskse ambu hiilgamista:
Tahtsin mõõkada tabada,
Hõbeoda lunastada,
Vaskset ambu ära osta."
     Vaskimeesi vasta kostis,
Vaskikeelela kõneles:
780Kuldamõõk on Kalevide,
Hõbeoda Olevide,
Vaskne ambu Sulevide
Varjul hoietud varada.
Vaskimees on vara vahti,
Kuldamõõga varjaja,
Hõbeoda hoidija,
Vaskse ambu kaitseja.
     Vanameesi, vaskimeesi,
Tahtis kaasaks mind kosida,
790Kodukanaks meelitada,
Kaisu-linnuks kasvatada;
Pakkus kihluks kuldamõõka,
Salapandiks hõbeoda,
Vaskiambu armu andeks:
Kui ma temale läheksin,
Kätte vanale annaksin. —
Mina vasta tõrkumaie,
Oma paiga peiukesi,
Oma koha kosilasi
800Tema vasta kiitlemaie.
Vaskimeesi naeratie.
Minu jalga komistie,
Libistas libeda liivale,
Sattus salahaudadesse,
Kukutas kalakudusse,
Mere urkasse udusse.
Vesi võitis neiukese,
Laened katsid kanakese:
Senna, noori, ma nõrkesin,
810Senna, kana, ma kadusin,
Linnukene, lingu läksin,
Vähki, natasse veeresin.
     Läksin merda kiikumaie,
Laenetesse laulemaie,
Vete-lugu vilistama,
Kuldamõõka püüdemaie,
Hõbeoda otsimaie,
Vaskiambu õngitsema.
Seal mul jalga komistie,
820Sattusin salahaudadesse,
Kukkusin kalakudusse,
Mere urkasse udusse.
Senna ma, kana, kadusin,
Senna, linnuke, suikusin,
Senna, noori, ma nõrkesin,
Senna, lilleke, närtsisin!
     Ära nuta, eidekene!
Ära kaeba, taadikene!
Merela on minul koda,
830Laente all mul salatare.
     Läksin merda kiikumaie,
Laenetesse laulemaie,
Vete-lugu vilistama:
Sattusin salahaudadesse,
Kukkusin kalakudusse,
Mere urkasse udusse.
Senna ma, kana, kadusin,
Senna surin, linnukene,
Senna, noori, ma nõrkesin,
840Senna, lilleke, närtsisin,
Senna, sõstrasilm, suikusin.
     Ära nuta, eidekene!
Ära kaeba, taadikene!
Merela on minul koda,
Laente all mul salatare,
Kalakudus kambrikene.
     Läksin merda kiikumaie,
Laenetesse laulemaie,
Läksin mõõka tabamaie,
850Hõbeoda otsimaie,
Vaskist ambu võttemaie;
Põlgasin vaskipeiukest;
Vaskimeesi naeratie.
Kukkusin kalakudusse,
Mere urkasse udusse.
Senna ma, kana, kadusin,
Senna surin, linnukene,
Senna, noori, ma nõrkesin,
Senna, lilleke, närtsisin,
860Senna, sõstrasilm, suikusin,
Senna, neitsike, uinusin.
     Ära nuta, eidekene!
Ära kaeba, taadikene!
Merela on minul koda,
Alla laente salatare,
Kalakudus kambrikene,
Mere udus pesakene.
     Läksin kuldamõõgakesta
Laenetesta tabamaie,
870Hõbeoda otsimaie,
Vaskiambu võttemaie:
Senna ma, kana, kadusin,
Senna surin, linnukene,
Senna, noori, ma nõrkesin,
Senna, lilleke, närtsisin,
Senna, sõstrasilm, suikusin,
Senna, neitsike, uinusin,
Senna, tuuvike, tarretin.
     "Ära nuta, eidekene!
880Ära kaeba, taadikene!
Merela on minul koda,
Alla laente salatare,
Kalakudus kambrikene,
Mere-udus pesakene;
Minul on vilula voodi,
Vete niiske sängikene,
Kena kätki laenetessa.
Alevid mind vibutavad,
Kalevid mind kiigutavad,
890Sulevid mind suigutavad."

KALEVIPOEG
Soovituseks | Sissejuhatuseks
I | II | III | IV | V | VI | VII | VIII | IX | X
XI | XII | XIII | XIV | XV | XVI | XVII | XVIII | IXX | XX