Kalevipoeg/III
- Kolmas lugu
Põualise pääva paistel
Istus mere kalda ääres
Kalevide noorem poega,
Vaatas laente lustimängi,
Vetevoode veeremista
Kerge tuule keeritusel.
Äkiliste ähvardelles
Puistas musta pilve põuest
Tuulehoogu tuiskamaie,
Pani laened paisumaie,
Kohisedes kerkimaie.
Äike sõitis raudasillal
Vaskeratusil vankriga,
Tuiskas tulda tulle'essa,
Sädemeida sõitenessa;
Pikker-taati põruteles
Kärinada käidanessa,
Viskas välku väledaste.
Kurjad vaimud kohkunessa
Kuulsid karistaja heale,
Põgenesid Pikse pakku
Laia mere laenetesse;
Hüüdes: "Äike, haisutele!
Pikker, pista nina p-!"
Hüppasivad kõrgelt kaldalt
Kukerpalli mere põhja,
Vahtus vetevoodiessa.
Kalevide poega kargas
Nende jälgil laenetesse,
Langes kotka kiirusela
Kurjalaiste kaela peale;
Püüdis neid kui vähke urkast
Kauni kaelakoti täie.
Mere pinda tõusenessa
Ujus kangelase poega
Tüki kalda ligemale,
Paiskas kotist kurjalaisi
Võimsal viskel kalda peale
Pikse raudavitsa alla,
Kus neid puruks kolgitie,
Hundi roaks hukatie.
Kalevide vennikesed
Läinud kodunt kolmekeste
Lustil metsa luusimaie,
Eit oli jäänud üksinessa
Koju kirstu kaitsejaks,
Varakambri varjajaks,
Taalderi-toale tugiksa.
Eit pani paja tulele,
Keetis rooga poegadele,
Kohendas tulda korrale,
Kaitses tulekibemeida,
Et ei leeke peaseks lakke,
Kirg ei lennaks katuksele.
Nii on sõlgirinna seadus,
Leekuningana kohus.
Kalevide noored pojad
Läinud metsa luusimaie,
Linnu jälgesi ajama,
Karu jälgi otsimaie,
Põdra jälgi püüdemaie,
Metsahärga vaatamaie,
Metsakriimu kiusamaie.
Karu oli kaeras käinud,
Mesipuiel võõrsis olnud,
Põdra nähtud põllu ääres,
Hunta hulges karjamaale,
Raatmaal rohkest rebasida,
Jäätmaal palju jänesida.
Oli neil kolm koerukesta;
Üks oli Irmi, teine Armi,
Kolmas murdja Mustukene.
Pojad olid metsapaksus
Koerte jälgil karu leidnud,
Mesikäpa männikusta.
Kiskus Irmi, katkes Armi,
Murdis maha Mustukene;
Koerad said karu kättele.
Noorem venda, poisikene,
Köitis karu üle õla
Jalgupidi rippumaie;
Tahtis kanda koduje
Liha söögiks, nahka katteks.
Pojad läksid põllu peale,
Läksid laanest lagedale;
Seal tuli vasta sarviline,
Vana põder vennikene.
Koerad põdra kiskumaie,
Sarvilista surmamaie;
Kiskus Irmi, katkes Armi,
Murdis maha Mustukene;
Koerad said põdra kättele.
Noorem venda, poisikene,
Viskas põdra üle piha
Karu kõrva rippumaie;
Tahtis kanda koduje,
Liha söögiks, nahka katteks.
Pojad läksid kuusikusse
Metsahärga püüdemaie;
Palus olid metsapulli
Koerte jälgil mehed leidnud.
Kiskus Irmi, katkes Armi,
Murdis maha Mustukene;
Koerad said härja kättele.
Noorem venda, poisikene,
Sidus härja sarvipidi
Üle õla rippumaie;
Tahtis viia koduje,
Liha söögiks, nahka katteks.
Kalevide kanged pojad,
Läksid lustil laane poole,
Põõsastikku paksuessa;
Seal tulihulka huntisida,
Kari kõrvekutsikuida.
Koerad hunta kiskumaie,
Metsalisi murdemaie.
Kiskus Irmi, katkes Armi,
Murdis maha Mustukene;
Tapsivad tosina-kaupa.
Noorem venda, poisikene,
Hakkas hunta nülgimaie,
Nülgis tosinada neli,
Hakkas viiet nülgimaie:
Vennad koju kippumaie.
Noorem venda võttis nahad,
Viskas kimpus üle küüru
Karu selga katte'eksa;
Tahtis kanda koduje.
Pojad käisid metsa teeda,
Penikoorma palu teeda;
Seal tuli vasta seltsikene,
Kaunis kari rebasida.
Koerad rebasi kiskuma.
Kiskus Irmi, katkes Armi,
Murdis maha Mustukene;
Tapsivad tosina-kaupa,
Surmasivad sadandala.
Noorem venda, poisikene,
Rebasida nülgimaie;
Nülgis tosinada neli,
Hakkas viiet nülgimaie:
Vennad aga koju kippuma.
Noorem venda võttis nahad,
Viskas kimpus üle küüru
Põdra selga paunaksa.
Kalevide kanged pojad
Kõndisivad metsa teeda,
Penikoorma palu teeda;
Juhtus kari jänesida
Neile vasta nurme peale.
Koerad jänesi kiskuma,
Murdma haaviku-emandaid.
Kiskus Irmi, katkes Armi,
Murdis maha Mustukene;
Tapsid tosinate kaupa,
Surmasivad sadandala.
Noorem venda, poisikene,
Jänesida nülgimaie,
Nülgis tosinada neli,
Hakkas viiet nülgimaie:
Vennad kippusid koduje.
Noorem venda võttis nahad,
Viskas kimpus üle küüru
Härja selga sadulaksa.
Siis aga vennad kolmekeste
Koju poole kõndimaie.
Oh sa kaval kosilane,
Pettelikku peiukene!
Kust sa teadsid seie tulla?
Kust sa mõistsid üle kalju,
Üle laia laenetela,
Oskasid üle orude,
Märkasid üle mägede
Teeda taalderi talusse,
Rada penningi peresse?
Küll sa kaval kosilane,
Pettelikku peiukene,
Sestap tundsid seie tulla
Kargades üle kaljude,
Lennates üle laenete!
Sestap teadsid seie saada,
Oskasid üle orude,
Märkasid üle mägede
Seie Kalevi koduje,
Seie penningi peresse,
Vana taalderi taluda:
Hõbenupp oli õuessani,
Kaks oli varakamberila,
Kolm oli aida katuksela,
Viis oli vainu väravila,
Kuus oli karjakoppelila.
Sestap peigu leidis teeda,
Sestap petis oskas tulla
Kalevi lese kodaje,
Kui ei kotka poegi kodu,
Kõvernokke ei pesassa
Eite olnud kaitsemassa.
Soome tuuslar, tuuletarka!
Küll sa sala sobitusel,
Petisnõude pidamistel
Pääda rohkest' raskendasid:
Kuida leske kiusamaie?
Küll sa valv'sid varjulisel
Kalda kalju rünka taga:
Kuida Kalevide talus
Asju korda kohendati.
Küll sa, kaval kosilane,
Pettelikku peiukene,
Ootsid osavamat aega,
Sündsamada silmapilku,
Kalevide kallist leske
Kurjal kombel kimbutada,
Nõdra naista võrgutada.
Lootsik seisis luurimaies,
Paati kalju varjul peidus.
Sina petis ise paadis
Vara, hilja valvamaies.
Soome t u u s l a r, tuuletarka,
Istus paadis parajalta,
Kui olid pojad kodunt läinud
Lustil metsa luusimaie.
Tuuletarka tundanesse,
Kuida eite kaitsemata,
Vägeva käe varjamata
Üksipäine koju jäänud,
Kus ei abi olnud ood'ta,
Lastest toetust ei loota.
Kodunt läinud kotkapojad,
Kaugel lennand kaarnakesed
Võind ei eide kisendusi,
Hädas appi hüüdemisi,
Kiuste küüsil kiljatusi
Mitte kõrvul kuuldanessa.
Tuuslar mõtles, tuuletarka:
Nüüdap vara varga volil!
Tuba jäetud toeta,
Hoone seinad katukseta
Iga tuule tuisatusel,
Vetevoode veeretusel.
Pesast lennud kõvernokad,
Kõvernokad, raudaküüned,
Nüüdap voli varga väela,
Võimus võttevala käela.
Soome tuuslar, tuuletarka,
Tõukas paati kalju tagant
Lootsikuda lagedale;
Seadis mõlad sõudemaie,
Aerud paati ajamaie,
Laenesida lõhkumaie,
Pani purjed paisumaie,
Tuule puhkel tõmbamaie.
Lootsik kõikus laente pinnal
Vete kiigel veeretelles,
Kiikus kõigul ranna poole,
Kalevide talu poole.
Soome tuuslar, tuuletarka,
Ajas paadi kalda ääre
Kalevide kopli alla,
Peitis paati varjupaika
Kalevi kalmu ligidale,
Kargas ise kergel sammul
Kaljulise kalda peale,
Kus ta vargateede jälgil,
Röövelkäigi radadele
Muru varjul roomaskülle,
Kivi taga kükakülle
Nii kui kassi lindu püüdes
Toa ligemale liuges.
Sala roomas Soome tuuslar
Kalevi talu väravasse,
Kargas lipsti! kanna peale,
Virgult jala varvastele,
Sammus julgest' üle õue,
Astus ukse esikusse;
Silmas korra üle sanga,
Enne kui tormas tubaje.
Leske istus leeaugul,
Kulpi segas leemepada;
Ehmatanud eidekene
Saand ei aega vasta panna.
Soome tuuslar, tuuletarka,
Võttis leske väekaupa
Varga kaisu kammitsasse,
Ajas kiskjad kulliküüned
Valusaste eide vöössa,
Tahtis leske lootsikusse,
Varga saaki paati viia.
Ehk küll L i n d a, karske leske,
Tugevaste vasta tõrkus,
Röövelile rusikada,
Kiusajale küüsi näitas,
Hammastesta abi püüdis:
Siiski vaus vaese võimus,
Rauges lese närtsind rammu
Varga väe volila,
Sortsi sõnade sidela,
Miska rammu raugastelles,
Miska kangust kütkendelles
Lese võimu vangi võttis.
Soome tuuslar, tuuletarka,
Oli rikas sortsisõnul,
Osav sõnu seadanessa:
Oskas sada salasõnu,
Teise saja tarku sõnu,
Kolmandama kangemaida
Kangusele kosutuseks,
Rammusele rohkenduseks,
Võimusele vägevuseks.
Teadis tuhat teisi sõnu,
Salasõnu rammu raugeks,
Võimustuse väsinduseks,
Tugevuse tülpimiseks:
Miska rammu kammitsasse,
Võimu vangipaelu pani.
Linda, vaese lesekese,
Kisenduse kiljatused,
Hädas appi hüüdemised
Tuiskasivad tuuletiivul,
Langesivad laenetesse,
Roidusivad rägastikku,
Vausid metsa varjudesse,
Kustusivad kaljudesse:
Aga appi hüüdemista
Poegile ei kõrva puutund.
Linda palus ainekeelil,
Palus peastmist tuuslarilta,
Palus appi metsalisi,
Appi häida inimesi,
Palus appi võõrikuida
Varjajaida vaimusida,
Palus appi kaasa kuju,
Appi hüva jumalaida,
Ohkas aga U k u poole,
Vanaisa varju poole!
Soome tuuslar, tuuletarka,
Salasõna sõlmil rikas,
Toppis kinni kõrvakuulmed,
Et ei lese härdad palved,
Hädakisa kiljatused
Meelt ei hakkaks eksitama.
Jumalate valval heldus,
Võimsamate vägev voli,
Kangemate käte kaitsus
Kuulid Linda kutsumista,
Lese leina-ohkamista,
Ainekeelil hüüdemisi.
Vanataadi tallitusel
Pidi abi pilve'esta,
Tulu tuulest tulemaie.
Soome tuuslar, tuuletarka,
Oli sammud varga saagil
Iru mäele sirutanud.
Tahtis mäelta teeda võtta
Otsekohe mere poole,
Kus tal paati ootamaies.
Äike astus äkiliste
Ähvardelles röövli teele,
Pikker põrutas pilvesta!
Raskel sammul raudasillal
Sõitis Vanaisa vanker,
Tuiskas tulda tugevaste.
Soome tuuslar, tuuletarka,
Langes minestuse kätte,
Varjusurma alla vangi.
Välk oli võtnud keha võimu,
Tundmust hoopis tuimendanud:
Seks ta langes surnu sarna
Mäele maha muru peale.
Varjuandejate vägi,
Taevaliste kindel tugi
Peastsid Kalevide lese,
Kulli küüsist linnukese.
Lendev-kiirusega loodi
Kalevide karske leske
Kõrgeks kaljukivi-pakuks,
Kivisambaks Iru mäele.
Elu paelukesed peasid
Lahti pikast leinapiinast,
Laiast mure lepikusta,
Kurvastuse kuusikusta.
Ega saanud lese sängi
Soome tuuslar solkimaie,
Soome tuuslar, tuuletarka,
Ärkas tüki aja pärast
Raske minestuse paelust,
Varjusurma vangistusest.
Selitelles silmasida,
Laugusida laiendelles,
Vaatas tema ümberringi,
Kas ehk kuskil jälgi näha,
Kuhu leske Linda läinud,
Kodukanake kadunud.
Aga lesk jäi leidemata,
Tedre tütar teademata,
Kaljuks moondud kodukana,
Linda, Kalevide leske,
Võite täna tunnistada,
Selgelt oma silmil näha.
Iru mäe peal istub leske,
Tedre munast hautud tütar,
Istub Linda maantee ligi,
Kuida linnaskäijad teadvad,
Ehk küll selle põlve lastel,
Tänapäivisil tuimusel
Linda nimi meelest läinud.
Rahvas kutsub kivipakku
Enamiste Iru ämmaks.
Esimest kord linnas käijad
Peavad vana seadust mööda
Iru ämma teretama,
Austades ämma pähä
Poisid kübara panema.
Ehk küll kivipakukesel
Elu nähtavalt ei leita,
Ega paigast liikumista,
Siiski vanarahva sõudel,
Targemate teadusela
Mõnda kuuldu külvatie,
Mõnda sõnum sahatie:
Kuida kivipaku rüppes
Salavõim peab siginema,
Imevägi idanema.
Kes on ämma mäe kaldalt
Õhtul orgu veeretanud,
Leiab teisel hommikula
Teda jälle vanas paigas
Seisma, kus ta enne seisnud.
Sellepärast, pojukene,
Mine ämma austama,
Tedre tütart teretama!
Pane kübar ämma pähä,
Hakka eide kaelast kinni:
Sest ei tõuse sulle süüda,
Laiemaida laitusida!
Kalevi pojad kolmekeste
Kõndisivad lustikäiki,
Mööda rõõmuradasida,
Käisid mööda lagedada,
Mööda nõmme nõtkandile,
Mööda sooda sõtkütile;
Seal tuli vasta neli metsa,
Neli saledad salkusi.
Üks oli kulla kuusemetsa,
Teine tarka tammemetsa,
Kolmas kena kasemetsa,
Neljas leske lepametsa.
Mis oli kulla kuusemetsa,
See'p see kuningate metsa;
Mis oli tarka tammemetsa,
See'p see T a a r a enda metsa;
Mis oli kena kaskemetsa,
See'p see kudruskaelte metsa;
Mis oli leske lepametsa,
See'p see leinajate metsa,
Kurva laste varjupaika.
Vanem venda, vennikene,
Istus maha kuusikusse,
Kuningate ilumetsa,
Kuldakuuse vaiba alla;
Laskis laulu lendamaie,
Tugevama tõusemaie:
Laulis lehed lehtapuusse
Hiilgadelles haljetama,
Hõiskas okkad okaspuusse
Siidi ilul siramaie,
Laulis käbid kuuskedesse
Pääva paistel punetama,
Tõrukesed tammedesse,
Kenad urvad kaskedesse,
Hõiskas õilme-urvakesed
Õilmepuiela iluksa,
Pääva paistel paisumaie,
Kuude valgel kasvamaie;
Laulis, et metsad mürasid,
Lagedad aga laksatasid,
Kõrved vasta kostalesid:
K u n g l a kuninga tütterid
Noorta meesta nuttasivad.
Teine venda, vennikene,
Istus maha kaasikusse,
Leinakase hõlma alla;
Laskis laulu lendamaie,
Tugevama tõusemaie,
Vägevama veeremaie,
Laulis õilmed õitsemaie,
Lilleõilmed läikimaie,
Laulis vilja välja peale,
Hõiskas õunad õunapuusse,
Sarapuissa pähkelaida,
Laulis marjad vislapuusse,
Maasikad madalad murusse,
Sinikad samblasoosse,
Pohlakad palu äärtele,
Murakaida mätastele,
Kobaraida pihlapuusse.
Laulis, et metsad mürasid,
Lagedad aga laksatasid,
Rägästikud raksatasid,
Kõrved vasta kostalesid.
Näkineiud, neitsikesed,
Noorta meesta nuttasivad.
Kolmas venda, vennikene,
Istus maha tammikusse,
Vanaisa ilumetsa,
Targa tamme hõlma alla;
Laskis laulu lendamaie,
Tugevama tõusemaie,
Vägevama veeremaie,
Tulisema tuiskamaie!
Laulis linnud lepikusse,
Laulukanad kaasikusse,
Laulukuked kuusikusse,
Mõistelinnud männikusse,
Targad linnud tammikusse,
Hõiskas puie ladvadesse
Kägusida kukkumaie,
Tuikesi tuikamaie;
Laulis räästad rägastikku,
Pesilinnud põõsastikku,
Lõukesed lagedale,
Pääsukesed päävapaiste;
Laulis luiked laenetessa,
Pardid parve äärdane,
Haned aga allikale;
Hõiskas kena künnilinnu
Ööde iluks hõiskamaie,
Videvikul vilistama,
Enne koitu healitsema.
Laulis, et mered mürasid,
Kaljud vasta kärasivad,
Puie ladvad paenusivad,
Mäekingud kõikusivad,
Pilved lausa lõhkesivad,
Taevas aga tarka kuulis.
Metshalia ainus tütar ,
Metsapiigad, peenikesed,
Kuldahiuksil näkineitsid
Nuttasivad noorta meesta:
"Oleks see mehe meiela,
Kasvaks meile kaasaliseks!"
Puie ladvil seistes päike,
Lahedama tuule õhku
Veeretelles õhtu vilu
Kuulutasid pääva kustu,
Lustipidamise lõppu;
Tuletasid meeste meele
Koju poole käidanessa.
Noorem venda, vennikene,
Kandis metsasaagi koorma,
Mis ei õlgasi muljunud,
Ega piinanud pihtasi.
Mehed tõt'sid kolmekeste
Üle laia lagedaida
Kiirel sammul koju poole;
Seadsid silmad sihtimaie,
Suitsu-tähte tunnistama:
Kas ehk leelta keedukatal,
Pada auru välja paiskaks;
Aga suits ei tõusnud silma,
Mehed tõt'sid kolmekeste
Üle laia liivikuda
Kiirest koju ligemale;
Seadsid silmad sihtimaie,
Olvist suitsu otsimaie,
Leelta auru vaatamaie,
Aga suits ei tõusnud silma,
Ega paistnud leemepajalt
Avaldava aurukesta.
Mehed jõudsid õue alla,
Veeresivad väravale,
Läksid lendes üle muru
Usinaste ukse ette,
Läksid kiirest lävedele.
Kustund tule kibemetest,
Suitsuahtrast leeaugust
Märkasivad mehepojad:
Kuida leekuningana,
Valvil silmil tulevahti
Kodunt ära kadunud.
Noorem poega pajatama:
"Jõgi jookseb kõvera,
Teede käigid lähvad metsa,
Ei ole lugu õigelta.
Õuevärav seisab vallal',
Lahti jäänud toa uksed,
Võerad sammud murupinnal
Kuulutavad kurba lugu,
Õnnetuma juhtumista."
Pojad puhusivad healed,
Hõisku tuulde tõusemaie,
Saatsid vaiksel õhtu viiul
Kutsumista kaugusela:
Hüüa vasta, eidekene!
Kosta vasta, kullakene,
Laula vasta, linnukene,
Tõsta healta, tedrekene!"
Aga eit ei teinud healta,
Sõudnud vasta ei sõnakest,
Kostis vasta kõversilma,
Kutsus vasta laia kõrbe,
Laulis vasta laanemetsa,
Hüüdis vasta H i i u s a a r i,
Kukkus vasta K u r e s a a r i.
Pojad puhusivad healed,
Hõisku teistkord tõusemaie,
Saatsid vaiksel õhtu vilul
Kutsumised kauge'ele:
"Hüüa vasta, eidekene!
Kuku vasta, käukene,
Laula vasta, luikekene,
Tõsta healta, tedre tütar!"
Aga eit ei kostnud vasta,
Teind ei healta tedrekene.
Kostsid vasta merekaldad,
Kukkusivad kaljuseinad,
Laulid vasta merelaened,
Hüüdis vasta tuulehoogu.
Pojad puhusivad healed,
Kutsumised kolmat korda,
Saatsid vaiksel õhtu vilul
Kutsumised kauge'ele:
"Hüüa vasta, eidekene!
Kõõrutele, kodukana,
Laula vasta, kadund leske,
Kosta meie kutsu vasta,
Laste lahke laulu vasta!"
Aga eit ei kostnud vasta,
Teind ei healta tedrekene,
Kõõrutand ei kodukana,
Ega laulnud luikekene.
Kuhu heali kuulunesse,
Senna kaljud katkenesse,
Kuhu kutsu kostalekse,
Senna metsad murdanesse,
Kuhu helki lendanesse,
Senna laened langenesse,
Pilved pikila lõhkevad.
Ei oln'd leida eidekesta,
Kuulda kana kõõrutusta,
Kuulda tedre kudrutamist,
Käukese kukkumista:
Kusagilta murumaalta,
Suuremasta samblasoosta,
Laia mere laenetesta,
Põõsastiku paksudesta,
Ega kõrve keske'elta.
Õhk jäi vaikseks, tuuled tukku,
Uinusesse kõik see ilma.
Vennad läksid väravasta,
Läksid seltsis alla õue,
Kolmekeste koppelisse:
Eide jälgi otsimaie,
Varga teeda vaatamaie,
Üks neist veeres vainuele,
Teine kõndis koppelisse,
Kolmas mere kalda peale.
Vanem venda, vennikene,
Kesse veeres vainuele,
See ei leidnud eide jälgi,
Ega saanud tunnismärki.
Teine venda, vennikene,
Kes see kõndis koppelisse,
See ei leidnud eide jälgi,
Ega röövli radasida,
Ega saanud tunnistähte,
Kuhu kana kadunesse,
Linnukene lendanesse.
Kolmas venda, vennikene,
Kesse läinud merekalda:
See sai selgeid märkisida,
Tõtelikku tunnistähte,
Kuhu hella eidekene,
Kodukana kadunesse,
Soome tuuslar, tuuletarka,
Oli laentelt lootsikuga
Paku-urka põgenenud;
Oli valval vahikorda
Laente langul lõpetanud,
Kus ta mitu pikka pääva,
Mitu pimedada ööda,
Videviku viivitusel
Vargasaagil valvamaies.
Meestel kasvis kartlik mure,
Mitu mõtted ema kohta:
Kas ehk kaval kosilane,
Pettelikku peiukene,
Eite kippund kimbatama,
Varga küüsil võrgutama.
Vanem venda pajatelles
Pani sõna sõudevale:
"Läki leiba võttemaie,
Õhturooga otsimaie,
Väsind keha karastama.
Heidame siis puhkamaie,
Ehk saab usin unenägu
Eide jälgi näitamale;
Lähme homme otsimaie."
Teine venda pajatelles
Pani sõna sõudevalle:
"Sängi rüppes suikunessa
Võib ehk taevaliku tarkus,
Uku unes ilmutada,
Kuda jälgi kaste kannul,
Udupilve palistusel
Kadund eidest kätte saame,
Kuda kallist kodukana,
Lendu läinud linnukesta
Kulli küüsist peasta võime."
Pärast nõude pidamista,
Targa aru arvamista
Venitasid kaksi venda
Väsind keha karastama.
Noorem venda, vennikene,
Kalevide kallim poega,
Lese leina lepitaja,
Kurvastuse kustutaja:
Oli mõtteid teise teele,
Arvamisi ise radal
Lendamaie läkitanud.
Kallis kange mehe poega
Nõnda mõtteid mõlguteles:
"Tänasida toimetusi
Ära viska homse varna;
Igal pääval omad ikked,
Tunnil omad toimetused,
Murekoorma muljutused,
Omad soovituste sõuded.
Tahad tunnist tulu saada,
Õnnekesta õngitseda,
Ära võta aega viita,
Kauemini kõheldada.
Kiirel käivad õnne sammud,
Viitjal viisi viletsusta,
Kõheldajal kuusi koormat,
Seitse salasõlmitusta."
Kalli eide kadumine
Kurvastas mehe meelekest,
Kurnas südant murekoorem.
Kui nüüd vennad kahekeste
Sängis keha sirutasid,
Siisap tõttas noorem poega
Üle läve ukse ette,
Kargas kergelt üle muru,
Veeres virgult vainuele.
Seal aga sammu seisatelles
Käänas siis isa kalmule.
Kalevide kallim poega
Astub isa haua peale,
Istub kalmukünka peale,
Kurba südant kergitama.
Isa hauasta küsima:
"Kesse liigub peale liiva,
Kesse astub peale haua?
Sõmer kukub silma peale,
Kruusi langeb kulmudele."
Poega mõistab, kostab vasta:
"Noorem poega, poisikene,
See'p see liigub peale liiva,
See'p see astub peale haua,
Istub mure muljutusel
Kadund isa kalmukünkal.
Tõuse üles, taadikene!
Ärka üles, isakene!
Tule teeda näitamaie,
Kuhu eite kadunesse!"
Isa kostab mätta aita,
Taati kalmusta kõneleb,
Mulla aita tõstab heale:
"Ei või tõusta, poega noori,
Ei või tõusta, ei ärata!
Kalju rõhub peale rinna,
Kivi raske peale keha;
Kulmu katvad kullerkupud,
Silmi katvad sinililled,
Punalilled palgesida.
Tuuled juhtigu sull' teeda,
Õhud õrnad õpetagu,
Taevatähed andku tarkust!"
Poega tõttas kiirel sammul,
Astme lennul mere poole,
Kõrge kaljukalda peale:
Eide jälgi otsimaie,
Kadund kana püüdemaie.
Paik, kus enne seisnud paati,
Lootsik ala luuril olnud:
Seisis tühi kui pühitud,
Kalevide kallim poega
Vaatas kõrgeita kaljuita
Ehavalgel mere peale,
Laskis silmad laenetele;
Vaatas kunni silma kestis,
Vaate tiivad ulatasid:
Kas ehk kuskil mere pinnal,
Laia laente langutusel
Varga jälgi maha jäänud!
Kas ehk kuskil tunnistähte,
Midagi ehk isemärki
Röövli riisumista näitaks:
Kas ei kadund eide kanda,
Jala varvas märki jätnud,
Rada kuskil rajatanud!
Laene veeres laene jälgil,
Vetevoode veeretusel,
Kiigel kalda kalju vasta,
Lõhkes vahtus kalda vasta,
Tuisatelles vete tolmu!
Aga muud ei märki olnud,
Sõnumid ei keegi toonud:
Kesse täna laente langul,
Vetepinnal veeretelles
Salateel käind sõitemaies.
Tähed taevast sirasivad
Lahkel silmal laente peale,
Aga keelt ei olnud kuskil,
Sõna kellelgi ei suussa.
Nõnda langev laentemängi,
Vetepinna veerlemine
Ikka ühel ilul kiigub,
Ega küsi iial, kesse
Täna tema niiskes rüppes,
Märjas kaisus surma leidnud!
Laente kiikuv lustimängi,
Vete kena veerlemine,
Taevast vaatvad tähesilmad:
Need ei küsi meie rõõmu,
Küsi meie kurvastusi!
Laene veereb laene jälgil,
Vetevoode veeretusel,
Kiigel kalda kalju vasta,
Lõhkeb vahtus vasta kallast,
Tuisatelles vete tolmu,
Märga auru kallastele;
Aga ei too sõnumida,
Kostmist iial küsijale,
Laene veereb laene jälgil,
Vetevoode veeretusel,
Kiigel kalda kalju vasta,
Lõhkeb vahtus vasta kallast!
Meie elu-laenekesed
Veeretavad õhtu vilul
Kõikudelles kalmukünka,
Mättamuru vaiba alla;
Tähesilmad vaatvad taevast,
Kuu vaatab kõrge'elta,
Päike paistab rõõmu-palgel
Lahkujaida, magajaida.
Aga keelt ei ole kalmul,
Sõna iial tähte suussa,
Kuu ei oska kõneleda,
Ega päike pajatada,
Küsijale vastust anda.
 |
KALEVIPOEG |
| Soovituseks | Sissejuhatuseks I | II | III | IV | V | VI | VII | VIII | IX | X XI | XII | XIII | XIV | XV | XVI | XVII | XVIII | XIX | XX |