Üleüldine ajalugu (Bergmann)/2226
VI. Järk: Slaawlased.
§ 163. Poolakad ja Leedulased.
Poola maa.
Ludwig: 1370—1382.1. Poola maal pidi Ungria Ludwig (§ 143, 2) walijaile wõimsatele tõutama ‚midagi nende teadmata ega tahtmata ette wõtta, mõisniku seisust sõjateenistusest ja maksust wabastada, ammetid ning maad üksi Poolakate päralt jätta‘. Seega oli Kasimiri seadus kautatud, wägiwald wõimsate käes, talupoeg tugewamas kütkes. Pärast Ludwigi surma, kes Poola walitsuse oma abikaasa hooleks oli jätnud, pandi kroon tema noorema tütre Hedwigi pähä, kes wõimsate soowi mööda Leedu suurwürsti Jagello omale abikaasaks walis. Jagello sugukond Poola auujärjel: 1386—1572.Seeläbi astus Jagello sugukond Poola auujärjele ning ühendati Leedu riik Poola maaga 1386.
Leedu maa.2. Leedulased, Lätlastega ligisugulased, usu poolest paganad, hariduses madalal järjel, elasiwad, nii pikalt kui teada, nüüdses Wilna kubermangus ning sääl ümberkaudu. Laastades tungisiwad nad wanast ajast rajarahwaste sekka, riisusiwad, rüüstasiwad, hukkasiwad ning pöörasiwad saagiga jälle koju tagasi. Würstiwalitsus algas nende seas wast 13. aastasajal. Mindowg: † 1269.Mindowg surus juba mitu Wene maakonda oma käe alla, kunni Aleksander Newski (§ 141, 2) tema tegemist takistas. Gedimin: 1315—1340.Gedimin, kes Wilna linna alustas, nimetas ennast Leedu ning Wene suurwürstiks, niisamuti Olgerd: 1340—1377.Olgerd, sest Lääne-Wene maa oli nende päralt. Olgerdi poeg Jagello wõttis kõige oma rahwaga katoliku usu wasta ning sai Hedwigit kosides Poola krooni pähä.
Jagello sugukonna walitsus.
Jagello: 1386—1434.3. Jagello walitsus mõlemate riikide üle ei kestnud kaua: Leedulased jäiwad rahutumaks, Witowt, Jagello sugulane, nõudis wäe kaupa Leedu suurwürsti nime eneselle ning saigi ta kätte. Üksi warju kombel jäi ühendus Poola ja Leedu rahwa wahel seisma. See wasta wõitis Jagello Witowti abil Saksa ordo werises Tannenbergi lahing: 1410.Tannenbergi lahingis, kus „rüütlite õilmed“ langesiwad, 1410 ära, mis läbi Poola piirid hää tüki laiemaks wenisiwad ning Leedu rajad alalistest
rööwisalkadest pääsiwad. Jagello poeg Wladislaw III.: 1434—1444.Wladislaw III., kes Ungria krooni päris, suri Warna lahingis (§ 160, 2). Tema wend Kasimir IV.: 1447—1492.Kasimir IV. ühendas Preisi maa muist Poola riigiga, muist pidi tema kaitsmise all rüütlite käsku täitma. Kodumaal kinnitas Kasimir mõisniku seisuse endised eesõigused ning andis neile luba riigipäewal, kellest nemad kui „ainud tõsised riigikodanikud“ üksi osa wõtsiwad, oma asju saadikute läbi õiendada. Üleüldse oli kuninga nimi enam wari kui wõimus, kui Sigismund I.: 1506.Sigismund I. 16. aastasaja algusel Poola ning Leedu ühiselle troonile istus.
§ 164. Wene maa waba: Joann III.
Joann III.: 1462—1505.1. Wene maal takistas jaguwürstide woli (§ 124), ehk ta küll Moskwa suurwürstide (§ 144, 3) agaruse ja tegewuse läbi kord korralt wähenes, riigi ühisust ning wägewust, kunni Joann III. 1462 suurwürsti auujärjele astus. Loomu poolest ettewaatliku aga kindla meelega, sääl juures terawa mõistusega ning osaw parajat aega tähele panemas, pidas tema walitsusekeppi tugewaste peus ning püüdis oma elunõuet, ‚lahutatud riigijagusid koguda, laiendada, üheks Wene riigiks ühise walitsuse alla kokku liita, omadelle õnneks, waenlastelle hirmuks‘, igapidi tüdimata täita. Ning õnn käis tema wäsimata tegewuse kannul: 43 aastase walitsuse järele wõis ta rahuga ühiselt, wabalt, wägewalt Wene maalt lahkuda.
Jaguwaldade ühendamine Moskwaga.2. Jaguwürstiwaldade ärakautamine ning Moskwaga ühendamine oli Joanni esimene päämure, sest seeläbi üksi lootis ta lahutust lõpetada ning ühisust elule äratada. Nowgorodi sõda: 1472.Nowgorodi wabadriik (§165), kes tema wõimusest kõige wähem lugu pidas ja teda paljalt „isandaks“ hüüdis, sattus kõige enne suurwürsti wiha alla, sest linna walitsus oli Moskwa saadikut pahandanud ja siis Poola kuningat Kasimiri IV. (§ 163, 3) omale kaitsjaks palunud. Aga enne kui Poolakas mõeka peusse sai, tõttasiwad Moskwa wäehulgad teele, wõitsiwad Nowgorodlased Scheloni jõe kaldal ära ja sundisiwad neid raskete tingimiste all rahu tegema: nemad pidiwad Moskwa suurwürsti omaks walitsejaks tunnistama, aastas maksu ja 15,000 rubla sõjakulu maksma. Kuid juba mõne aasta pärast läks waen uueste lahti. Nowgorod langeb: 1478.Nüüd ei leppinud Joann enam mitte, waid „tahtis Nowgorodis niisama walitseda nagu Moskwas“ ning kautas sellepärast endise walitsuse märgidgi ära. Sedasama wiisi ühendati Twer.Tweri, Weri, Wjätka, Permi ja muud maakonnad Moskwa riigiga. Kõigest pool Rjäsani würstiriiki ning Pihkwa linn jäiwad wanale järjele.
Moskwa riigi wäline wõimus.3. Sisemine ühisus tegi riigi ka wäljaspidi tugewaks. Seda oli hädaste waja, sest weel rõhus Mongoli ike maad ning khani saadik käis ajuti päälinnas auu ja raha pärimas. Joann sobis salaja Krimmi khani Mengli Gireiga lepingu, et ühtlasi Sarai riiki lõpetada, ning Mongoli ikke ots: 1480.ajas maksunõudjad Moskwast minema 1480. Sedamaid tõttas khan Achmat, kuna Kasimir IV. (§ 163, 3) läänest appi tõutas tulla, suure wäega Wene maale. Ugra kaldal.Ugra jõe kaldal jõudis talle Joann wasta. Kumbgi ei läinud üle: waenuta walwasiwad wäehulgad teine teist, kunni suurwürst „noore kirme ajal“ koju tagasi pööris. Khan tegi sedasama. Kuid leidis kõigest rusud eest, sest Mengli Girei wäehulgad, kes ise senni Leedu maad laastas, oliwad Moskwa abisalgaga Saraisse tunginud, tema paljaks riisunud ning ära häwitanud. Achmat langes pea pärast seda ning Krimmi khan kautas Sarai riigi ära. Wene maa waba: 1480.Wene maa aga oli sest ajast saadik waba ning Joann wõis oma silmi lääne poole pöörda, kus üks osa Wene rahwast Leedulaste walitsuse all wiibis. Mitme-aastase sõdimise järel, kus õnn korra siin, teise sääl wõersil käis, jäi Leedu rahu: 1503.Leedu rahulepingus Seweri maakond Moskwalle 1503.
Joanni III. sisemine tegewus.4. Niisama tähtjas oli Joanni sisemine tegewus. Kõige päält ülendas tema suurwürsti auu ning wõimust. Selles mõttes täitis ta, oma Greeka abikaasa Sophia nõuu mööda, suurwürstliku koja Greeka toredusega ja auupakkumise kombetega, wõttis Greeka kahe pääga kotka, kuna endine Georgi Wõidurikka kuju keskpaika kinnitati, Wene wappi üles, Joann isewalitseja: 1489.nimetas ennast kõige Wene maa suurwürstiks ning isewalitsejaks. Ning oligi juba Joanni nimi nii kuulus, et keiser Maximilian (§ 153, 3) ja teised Lääne-Europa walitsejad oma Wäljamaaa saadikud.saadikud suurwürsti teretama ning sõbrust sobima Moskwasse läkitasiwad. Kuid tema ei teinud kellegiga iseäralikku sõja ega rahu kaupa; küll aga nõudis ta wäljamaa haridusest oma riigile tulu. Mõnesuguseid ammetnikka, kunstnikka ning käsitöölisi kutsuti Wene maale: nende juhatusel ehitati Moskwas tugewate tornidega müürid, toredad hooned, muretseti sõja- ja muude riigitarwituste eest. Ka andis Joann Sudjebnik: 1497.üleüldise seaduseraamatu wälja ning kinnitas Moskwa riigi jäädawalt ühiseks. Ometi jautas ta nooremaile poegadelle ühe osa maid ära, aga ilma endise jaguwürsti õiguseta. Seda wiisi wägewaks saanud Wene maa jättis Joann oma wanema poja Wassili III. hoolde, Joanni III.: † 1505.kui surm tema silmad kinni pani 1505. Tänulised järeltulijad aga hüüdsiwad teda liignimega Suureks.
§ 165. Lisa: Nowgorodi wabadriik.
Nowgorodi wabadriik.1. Kuna suur Wene riik jaguwürstiwaldadeks jagunes ning hiljem Mongoli ikke all kidunes, muutis Nowgorodi linn, kus esimene Wene würst Rurik (§ 122, 1) walitsusekeppi käes pidas, ainuwalitsuse aegamööda wabadriigiks, wähemalt wabadriigi wääriliseks. Seda sündis Jaroslawi I. päiwist, kes linnale, sest et teda auujärjele awitanud (§ 123, 4), hulga eesõigusi andis. Ülemwalitsus oli edespidi kodanikukogu käes, keda kogukell, kui tarwis, Jaroslawi platsi pääle kokku kutsus. Siin kuulutati sõda ning tehti rahu, siin waliti ülemaid ammetnikka ja lasti lahti, siin mõisteti suuri süüdlasi hukka ning tunnistati teisi wabaks, siin awaldati kõigis tähtsais asjus wiimist otsust. Säherdused otsused täitis asemik, keda kogu enese keskelt ammetisse seadis. Würsti walis kodanikukogu ning wõis talle iga tahes „teed linnast wälja näidata“; rahu ajal tohtis tema asemikuga ühes kohtumõistmisest osa wõtta, sõjas pidi ta wäepääliku kohust täitma. Waimuliku seisuse üle walitses pääpiiskopp; tüli korral oli tema kohus rahutumaid waigistada ning riidlejaid lahutada.
Nowgorodlaste kaubaajamine.2. Waba walitsuse all kosus linn ja kaswas tema wõimus: Peipsi järwest kunni Kama jõeni mõjus kodanikukogu käsk ning kallid nahad ja muud põhja loomuse annid ilmusiwad halwa hinnaga Nowgorodi turule. Ning et maa liiwakas ja wiljasaak kehwa, jäeti üleüldse põlluharimine enam kõrwale ning kanneti kauba-ajamise eest hästi hoolt. Pea ulatasiwad nende laewad ja woorid üle Wene piiri, wõerad kaupmehed elustasiwad edenemist, Hansa (§ 135, 3) ehitas siin omale kaubakojad ning wara-aidad. Rikkus paistis igalt poolt silma. Päälinna eeskujul nõudsiwad ka wähemad linnad oma olekut edendada, aga üksi Pihkwa jõudis wiimaks oma jalge pääle.
Nowgorodi ajalugu.3. Küllus ning wõimus äritasiwad naabreid waenule: saagi himu ning hirm kaupmeeste walitsuse eest saatis sagedaste Leedulased, Liiwi rüütlid, Rootslased ja Wene würstid Nowgorodi wasta. Aga osawad wäepäälikud, iseäranis Aleksander Newski (§ 124, 2) ja Leedulane Dowmont, kes Liiwi rüütlid Rakwere lahing: 1268.Rakwere ligidal ära wõitis, kaitsesiwad tema piirisid ning paniwad rajarahwaid wahel sekka maksugi maksma. Hiljemini läksiwad Moskwa suurwürstid, mida enam nende wägi kaswas, wabadriigi suuremaiks waenlasiks. Küll sobiti Leedulastega salasõbrust, katsuti kukru abil Moskwa mõeka kõrwale lükata, aga asjata: Joann III. (§ 164, 2) wõttis kahekordse sõja järel linna ja maa oma walitsuse alla, kogukell ja südi asemiku-emand Marta, kes wabadusekaitsjaid oma kõnedega oli elustanud, wiidi Moskwasse, Hansaga kauplemine keelati ära ning Põhja-Wene maa rikkast päälinnast sai pea pisuke lihtlinnakene.