Üleüldine ajalugu (Bergmann)/2218

Üleüldine ajalugu
Jaan Bergmann

VIII. Järk: Slaawlased.

§ 143. Poolakad.

Poola maa jaguwürstide all.1. Poola maale asutati 13. aastasaja algusel Wene eeskuju järele jaguwürstide walitsus kuninga asemelle. Sest Wladislaw I. jautas riigi oma poegade wahel ära ning tõstis seaduseks, et ikka kõige wanem sugukonna liige „suurwürst“ ja ühtlasi teiste würstide ülemwalitseja pidi olema. Seega oli ta alalise waenulõkke põlema sütitanud: nooremad ei tahtnud wanema wõimusest midagi teada, waid tegiwad kõiges, tihti sõjariistade abil, oma tahtmist. Aga säherduste kodutülide läbi jäi riik nii nõdraks, et Wenelased oma maakonnad, mis Poola walitsuse alla sattunud, hõlpsaste tagasi wõitsiwad.

Poola kuningad.2. Wast 14. aastasaja algusel sai Wladislaw IV.: 1320.Wladislaw IV. suurema osa maad oma alla ning kuningakrooni pähä. Tema poeg Kasimir III. †: 1370.Kasimir III. püüdis Saksa ordo edenemist takistada, aga asjata; see wasta ühendati Wene maakonnad Galizia ja Podolia Poola riigiga. Suuremat hääd tegi ta rahwalle korralise seaduseraamatu läbi, kus sees iga seisuse õigused ja kohused ära määrati; iseäranis oli talupoegade pääle mõteldud, et neid mõisniku seisuse wägiwalla eest kaitseda: sellepärast nimetasiwad mõisnikud seaduseandjat „talupoegade kuningaks.“ Niisama oli Krakau suurkooli asutamine maale tähtjas. Temaga suri wiimne Piasti wõsu ning Poola auujärg läks esiotsa ta õemehe, Ungria kuninga Ludwigi kätte (§ 163, 1).


§ 144. Wenelased: Mongoli ike.

Mongollased.1. Wene maa sattus 13. aastasaja algusel Mongollaste wägiwaldise walitsust alla: ihu ja waimu poolest surus ränk ike rahwast poolkolmat sada aastat, kautas tema endist korra ja kombed ning tõi tooruse, lõpetas tema priiuse lootusegi ja lõi orjameele asemelle, haawas terwe rahwa elu nii raskeste, et ta wermed tänapäewani weel mitte täieste ep ole paranenud. Needsinased Mongollased, Kesk-Asia lagedikkudest pärit, ilmusiwad 12. aastasaja lõpul Dschingiskhan.Dschingiskhani all Ette-Asiasse, wõitsiwad hulga riikisid, häwitasiwad linnad, hukkasiwad inimesed ära ning tegiwad teised pärisorjaks. Nende esimesed hulgad paistsiwad juba siin pool Kaukasuse mägesid, kui Polowzlaste saadikud.Polowzlased, kes kõige ennemalt ette puutusiwad, Wenelastele kuulutasiwad: „Tulge ruttu ning wõidelge meiega üheskoos; sest wõtawad nemad täna meie maa, siis on nad homme teie kaelas!“ Tõeste tõttasiwad Galizia würst Mstislaw Südi ning teised temaga pääletungijate wasta, enne kui nad Wene piirideni ulatasiwad. Aga Kalka lahing: 1224.Kalka kaldal saiwad waenlased 1224 täieste wõidu: suurem osa wäge kattis lahingiwälja, würstid suriwad wõitjate jalge all, mõned ainukesed pääsesiwad põgenedes. Ometi pöörsiwad Mongollased seekord weel Asiasse tagasi. Wast 13 aastat hiljem 1237 tuliwad nad khani Batu: 1237.Batu all uueste, tungisiwad idaküljest Wene maa sisse, häwitasiwad hulga linnasid ära ning suurwürst Juri II. langes Siti lahing: 1238.Siti jõe ääres nende mõega läbi. Siis läks laastajate tee Lõuna-Wene maa kaudu Poola maale: säält sundisiwad neid Poola ja Saksa ühendatud wäed Lignitzi lahing: 1241.Lignitzi lahingis tagasi minema ning päästsiwad seeläbi Lääne-Europa hukatusest. Aga Wene maa Mongollaste all: 1237—1480.terwe Wene maa oli Mongollaste päralt: würstid pidiwad, kui oma maadesse jääda tahtsiwad, orja alanduses khani sõna tingimata kuulma, rahwas loeti üle ning pääde arwu järele päriti suure waljusega iga aasta maksu, wastahakkajad ning tõrkujad saadeti armuta surma ehk wiidi pärisorjaks. Muidu jätsiwad wõitjad maa sisemised asjad, usu, walitsusewiisi, kohtupidamise muutmata, ei jäänud ka ise mitte maale, waid kolisiwad oma karjadega ida- ja lõunapoolsis lagedikkudes; päälinn Sarai.Sarai ehitati Wolga kaldalle ning sääl pidi iga suurwürst korra alanduse tunnistuseks ning ammeti kinnitamiseks khani ees käima.

Wladimiri suurwürstid.2. Esimene suurwürst, kes Sarais khani kummardas, Juri II. wend Jaroslaw II.: 1238—1246.
Andrei II.: 1246—1252.
Jaroslaw II. ja niisama tema poeg Andrei II. püüdsiwad kõige päält üle jäänud rahwast pelgupaikadest wälja kutsuda ja häwitatud linnade ning külade asemelle uusi ehitada. Tähtsamaks sai wiimse wend Aleksander Newski: 1252—1263.Aleksander Newski, walitsemas 1252—1262. Tema oli ju enne Nowgorodi würsti nime all wahwaid tegusid teinud, Rootslased Birgeri all Newa lahing: 1240.
Jää lahing: 1242.
Newa kaldal, Liiwi rüütlid Peipsi järwe pääl nii ära wõitnud, et mõlemad edespidi Wene rajad rahule jätsiwad, ning niisamuti Leedulased kõige oma pääliku Mindowgiga tagasi saatnud. Nüüd oli tema päämure riiki täielise ärahäwitamise eest hoida: seda kartis ta Mongollastelt mässamiste nuhtluseks ning püüdis sellepärast Sarais khani kalliste kingituste ning suure alanduse läbi lepitada, kodus rahutumaid noomimise ja ähwardamise teel waigistada. Pärast Newski surma kandsiwad tema pojad Jaroslaw III.: 1263—1271.
Wassili: 1271—1274.
Jaroslaw III. ja Wassili teine teise järel suurwürsti nime. Siis algas tema järeltulijate wahel kibe kodusõda, mis senni wältas, kui Aleksandri pojapoeg, Moskwa würst Joann, khani abiga suurwürstiks sai.

Moskwa suurwürstid.
Joann I.: 1328—1340.
3. Joann I. tõstis Moskwa suurwürsti päälinnaks ja laiendas oma pärismaid. Ka sai ta khani käest õiguse, et kõige Wene maa maksud tema käe läbi Saraisse saadeti: sellel kombel wõis tema, kuna rahwas Mongollaste riisujaist pääsis, pääle seadusliku summa ka rohkete kingituste eest muretseda ning seeläbi khani armu pärast julge olla. Sedasama teed käisiwad tema pojad Simeon: 1340—1353.Simeon Tore, kelle walitsuse ajal katk, „must surm“, arutu palju rahwast tappis, ja Joann II.: 1352—1359.Joann II., kelle ajal waimulik ning mõisniku seisus walitsusest osa otsis. Wast Joanni II. poeg Dimitri Donskoi: 1360—1389.Dimitri Donskoi julges Tatarlastega, nagu Mongollasi nimetati, teisite kõnelda: tema ei saatnud maksu Saraisse, waid ajas nõudjad sõjariistadega tagasi. Seda kuuldes kogus khan Mamai lugemata wäe kokku ja tõttas Wene maad karistama; teiselt poolt pidi lepingut mööda Leedulaste würst Jagello (§ 163, 2) Wenelaste kallale tulema. Aga Dimitri ruttas Mamaile põhjapooliste würstidega wasta ning wõitis tema wäehulgad werises Kulikowo lahing: 1380.Kulikowo lahingis 1380 ära, kuna Jagello selle sõnume pääle sedamaid teelt ümber pööras. Sellegipärast ei pääsenud Wene maa ikke alt: uus khan Tochtamisch tuli paar aastat hiljem äkitselt maale, põletas Moskwa ära ning maksu makseti endist wiisi. Ometi ei jäänud seesinane wõit mitte wiljata, sest ühelt poolt nägi rahwas, et Tatarlased mitte ärawõitmata ep olnud, teiselt poolt kaswas Moskwa suurwürsti auu jaguwürstide silmas, kõigiti aga ärkas jälle lootus elule, ükskord sundijate alt lahti saada. Ka muutis Dimitri troonipärimise seadust: tulewikus pidi ikka wanem poeg — lapsita würstil wenna wanem poeg — isa järele würsti nime ja õigused pärima. Seega oli Moskwa suurwürsti auujärg kinnitatud, aga ka sagedatele kodutülidelle tamm ette pandud. Dimitri poeg Wassili I.: 1389—1425.Wassili I. astus Moskwa wõimuse kaswatamises oma isa jälgisse, aga wäliseid waenlasi ei suutnud ta mitte tagasi tõrjuda: Tatarlased laastasiwad ja riisusiwad idapoolseid maid, läänes wõttis Leedulaste würst Witowt suured maakonnad ära. Õnnetumalt weel käis tema poja Wassili II.: 1425—1462.Wassili II. käsi: tema läks oma onuga suurwürsti nime pärast tülisse, sattus wastaste wangi, kus ta silmad pääst pisteti, pääsis hiljemini põgenema ning pidas „pimedana“ surmani walitsuse ohjad käes. Siis astus tema poeg Joann III., kelle ajal Wene maa elu igapidi ümber muudeti, suurwürsti troonile (§ 164).