Lehekülg:Läti Hendriku Liiwi maa kroonika ehk Aja raamat.djvu/256

Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
69
Päät. XXIX. 1225 aasta.

saadikud Daanlaste ja Saarlaste9) juure, et nemad sõad pidiwad maha jätma ja tema rahu wastu wõtma, ja ka tema sääduste sõna kuulma.


Paawsti saadik katsub Liiwlasi Düüna äärt mööda.

§ 5. Et tema weel teisi uusi ümberpöörtuid näha soowis, siis läks ta isi Holme Liiwlasi waatama, ja kui tema sääl missa oli pühitsenud ja püha õpetuse seemet külwanud, läks tema säält edasi Ükskülasse, kus tema esimeste püha piiskoppide1) mälestust pühitses2) ja ka neid Liiwlasi Jumala teenistuses kinnitas. Selle järel on tema Lennewardes ja Ascherades Liiwlasi niisamma maenitsenud, ebajumala teenistust maha jätta ja neile ainu Jumala auustamist hoolega õpetanud. Wiimaks on tema Kokenhuusis niisamma püha õpetuse maenitsusi niihästi Sakslastele, kui ka Wenelastele, Lätlastele ja Seloonidelle, kes sääl ühes elasiwad3), truuiste annud. Sakslasi alati maenitsedes, et nemad oma alamaid mitte ülekohtuste koormatega ega nõudmistega üleliiga ei pahanda, waid Kristuse usku hoolega õpetades, kristlikkusi elukombeid harjutada ja paganate pruukisi ära kaotada, niihästi oma hää eeskuju läbi, kui ka sõnadega neid juhatades.


Otepää Sakslased kisuwad Wiru maa Daanlaste käest ära, aga paawsti saadik wõtab kõige Eesti maa paawsti kaitsmise alla.

§ 6. Aga kui nüüd apostliku auujärje saadik jälle Riiga tagasi oli tulnud, tõusiwad Sakslased, kes Otepääs oliwad1), sügisel kõige oma seltsiga Wiru maa wanema kutsumise pääle ülesse, läksiwad Wiru maale, paniwad oma wäe Wiru maa kantsidesse ja ajasiwad Daanlased säält wälja, üteldes, et see maa juba hakatusest saadik Liiwi maa wäe poolest püha neitsi lipu läbi kristliku usu ikke alla olla heidetut. Ja nemad hakkasiwad walit-


9) See näitab, nagu oleksiwad Daanlased ja Saarlased Liiwi maa meeste wastu ühes nõuus olnud. Üh. § 3. 30, 2. Wisbi Daanlastel 30, 1, ei olegi wist sellepärrast lusti, Saare maale ristisõidule minna.

§ 5. 1) Mõlemad oliwad seie maha maetut, waata 10, 6.2) = pühalikult mäletas? ehk koguni 14. Aug., millal Meinhardi surma päew on olnud (1, 14)?3) 11, 9. 12, 1. nüüd on siis Wenelased jälle sääl.

§ 6. 1) 28, 8.2) Riiga, kus tema 19. Detsbr. mõega rüütlite Georgi kiriku sisse pühitses. —