Lehekülg:Üleüldine ajalugu Bergmann 1879.djvu/176

Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
12
Keskaeg. I. osa. 1. piir: II, §§ 96. 97. Alboin.

Franki kuningas oma olemise ning meele poolest niisama tooreks, kui ta enne oli, nii et mingi tee, oli see ära-andmine wõi mõrtsukatöö, talle halb küllalt ep olnud, kui ta aga oma auuahnust, oma riiki laiendada, tema läbi täita sai.

Klodwigi wiimsed päewad.4. Sõjahimu ei wähenenud sugugi ristiusku kuninga juurest, sest warsti wõitis ta Armorika poolsaare ära ning sundis Burgundia rahwa, kes Gallia kakusõrwas elas, Dijoni lahing: 500.Dijoni (l.  Dishóngi) lahingi läbi omale maksu maksma. Siis aga käis ta himu Ariuse usku Lääne-Gothlaste riigi pääle ja ta kuulutas oma Franklasile: „Minu meel on wäga haige, et ketserid weel ühe osa Gallia pinna peremehed on: läki, wõtame Jumala abiga maa nende käest ära!“ Nõnda ka sündis. Vouglé lahing: 509.Vouglé (l. Wuglé) lahingis sai Klodwig täieste wõitu ning lõi oma käega Gothi kuninga maha. Suur osa Gothi-Gallia maast sai wõitjalle; teise osa päris Ida-Gothi kuningas Theodorich (§ 93) ning kolmas osa jäi weel Lääne-Gothlaste päralt. Klodwig sugulaste wasta.Sestki ep olnud talle weel mitte küllalt, waid kurja kawalusega kautas ta kõik oma sugulased ära ning wõttis nende wallad oma walitsuse alla. Ise kaebas ta salalikult: „Oh mina waene! Üksina elan wõeras wõeraste keskel: ep ole üht ainust sugulast, kes mind õnnetuses awitada wõiks.“ Aga kaua ei maitsenud ta mitte oma ülekohtu wilja, sest pea jäi ta Parisi linnas haigeks ning Klodwigi †: 511.suri, ehk küll kõigest 45 aastat wana, 511.

Klodwigi järeltulijad.5. Klodwigi riik jautati nüüd tema nelja poja kätte, nii et idapoolse osa üks oma kätte wõttis, läänepoolne kolme wahele ära jaeti. Teised wennad suriwad ja üks, Chlotar I., walitses mõne aasta üksina. Siis aga jautati uueste ja koledad kodusõjad laastasiwad kaua aega maad. kus juures iseäranis kaks kuninga-emandat, lääne Fredegunde ja ida Brunhilde[1] tegewad oliwad ning oma tigeduse karikat wälja walasiwad. Küll ühendas Chlotar II. kõige riigi jälle, aga uute jagamiste järel jäi riik ja kuningas weel jõuetumaks (§ 104).


§ 97. Longobardi rahwas.

Longobardlased.1. Saiwad Ida-Gothlased (§ 93, 2) Pannoniast lahkunud ning Theodorichi all Italiasse läinud, asus warsti uus Germani suguharu nende asemelle. See oli Longobardi rahwas, kes mingis asjas teiste Germanlaste taga ei seisnud. Ometi ei peetud neist mitte palju lugu, enne kui Alboin.Alboin nende kuningaks sai. Seesama oli noorest east oma wahwuse läbi ümberkaudu tuttaw ja tema teud nii wägewad, et kaua aega tema nimi lauludes ning muistseis juttudes Saksa rahwa suus elas. Naabri suguharud kõige päält saiwad tema tugewat kät maitsta:

  1. Mõlemist on Saksa rahwa-eposes, nimega „Nibelungen“ (§ 174, 1), palju juttu.