Üleüldine ajalugu (Bergmann)/2115
V. Järk: Semi sugu ärawõitjad.
§ 100. Arabia maa ja rahwas.
Arabia maa.1. Pea pärast suurt uuendust, mis rahwarändamine Europas sünnitas, algas ka Asias liikumine, mis säälse rahwa olu ümber muutis, Afrikasse ning Europassegi ulatas, üleüldise historia kohta koguni tähtjaks sai. Liikumise alguse koht oli Arabia poolsaar, mis India, Persia ning Punase mere wahel ennast laiali lautab. Muist maad oli kõrbe sarnane, täis palawat liiwa ning kardetaw kahjulikkude tuulte läbi; muist aga wiljakas, rikas kallist rohtudest ning wiirukist, miska wanast ajast kaubeldi. Wiimses, mida ka „Õnnelikuks Arabiaks“ hüüti, oliwad linnad Medina ja Mekka.
Arabia rahwas.2. Siin elas Semi sugu Arabia rahwas, kes ennast ise Ismaeli läbi Abrahami järeltulijaiks tunnistas. Üks osa haris põldu; teine, suurem osa, kes endid tõsisiks Ismaeli poegiks pidas, elas telkide all ja rändas karja kaswatades ning kaupa ajades paigast paika. Wiimiste järeltulijaid, kes eluwiiside poolest midagi ep ole muutnud, hüütakse tänapäew Beduinlasiks. Loomu poolest oli Arablane üliwäga luulerikas ja tulise waimuga, aga kõhetuma kehaga. Usus auustas ta wanaste taewatähti, kellega hiljemini Egiptuslaste ja Indialaste loodus-auustamist, tükati ka Juuda usku, ühendati. Üks walitsuse wiis maksis kõikide juures: sugukonna päälikud, emirid ehk scheikid, oliwad walitsuse ning kohtu asjus nende juhatajad ja ülemad.
§ 101. Muhamet.
Muhamet: sünd 571.1. Ei teatud palju Arablastest, kunni üks mees neid kolmele maailma jaule korraga tutwaks tegi. See oli Muhamet. Sündinud 571 Mekka linnas, jäi ta juba lapsena oma wanemist ilma ning kaswis onu hoole all üles. Täisealiseks saades wõttis teda rikas kaupmehe lesk Kadidsha.Kadidsha oma teenistusse ning saatis killawoori ülewaataja ammetis oma kaubaga wõerille maile. Seeläbi õppis tema wõeraid rahwaid ja nende kombeid, nende usku ning elukorda tundma, sest ta oli ärksa waimuga ning agar tähele panemas ja meeles pidamas. Truu teenistuse eest pakkus talle Kadidsha oma kät ning wara ja nüüd oli Muhamet palukese murest lahti. Weel käis ta mõne aja kauba-teed ja õppis Greeka riigi maades risti- ja Juuda usku, ehk küll kõigest wäljaspidi, tundma; sääl juures wõrdles ta mõlemaid uskusid oma rahwa usuga ning leidis wiimse hoopis pimeduse paelus olewat. Ometi ep olnud ristiusk, kelle põhja ta ep olnud kuulnudgi, weel wähem aru saanud ning täieste mõistnud, ega Juuda usk tema meele pärast. Muhamet üksikuses.Ta hakkas üksikuis paikades mõtlemisega oma aega wiitma, käis kõrbes ning mäekoobastes. Ja kui ta korra 40 päewa üksipäini Mekka lähidal koopas olnud, astunud ingel Gabriel tema juure ning öelnud: „Muhamet! Sina oled Jumala prohwet! Mina olen Gabriel, läkitatud sinule Jumala tahtmist ilmutama.“
Muhameti käekäik.2. Selle „inglikuulutusega“ astus Muhamet, 40 aastat wana, oma „prohweti ammetisse“. Kuid keegi, pääle Kadidsha ja paari sugulase ning orja, ei tahtnud uskuda, waid paniwad seda naeruks. Muhamet tõendas küll: „Wõi pandagu wastaliste poolt päike mu paremasse ning kuu mu pahemasse kätte, siiski mina oma sõnast ei tagane!“ Aga seegi ei mõjunud. Kaaba.Jah Kaaba, Mekkas auustatawa tuulekiwi, ülewaataja Koreischi sugukond hakkas teda pärast onu ja Kadidsha surma, kes teda senni kaitsenud, taga kiusama ning püüdsiwad teda wiimaks hukka saata. Aegsaste weel sai prohwet, nagu ta ise ütles, Gabrieli läbi, kurjast nõuust kuulda ning põgenes Mekka linnast Medina linna 622; seda põgenemist hüütakse Arabia keeli Hedshra: 622.Hedshra ning sest aastast saadik arwawad Muhametlased oma aega[1]. Medinas aga wõeti teda suure auuga wasta ning ‚pea oli põgenejast prohwetist waimustatud wäepäälik saanud‘, kes oma soldatitele hüüdis: „Keda sõna patust ei pööra, seda pööraku mõek. Ususõdija palk.Mõek on taewa wõti. Üks tilk werd Jumala riigi eest ära walatud, üks öö sõjariistade all oldud — ning see mõjub enam kui kahekuine palwe ja paastumine. Ning wiimsel päewal hiilgawad usklikkude haawad otsegu rubinikiwid ning lehkawad kui balsam. Kes lahingis langeb, saab paradiisi würstiks.“ Sinna juure lisas ta, et keegi Muutmata saatus.saatuse eest, mis tema osaks seatud, sest et ta muutmata, põgeneda ei wõi: „Kes langema peab, see langeb, kui tema ka sada penikoormat lahingist kaugel on; ja keda Issand hoida tahab, see wõib julgeste otse waenlaste noolte, odade ning mõekade wahele tungida, talle ei sünni mingi wiga.“ Säherdune tõutus ning õpetus mõjus enam, kui keegi wõis arwata. Sadadega läks ta lahingisse ning tuhanded taganesiwad. Terwe Arabia wõideti ära. Mekka minek: 630.Mekkagi tegi oma wärawad lahti ja prohwet sõitis, walitsusekepp käes, oma armsama kameli seljas linna sisse, kust ta 8 aasta eest oli pidanud halwalt põgenema. Weel kord käis Muhamet Mekkas, juba poolteistsaja tuhande uskliku saadetawal: ta pühitses Kaaba pühaks paigaks, kuhu juure iga usklik wähemalt korra oma elu sees pidi rändama. Pea pärast seda jäi prohwet Medina linnas haigeks ning Muhameti †: 632.suri 632, kuna wiimsel jõuul oli hüüdnud: „Üles, kõrgemate kaasaliste juure paradiisi!“ Medina moscheesse, mis ta ise ehitanud, pandi ta surelik põrm raudkirstu hingama.
Islam.3. Muhameti õpetus on koranis, ühtlasi usuõpetuse ja seaduse raamatus, mis pärast prohweti surma üksikuist tükkidest kokku seati, üles pandud. Usule eneselle on islam, see on omaksandmine, nimeks antud, tema osalistele moslim, see tähendab usklikud. Korani õpetus.Usuõpetus on pääasjus järgmine. ‚Üks Jumal on, Allah, ning Muhamet tema prohwet. Moses ja Kristus ning teised prohwetid on ka Jumala saadikud, aga Muhamet on kõige ülem ja wiimne prohwet. Iga usklik peab päewas wiis korda ennast pesema ning wiis korda silma Mekka poole pöördes palwet tegema, päewa tõusust weeruni igal reedil ning terwel Ramadani kuul, sest et siis Muhamet koopas paastus, paastuma ja waestele andeid jagama. Pääkohus aga on islamit tule ning mõegaga laiali lautada ning muutmata saatus ja prohweti tõutus ajasiwad iga usklikku seda käsku täitma. „Palwe saadab poolele teele Jumala juure, paastumine paradiisi ukse alla, armuanne waestele wõtab ukse lahti, aga usu eest sõdimine ning Jumala waenlaste hukkamine wiib igawese õnnistuse sisse.“ Paradiisi lastakse üksi usklikud. Kõik teised peawad igaweste põrgu walu maitsema.‘ Muidu oliwad weel igale ühele tähele pandawad pruugid: ümberlõikamine, sealiha ja wiina eest hoidmine, üks kord elul ajal Mekka linna rändamine. See wasta oli mehele lubatud, kui keegi soowis ning toita jõudis, enam kui üht naist, kõige rohkem neli, wõtta; kuningalle selle poolest piiri ei pandud.
§ 102. Islami wäljalautamine.
Khalifid.1. Pärast Muhameti surma waliti tema äi Abu Bekr prohweti asemikuks, keda auunimel khalifiks kutsuti. Tema seadis riigi korani kogumise läbi korrale ning wiis juba islami mõega abil wõeralle maale. Seda tegiwad weel agaramalt järgmised khalifid Omar: 634—644.Omar ja Osman, nii et pea suurem osa Ees-Asiast ning Põhja-Afrikast Arablaste käsu all seisis, kus kõigil pool ristitähendus häwitati ning poolkuu walitsus jalale seati. Ära wõidetud maad.Persia riik andis wõitjalle esimest wilja maitseda ning nüüd ep olnud rajarahwastel julgust wastagi hakata. Greeka keiser Heraklius (§ 99, 5) ruttas, suure häälega hüüdes: „Jumalaga, Syria, wiimist korda weel!“ Syria piiridest wälja, kus Omar wõiduteel takistamata edasi tõttas. Jerusalem islami all: 637.Jerusalem langes. Tema järel Palästina, Fönikia ja Egiptus. Persia kuningaski wõideti ära ning tema riik sai terwelt khalifi kätte. Aga juba leidis, kui prohweti wäi Ali walitses, segadus ning mäss usklikkude seas maad, mis senni kestis, kui khalif surma saadeti ning Ommaija sugukond: 661—750.Ommaija sugukond walitsuse ohjad peusse sai. Seesinane suguwõsa tõstis Damaskuse riigi päälinnaks ning walitses wägiwaldselt. Nende wõimus lõppis Abbasi suguharu: 750—1258.Abbasi suguharu läbi, kes khalifi auu kätte saades terwe Ommaija suguwõsa, kellest üksi Abderrahman pääsis, ära kautas ning Bagdadi linnast usklikuile oma käskusid kuulutas. Nende seast sai Harun al Raschid: 800.Harun al Raschid kõige wägewamaks; tema nimi oli nii kuulus, et weel kaua aja pärast temast muistsis juttudes teati kõnelda. Kuid et nad wasta korani käsku mõega teadusetöö wastu ära wahetasiwad, kadus endine sõjaline waim khalifide kojast, nii et nemad paljalt nimekandjad oliwad, üks ülem ammetnik aga, nimega Emir al Omrah, kelle auu isalt pojale läks, kõige wõimuse omas käes hoidsiwad. Sest saadik kui Emir al Omrah auu Türklased ammetnikud: 1058.Türklaste päralt jäi, oli khalifi nimi paljas wari ning sellegi Khalifi walitsuse ots: 1258.kautas kuulsa Mongoli ärawõitja Dshingiskhani (§ 144, 1) pojapoeg ära 1258.
Arablased Europas.2. Ka Europa ei jäänud Muhametlastest puutumata. Juba Ommaija oli Konstantinopoli kätte püüdnud, aga seitsmeaastase sõdimise järel „Greeka tule“ sunnil, mis wee allgi põles ning piirajate laewad leekima sütitas, taganema pidanud. Kuid Afrikast läkitas säälne wäepäälik Musa, Witiza poegade palwe pääle (§ 92, 4), ühe osa wäge Tariku wõit: 711.Tariku all Hispaniasse, kes Lääne-Gothlased suures lahingis ära wõitis, mis pääle Musa ise terwe maa alla heitis. Jah, üle Pyrenäi mägedegi tungisiwad Arablased, aga Toursis: 732.Toursi (l. Tûri) lahingis sundis neid Franklane Karl Martel (§ 104, 2) tutwat teed tagasi minema. Kuus aastat hiljem ei käinud nende käsi mitte paremini ning sest saadik ei astunud enam Arablase jalg wõiduhimus üle Pyrenäi harja. Hispanias aga asutas Abderrahman I., kes üksina Ommaija sugukonna surmast pääsenud, Kordova Emir: 756.Kordova Emiri riigi, kus tema järeltulijad, Adderrahman II. ja kõige enam Abderrahman III. wõimuse poolest tugewaks saiwad. Hakem I.: 961—976.Hakemi I. ajal õitses iseäranis teadus ja kunst ning säälsed universiteedid, kelle arw 17 olnud, oliwad nii kuulsad, et igalt poolt õpilasi, isegi ristiusulisi, kokku woolas. Siis hakkas Emiri riik lagunema ning tema wõimus ristiusku riigikestega sõdides (§ 144) wähenema, kunni aega mööda Granada langemine: 1492.Granada linnani kokku sulanud walitsus selle linna langemisega (§ 158, 1) lõppis 1492. Seega kadusiwad Arablased Hispaniast. Sikelia saarel ning Lõuna-Italias, mis 9. aastasajal nende kätte sattunud, oli nende wõimus pea otsas.
§ 103. Islami tähtsus ning mõju.
Islami tähtsus usu poolest.1. Nii oli islam wähem kui 200 aasta sees ennast üle terwe Ees-Asia ja Põhja-Afrika ning ühe osa Europat laiali lautanud: juba see on iseenesest tähtjas küllalt ning tunnistab, et tal Jumalalt üks iseäraline tööosa maailma historias täita ära oli määratud. Meie leiame seda määra kõige päält usu asjus: islam pidi ühelt poolt häwitajaks witsaks, teiselt poolt edendajaks teewalmistajaks olema. Häwitajaks witsaks pidi tema miljonitele nimi-ristirahwalle saama, kes nimetatud mail elasiwad: „sest et neil elu sees oli, aga ometi mitte ei elanud, sellepärast lükati ewangeliumi küünal, kelle walgust nad näha ei tahtnud, nende keskel ümber, et nemad teda enam näha ei saanud, ning anti neile poolkuu kuma walguse andjaks.“ Kõige selgemalt on seda Asia „seitsmest kogudusest“ näha, kus prohweti ettekuulutus (Ilmut. 2 ja 3) sõna sõnalt on täide läinud. Edendajaks teewalmistajaks oli tema miljonitele paganatele, kes usu poolest osalt kõige madalama järje pääl seisiwad, nagu Afrika kiwikummardajad ja Asia „kurja waimu ning nõia kartjad“: neid ta wiis wähemalt looma auustamiselt Looja tundmisele, hulga jumalate orjuselt ainu Jumala teenimisele, mis usk, ehk ta küll puuduline ja walega segatud, ometi oma hariwat wõimu, enese lipu alla kogutud tooreid teatawa astmeni südame poolest harides, üles on näitanud.
Islami tähtsus üleüldise hariduse poolest.2. Teiseks tunneme seda määra üleüldises hariduse edendamises. Islami enese loomuse järele ei wõinud tema osaliste üleüldine haridus mitte kõrgemalle kui teatawa piirini tõusta: seda aga, mis tal enesel oli, andis ta, taheti ehk ei, kõigile osaks, kes Allaht Jumalaks ning Muhameti tema prohwetiks tunnistasiwad. Suurem oli ta tähtsus seeläbi, et ta Roomlaste kombel Greeka haridust oma keele ning koolide läbi Europa rahwastelle mitmes tükis tutwaks tegi ja ise Greeka meistrite töid arwamises, maade- ja looduseteaduses, tähetundmises ning mõttetarkuses edendas ja oma jõuuga edasi ehitas. Meie numbridgi on Arablaste läbi India rahwalt meie sekka jõudnud. Ka oma kunstide läbi, luuletades, hooneid ehitades ning ehteasju walmistades, oliwad nad tähtsad.
Islami tähtsus politika poolest.3. Mõlemad eelnimetatud asjad nõuawad, et islam ka politikas tähtjas on olnud. Seks oli talle iseäranis tugew tugi prohweti käsus „tule ja mõegaga oma wõimust lautada“ kätte antud. See wõimus suutis hulga maid, kus osalt korda ep olnudgi, enese alla suruda ning teda wäljaspidi, nii kaua kui ta ise korda tundis, korralisele järjele seada, et siis seespidi oma harimise tööd ette wõtta, sest üksi sääl mõjus tema tugewus õiete, kus teda kardeti; nii kaugel tema waimu jõud ep olnud, et ta iseenese wõimul seda täita oleks wõinud. Et ta teiselt poolt oma sõdade läbi lõpmata wiletsust nende sekka sünnitas, kellega kokku puutus ehk oma alla surus, on iseenesest selge; aga niisamuti on tõsi, et need, kes käsi oliwad rüppe panemas, nüüd nende hirmu sunnil oma maa ning riigi tugewaks ja kindlaks tegemises koguni tegewaks saiwad ja seeläbi maa ning rahwas oma osa kasu ning õnne maitses.
- ↑ Muhametlastel on kuu-aastad, kellel 354 päewa, pruugiks. Tahetakse teada, missugune meie kalendri-aasta Muhametlaste kalendris on, siis arwatagu 621 räägitawast meie arwust maha, jagatagu ülejäädaw 32 läbi ja arwatagu jagu endise ülejäädawa juure: leitud summa tähendab Muhametlaste aastat. Seega on meie aasta 1879 neil aasta 1297.