Vikitekstid:Üldine arutelu

Saatkond

Alusta uut teemat

• en: Requests for the bot flag should be made on this page. This wiki uses the standard bot policy, and allows global bots and automatic approval of certain types of bots. Other bots should apply below, and then request access from a steward if there is no objection.

---

Esitasin taotluse boti kasutamiseks lehtede ületoomiseks. [1] --WikedKentaur 8. juuni 2006, kell 22.04 (UTC)

See vist tähendab, et tuuakse üle ka nende ajalugu?

loodetavasti, jah --WikedKentaur 10. juuni 2006, kell 08.03 (UTC)

Igatahes on nii, et osa materjali tuleb nähtavasti välja visata. Lulu essee "Puberteet" ei sobi, sest see pole kuskil avaldatud. Lotmani tekstide tõlgete vabadus ei ole minu meelest tõendatud. "Kalevipoja" jm varasemate tekstide puhul tekib küsimus, kas mitte ei ole autoriõigust nende tekstide kohandajatel uusväljaannetele. Isegi vanasõnade puhul, kui nad on kindla korra järgi kogutud, võib tekkida autoriõiguse küsimus. Andres 9. juuni 2006, kell 09.27 (UTC)

Lotmani, samuti Puberteedi, jätsin ületoomisnimekirjast välja. --WikedKentaur 10. juuni 2006, kell 08.03 (UTC)

Vaba alliktekst

kuskil oleks paslik lahti selgitada mõiste "vaba alliktekst". mis hetkel saab alliktekstist vaba alliktekst ehk millal võib teksti siia üles riputada. -Avjoska-

Autoritekstid muutuvad vabaks 70 aastat peale autori surma. Samuti võib kasutada teksti, mis on autori poolt avaldatud w:GFDL litsentsi tingimustel ning tekste, mida autoriõigus ei kaitse (seadused, määrused). --WikedKentaur 8. juuli 2006, kell 16.21 (UTC)

Diplomitöö

Kas diplomitöö võib siia üles riputada kui autor on selle vabaks andnud ja sellest on piiratud õigusega pildid eemaldatud. See konkreetne töö võik huvi pakkuda seetõttu, et käsitleb põhjalikult üht eestimaa mõisat. --129.178.88.75 18. aprill 2008, kell 09:16 (UTC)

jah inglise vikis kirja pandud tingimuste järgi (en:Wikisource:What Wikisource includes) sobib küll siia. ---raul- 21. aprill 2008, kell 16:21 (UTC)

Bahamapress.org

http://www.bahamapress.org/download.php?section=kirjandus&file=EAT2006.pdf seal on kirjas, et seda teksti võib igaüks tasuta edasi anda või levitada. Sass Henno. Elu algab täna. mis on wiki seisukoht? võiks ju siia ka panna. 195.50.196.70 14. juuli 2006, kell 11.31 (UTC)

Bahamapressi litsents keelab ärilise kasutamise seetõttu ei saa neid tekste siia lisada. vt ka en:Wikisource:Copyright_policy#Non-commercial_licenses --84.50.174.16 17. juuli 2006, kell 19.01 (UTC)

Wikisource — The Free Library

Hello. Please check (and if need be add or correct) the translation of "Wikisource — The Free Library" in your language, in the table at this page. Note: The table is linked to from the circular logo at Wikisource's Multilingual Portal.

Thank you! User:Dovi 17:47, 22 January 2007 (UTC)

Oldwikisource

Hello, at oldwikisource:Category:Eesti still exist texts in eesti. Could anybody review they are in eesti language, and migrate the texts here? Thank you. -83.37.82.98 22. august 2007, kell 20:50 (UTC)

Bot flag request for Kasutaja:Arvuti

• Bot operator: User:White Cat (Commons:User:White Cat) - En-N, Tr-4, Ja-1
• List of botflags on other projects: Bot has a flag on wikimedia (meta,commons) wikipedia (ar, az, de, en, es, et, fr, is, ja, ku, nn, no, ru, sr, tr, uz, simple...) (See: m:User:White Cat#Bots)
• Purpose: Interwiki linking, double redirect fixing, commons delinking (for cases where commonsdelinker fails)

-- Cat ^chi? 16. märts 2008, kell 18:11 (UTC)

Juhan Liiv

Kas kõik Juhan Liivi luuletused on nüüdseks vabas kasutuses? Avjoska 9. august 2009, kell 11:17 (UTC)

jah, Vikitekstid:Eesti autorite ja tõlkijate autoriõiguste lõppemine. (kui just pole tegemist tema äsja avastatud luuletustega) --WikedKentaur 9. august 2009, kell 19:59 (UTC)

Autori nimeruum

Nüüd on ka siin nimeruum Autor. Sellega poleks autorite leheküljed, millel on teosed loetletud, alliktekstidega samas nimeruumis. Kõigis keeltes sellist nimeruumi kasutusel pole, näiteks inglise, prantsuse, rootsi, itaalia ja ungari Vikitekstides on. Kas võtame nimeruumi kasutusele? Nähtavsti 11 lehekülge tuleks sellisel juhul teisaldada. 88.196.241.249 5. jaanuar 2010, kell 16:03 (UTC)

Lõikude vormistamine.

Mina isiklikult ei leia, et oleks vaja vormistamise juures täielikku täpsust taga ajada. Lõigud võib vabalt üksteistest eraldada kasutades selleks lihtsalt tühja rida, see taandega jamamine teeks asja lihtsalt keerulisemaks. Ka en.ws'i projektis ei taandata lõike vastavalt allikale. Hluup 7. mai 2010, kell 21:19 (EEST)

Siin näiteks, jah? Inglise vikist kopeerisingi selle taande, aga ei leia praegu täpset kohta. Kui nii teha, siis ühe raamatu piires võiks kõik lõigud taandega olla. Jah, ei pruugi taandeid jätta. Pikne 10. mai 2010, kell 11:25 (EEST)

Veel nimeruumist Autor

Mis sellest arvad? Pikne 10. mai 2010, kell 11:25 (EEST)

Nagu sa mu kasutajalehelt ka näha võid, pole ma päris kindel. :) Aga eks ta vist oleks hea mõte autorid eraldi nimeruumi panna. en.ws projektis on seda näiteks ära kasutatud mallide (nt autoriõiguse) eri viisi kuvamiseks. Pealegi vist teeks see statistika tõepärasemaks, eristades teoste arvu autorite omast. Hluup 10. mai 2010, kell 13:37 (EEST)

Ma mõtlen ka, et statistika saaks tõesem ja arvan, et võiks teisaldada küll. Pikne 10. mai 2010, kell 14:22 (EEST)

Vaevalt siin mingeid vastuväiteid tuleb. (Ausaltõeldes, kui tuleks oleks ka omast kohast positiivne, näitaks, et kedagi huvitab). Neid autoreid on niivõrd vähe, et need saab vabalt käsitsi liigutatud. Ma hakkan pihta Hluup 10. mai 2010, kell 19:48 (EEST)

Söön oma sõnu. Enne, kui liigutama hakkasin, tuli pähe üks vastuargument. Mingit autorit otside ei satuks enam automaatselt otsitava lehele, vaid kuvataks otsitulemused. Muidugi saaks seda lahendada ümbersuunamisega, aga see kaotaks vist asja mõtte. Hluup 10. mai 2010, kell 20:06 (EEST)

Statistika tõesuse mõte jäeks ikka. Nimeruumide vahelisi suunamisi ei tohiks olla. Autorite otsimine ei pruugikski esmane olla – see on alliktekstide viki, olgu autorilehed lihtsalt tekside juurest (ja näiteks Vikipeediast) lingitud. Ja inglise vikis pakuvad otsinguvihjed (tippimise ajal) ikkagi kohe ka autoreid või viiks lisaklõps ikkagi soovitud kohta. Mina kaldun ikkagi seda nimeruumi pooldama. Pikne 11. mai 2010, kell 19:52 (EEST)

Ega minu eelmine argument ei pidanuki viitama sellele, et ma idee vastu oleks. See oli lihtsalt üks võimalikest vastumeelsustes. Ka mina toetan seda nimeruumi jätkuvalt. Hluup 12. mai 2010, kell 16:06 (EEST)

Olin julge ja teisaldasin need 12, kategoorias Autorid, olevat autorit ära. Kas peaks nendele mõeldud lingid parandama ja ümbersuunamised kustutama? Hluup 12. mai 2010, kell 20:08 (EEST)

Rahvusraamatukogu õigused

Oled kindel, et rahvusraamatukogule kui digiteerijale antud juhul õigusi ei kuulu? Commonsis oli hiljuti jama mingite vanade maalidega, mille muuseum oli digiteerinud ja mille suure lahutusega reproduktsioonid üles laaditi. Pikne 10. mai 2010, kell 11:25 (EEST)

Korra käis see mõte peast läbi, aga leidsin, et see ei pea kuidagi vett. Mingit uut loomingulist tegevust selle digitaliseerimise juures ju ei toimu. Kiire pilk autoriõiguse seadusese ei ilmuta ka midagi erilist Hluup 10. mai 2010, kell 13:37 (EEST)

Bot request

Hi! I'd like to request a bot flag, or at least permission to run my bot here. I will use it for uploading external OCRs on behalf of other users' requests. This bot, InductiveBot is witten in Python, based on pywikipedia, and has a flag at both Commons and English Wikisource. The maximum edit rate is around 10 per minute, and it is manually started, does not automatically patrol for edits to be made and is always supervised. Thank you. Inductiveload 10. mai 2010, kell 04:13 (EEST)

It's OK to start running bot without bot flag, just flag bot edits "minor". --WikedKentaur 16. mai 2010, kell 08:59 (EEST)

NSV Liidus ja selle vabariikides antud määrused

Kas need kuuluvad siin avaldamisele? Näiteks siit NSVL MN määrus 390-138ss. --Kanakukk 30. oktoober 2010, kell 14:42 (EEST).

Kui õigesti aru saan, siis ENSV määruseid ja NSVLi (liidu tasemel) määruste ametlikke tõlkeid (kui selliseid tehti), tohib siin avaldada, sest Eestis ega Venemaal õigusakte ja nende ametlikke tõlkeid autoriõigusega ei kaitsta. Kõnealune leedu keelest tõlgitud NSVL MN määrus 390-138ss aga ilmselt pole ametlik tõlge ja tõlke autoriõigus peaks kuuluma tõlkijale (ei sobi siin avaldamiseks). Pikne 30. oktoober 2010, kell 15:16 (EEST)

Universal Declaration of Human Rights

Hello,

As I was creating oldwikisource:Universal Declaration of Human Rights, I noticed that the Universal Declaration of Human Rights is not on the Vikitekstid. If I’m right, the text is avalaible here : [2].

I don’t know how this wikisource works : is this text acceptable here ? Could someone import it ?

Cdlt, VIGNERON 5. november 2011, kell 14:47 (EET)

Bot flag for GedawyBot

• Bot  : GedawyBot
• Operator  : M.Gedawy
• Programming Language(s)  : Python (pywikipedia)
• Function Summary  : Interwiki
• Contributions  : see here
• Already has bot flag on  : +150 wikis

I will make another request on meta. Thank you.--M.Gedawy 16. veebruar 2012, kell 15:40 (EET)

No bureaucrats here try on meta. --WikedKentaur 16. veebruar 2012, kell 18:24 (EET)

Kategooriad

Kopeerin siia ip-aadressil tehtud kasutaja arutelu, muidu kaob see ära.

Teema sai alguse, kuna lisasin mallidesse "teos", "autor" jne skripti, mis tekitab automaatselt kategooriad autori nime järgi.

---

Ma pole kindel, et tahame kõigi autori raamatute peatükke ühte kategooriasse. Võrdle teiskeelsete Vikitekstidega. Kui peatükke üldse kategoriseerida, siis pigem vast teose pealkirja järgi. Ja üldise malli Päis kasutamine peaks minu meelest olema paindlikum, kategooria lisamine oleks mõeldav pigem konkreetset teost puudutavale mallile nagu Mall:EE1932. Nüüd ei saa ka päisemalli kaudu autorile linkida, mis minu meelest on (vähemasti mõnel juhul) vajalik.

Kui tekstil ei ole kategooriat, ei ole seda sisuliselt olemas, kuna teda ei leia ülesse. Kategooriad on nagu sisukord. Sisukord on selleks, et leida ülesse mingi konkreetne asi huvipakkuva teema järgi. Kui mulle meeldib näiteks Koidula, siis lähen kategooriasse Koidula ja leian sealt kõik asjad, mida tema kohta vikitekstidest leida võib. Ma olen kindel, et tekste sisaldavas keskkonnas on vajalik sisukord ehk kategooriatesse jaotamine.

Ma lähtun sellest, mida teiskeelsetes Vikitekstides (ja siin) üldiselt tehtud on. Iga raamatu esileht on muidugi kategoriseeritud, aga peatükid sageli pole. Peatükid on leitavad raamatu esilehe kaudu. Iseenesest võib peatükid ka ära kategoriseerida, aga minu meelest tuleks seda teha paindlikumal viisil ehk siis vastavalt vajadusele kas autori kategooriasse või antud raamatu kategooriasse või jätta võimalus esialgu (kui teisi sama autori teoseid veel pole siia toodud) kategoriseerimata jätmiseks.

Teksti toimetamine

Kopeerin siia ip-aadressil tehtud kasutaja arutelu, muidu kaob see ära.

---

kui skannitud kujul raamat on ühtlasi olemas, kas siis poleks mõistlik seda üles laadida ja siduda peatükkide tekst piltidega skannitud raamatu lehekülgedest nagu raamatus "Minu sõbrad"? See annab minu meelst projektile palju juurde, lugeja jaoks on siis kohe näha, kust ja millisest trükist on tekst pärit ja ta saab kontrollida, kas siin olev tekst ikka vastab trükile ja on vigadeta sisestatud. Kas Gabrieli lugu on mõnest vanemast trükist, kus v asemel on w ja kas siis ei peaks olema ka leheküljepealkirjas 'w'? 90.190.114.172 25. märts 2012, kell 16:50 (EEST)

Põhimõtteliselt ma ei tea millised on Vikitekstidesse raamatute lisamise reeglid. See Gaabrieli lugu on mingist esimesest trükist. Narrides tegin ma lihtsalt vahetuse w-st, v-sse, kuna w on saksapärane. Teoreetiliselt ma arvan, et Vikitekstides ei peaks olema mingid täpsed koopiad tekstidest, et neid võiks ka toimetada. Pole aimugi kuivõrd siis asi käest ära läheks. --213.219.95.31 26. märts 2012, kell 00:08 (EEST)

Mida pead silmas toimetamise all? Et usaldusväärsust säilitada, peaks sisu olema minu meelest võimalikult autentne. Kui mõni täheviga on parandatud, siis oleks hea see näiteks joonealuse märkusena välja tuua (saksakeelsetes Vikitekstides olen mõne raamatu puhul sellist asja tähele pannud). Teksti juurdes tuleks ära märkida, millist trükki järgitakse. Kui oled need raamatud skanninud, siis võiks ehk proovida nad ühtlasi üles laadida? 193.40.10.181 26. märts 2012, kell 18:24 (EEST)

Viitamine on tegevus, mida kasutatakse faktitiheda teksti puhul, et midagi arusaamatuks ei jääks. Tegin need muutused mallidesse, et vikitektides oleks süsteem ja loogiline, et seda saab teha autori järgi, kuna tekstil on looja ehk autor. Kuna vikitekstides olwvad autoritutvustused on tugevalt puudulikud, pole ka vajadust neile viidata, pigem võiks viidata vikipeediasse. (keele)Toimetamine on tegevus, mis muudab teksti loetavaks antud ajahetkes. Headest ilukirjandusteostest antakse välja erinevatel aegadel uusi versioone, kuna keelereeglid ja arusaam keelest muutuvad, toimetatakse tekste vastavalt praegu kehtivatele reeglitele. Teksti ei pea toimetama, mitte ühtegi teksti ei pea toimetama, aga võib ja üldjuhul (keele)toimetatakse. Tehniline toimetamine on tegevus, mis muudab teksti antud keskkonnale sobivaks: paberraamatus on tekstil teistsugune väljanägemine kui intenretilehel, kuna paberil on füüsilised piirid. --213.219.95.31 26. märts 2012, kell 21:49 (EEST)

Vikitekstides avaldatakse vanu teoseid, mille autoriõiguse kehtivus on lõppenud ja neid tulekski võtta ajastu kontekstis ning mastaapsemat toimetamistööd ette ei võeta. Küll on ingliskeelsetes Vikitekstides mõned tekstid kasutajate kommentaaridega, aga selle üle mindi vaidlema, kas varem avaldamata kommentaarid ikka jätavad head muljet. Noh, igal juhul peaks lugeja jaoks selge olema, millega on tegu: kas tekst järgib täpselt mõnda trükki ja millist trükki ja kui on toimetatud, siis mida täpselt. Vastasel juhul on Vikitekstid allikana minu meelest ebaadekvaatsed. Võid need küsimused üldises arutelus kah üles võtta, võib-olla siis need digiteerimisprojekti inimesed ja muud harva siia sattuvad tegijad kommenteerivad ehk. 193.40.10.181 27. märts 2012, kell 00:33 (EEST)

Vikitekst peaks jah olema täpselt selline tekst, nagu ilmus raamatuna. Sedasorti vahetused nagu w vanemas kirjapruugis v-ks on küll mumst lubatav vikitoimetamine, noh, nagu ka nt fraktuuris ("gooti kiri") ilmunud teksti avaldamine "normaalses" kirjas (antiikva?), aga see tuleks siis sündsalt ära märkida, teose pealkirja juures kuskil vms, nii et oleks selge, et see märkus seal ja siis ei ilmunud. Aga kui w-dega tekstist on trükitud ka hilisem väljaanne, kus see toimetamine on ära tehtud, oleks ehk parem siis vikitekstidesse võtta hilisem, v mõlemad. Hädavajalik toimetamise, või pigem korrektuuri küsimus on hoopis see: kuidas muuta vikiteksti, kui seal on skaneerimisel ja avaldamisel tekkinud viga? Näiteks 'tunni - :ust' pro 'tunnistust'? Vürst Gabriel etc. BirgittaMTh (arutelu) 26. september 2023, kell 09:51 (EEST)

Statistika

Praegu võin esilehelt lugeda, et "Vikitekstides on hetkel 433 lehekülge." Eile õhtul oli neid ~713 ja vahepealsel ajal olen ühe juurde tekitanud. Mis värk selle loenduriga on ja mis on korrektne number? Kruusamägi (arutelu) 10. mai 2012, kell 12:15 (EEST)

Tegelikult huvitab mind see statistika pool endiselt. Oskab keegi selgitada? Pikne?

... ja ehk võiks siit arutelust osa kraami välja rookida (nt "2011 Picture of the Year competition"). Kruusamägi (arutelu) 26. juuni 2012, kell 00:18 (EEST)

Selgitada ei oska, aga seda on ka mujal märgatud: bugzilla:36766. Vahest saab see korda, kui andmebaase või skripte või mida iganes kord värskendatakse. Iseasi, kui väga kvantiteet selliselt esiletõstmist väärib (nagu Vikipeediagi puhul). Selle numbri sees on nii lühikesed ajalehenupud-luuletused kui ka pikad raamatupeatükid. Huvitavam arv on ehk skannitud originaaltekstidega varustatud lehtede protsent, mille leiab siit (samas ka õige sisulehtede arv).

Mõtlesin keskuse teadete kohta hiljuti sama ja eemaldasin nüüd need, mis on aktuaalsuse minetanud. Pikne 26. juuni 2012, kell 10:34 (EEST)

Vast siis mindi lihtsalt "all pages" lugemiselt "proofread" lehekülgede arvu näitamisel üle vms.

See on hea lehekülg küll jah. Annab teine palju parema ülevaate, et mis siin olemas. Kruusamägi (arutelu) 26. juuni 2012, kell 12:27 (EEST)

Kategooriad

Panen ette tühjendada ja kustudada kõik hiljuti loodud autoritenimelised kategooriad (nt see) ja paar kategooriat, mis on tehtud ühe raamatu peatükkide koondamiseks (nt see). Selliste kategooriate järele ei paista olevat vajadust, sest vastav autorileht on tehtud täpselt sama eesmärgiga ning koondab ja seob ühe autori raamatuid sama moodi. Ja ühe raamatu peatükid on niigi seotud selle raamatu esilehe kaudu, millele viidatakse iga peatüki päises. Jääb ebaselgeks, miks sellised kategooriad tehti, inglise, prantsuse ja saksa vikis sarnaseid kategooriaid üldiselt pole (mõne erandiga). Võib-olla mõnel autoril ja raamatul võib sobiva põhjenduse korral oma kategooria ka olla, aga praeguste järele ei leia ma vajadust olevat ja nende funktsioon on dubleeritud. Vaid EE kategooriaga on pisut keerulisem, sest selle teose esilehel (ega muul lehel) pole samasugust loetelu, kuid mis ilma täiendava süsteemita, nagu näiteks EB1911 juures, on siiski lihtsalt asendatav viitega sama eesliitega lehekülgede loendile.

Samuti, nagu siin välja toodud, võiks autorid esialgu esitähe järgi alamkategooriatesse jagamata jätta. Autorilehtedel oleva malli abil peaks seejuures olema võimalik kaugemas tulevikus, kui esitähtede järgi jagamine ennast õigustab, lihtsasti taas nii jagada. Lisaks vajab lahtikirjutamist teoste (arutelu) kategoriseerimine. Pikne 27. juuni 2012, kell 13:08 (EEST)

Leian, et samahästi kui lehekülgi "Autor:...", võib loetleda ka kategooriaid ja dubleerimist väldiksin ma just nimelt kategooriat "Autorid" ainult kategooriate tarvis reserveerides.

See, mis süsteem inglise, prantsuse või saksa vikis esineb, ei ole siin ju eriti oluline. Kruusamägi (arutelu) 11. juuli 2012, kell 12:15 (EEST)

Tõin ju välja, et autorinimelisi kategooriad pole üldjuhul üldse tarvis. Nendega ei kaasne lisaks pisut informatiivsemale autorilehele mingeid täiendavaid navigeerimisvõimalusi. Inglise, prantuse ja saksa viki süsteem on lihtsalt see, mida laialdaselt mõistlikuks peetakse. Pikne 11. juuli 2012, kell 12:25 (EEST)

Autoriõiguse seaduse tõlgendamisest

Tugedes "Autoriõiguse seaduse" § 30 lg 6, kas ma saan õigesti aru, et toimetajad ei ole teose autorid? Sellest tulenevalt järeldan, et "Eesti Vabadussõda 1918-1920" esimese ja teise osa võib siia 1. jaanuarist 2013 rahuliku südamega üles riputada? --kanakukk (arutelu) 23. detsember 2012, kell 13:59 (EET).

Kas nende raamatute tekstiosa autor on keegi teine kui need, keda toimetajateks nimetatakse? Kas autorid on nimetatud, teada? Kui toimetajad on teataval mõõdukal määral lihtsalt kellegi teise teksti toimetanud, nii et nende töö tulemust pigem ei saa tuletatud teoseks pidada ning autori(d) pole teada või nende autoriõiguse kehtivus on lõppenud ning kui ka pildimaterjal ja muu säärane eraldiseisvate teostena pole enam autoriõigusega kaitstud, siis võib neid üle 70 aasta tagasi avaldatud raamatuid pidada autoriõiguse kaitseta teosteks. Kas just rahuliku südamega, aga sellisel juhul minu meelest võib nad siia üles riputada. Ainult et kõike autorsusega seonduvat on kardetavasti keeruline välja selgitada. Pikne 27. detsember 2012, kell 17:09 (EET)

Ajaleheartiklite pealkirjad

Teen ettepaneku viia ajaleheartiklid ajalehe alamlehtedele. Nii nagu kirjeldatud inglise viki juhendis (näide). Siis on ajalehti lihtsam sirvida ja lihtsam organiseerida. Ajaleheartiklite päistes oleks automaatselt lingid ülemlehtedele (s.o ajaleht, number, aastakäik vm), vajadusel saaks koostada automaatse nimekirja ajalehe või selle numbri/aastakäigu olemasolevatest artiklitest (näide). Kui on sama pealkirjaga ajaleheartiklid, poleks pealkirju tarvis enam muuta (kui just ajalehtede nimed ei kattu), jääks vaid üle teha täpsustuslehekülg. Näiteks Valitsuse kriisi lahendamine oleks leheküljel "Meie Maa/1922/11/22/Valitsuse kriisi lahendamine" või "Meie Maa/1922/Valitsuse kriisi lahendamine". Ajaleheartikli pealkirjalt saab teha (alles jätta) ümbersuunamise alamlehele, kui seda vajalikuks peetakse. Pikne 27. veebruar 2015, kell 14:23 (EET)

Köki ja Kokka Ramat

Hello there.

Hope you don't mind that I post in English here!

I've been active on Swedish Wikisource for a while now. I've mostly worked on transcribing early modern cookbooks. One of the most well-known in Swedish is Cajsa Warg's Hjelpreda I Hushållningen För Unga Fruentimber. There was an Estonian translation of this book published in 1781 (Köki ja Kokka Ramat) and I thought it would be very interesting to make that available as well.

I've converted this scan to a .djvu and uploaded it to Commons. I added an index here if anyone is interested. I might work on transcribing this myself, though I'm a bit busy right now.

sincerely,
Peter Isotalo (arutelu) 4. jaanuar 2016, kell 01:37 (EET)

Pealkirjastamisest

Millise pealkirjaga artikkel vormistada? Näiteks, kas sobilikum on "Eesti NSV Ministrite Nõukogu 27.08.1958 määrus nr 320" või "Kodanike kaebuste ja avalduste läbivaatamise töö parandamisest"? --kanakukk (arutelu) 25. juuni 2017, kell 01:39 (EEST).

Ma paneksin pealkirjaks lihtsalt "Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrus nr 320". Võrreldes pealkirjaga "Kodanike kaebuste..." on nii ehk kergem aru saada, millega on tegu. Lühendatud kuupäev (kuunimetus välja kirjutamata, käändelõputa, sõnata "aasta") on minu meelest pealkirja keskel raskesti välja loetav. Kui on tarvis eristada, siis võiks kuupäev olla ehk pealkirja järel sulgudes. Pikne 2. juuli 2017, kell 12:00 (EEST)

Bot rights for User:Wikisource-bot

Hi. With the requirement to fix the page categorisation as notified at phab:T198470, I would like to propose to the community to have our bot run through and address the problem with the solution identified. The bot has been used to resolve issue previously on the Wikisources.

• special:centralauth/Wikisource-bot

Thanks. Billinghurst (arutelu) 7. juuli 2018, kell 11:58 (EEST)

Addition of etWS to global bots

Above I have added a bot request, as this wiki is not within the global bot project, per list m:Special:WikiSets/2. Would the community consider opting in to the global bots, so that when we have Wikisource-wide fixes for mw:Extension:ProofreadPage that is possible to organise the bots to do the jobs within Phabricator, and simply get the fix in place. Billinghurst (arutelu) 7. juuli 2018, kell 11:59 (EEST)

Sure, I see why not run global bots here. Local bot rights for Wikisource-bot is also fine by me. You'd have to request that on meta as there are no bureaucrats here though. As per this request above we probably wouldn't mind running a bot without bot rights either. Pikne 8. juuli 2018, kell 10:54 (EEST)

CC BY-NC

Siia on pakutud teose "Kasvu piirid" eestikeelset tõlget. Ingliskeelne versioon on selle järgi CC BY-NC litsentsi all. Mida sellest arvata? Kruusamägi (arutelu) 29. oktoober 2021, kell 20:39 (EEST)

Tõlke (tuletatud teose) saab siin vaba litsentsi all avaldada siis, kui ka originaal on vaba litsentsi all. Pikne 31. oktoober 2021, kell 15:21 (EET)

Ma ei näe ka head varianti. Sama pärast pole ka nt teose "Vaba kultuur" tõlge siin. Samas midagi võiks selle "Kasvu piirid" tõlkega siiski teha ehk kuskile selle üles panna. Mis võiks olla aga parim lahendus selle kättesaadavaks muutmisel? Kruusamägi (arutelu) 1. november 2021, kell 03:24 (EET)

Küsida luba ka originaali avaldamiseks vaba litsentsi all? Avaldada tõlge mittevabalt kuskil mujal, mitte Wikimedia projektis? Kui see on mujal õiguspäraselt avaldatud, siis vajadusel saab sellele Vikipeediast linkida. Pikne 3. november 2021, kell 10:59 (EET)

Kuna osa autoritest on surnud, siis algteose vabaks küsimine on eeldatavasti keeruline. Eelkõige mõtlesingi seepärast, et vikiartikkel juba on ja sealt saaks tõlketeksti juurde linkida ning lugejal oleks ju ükskõik, et mis veebilehel see üleval oleks. Aga mida täpselt oleks mõistlik tõlkijale välja pakkuda, sest midagi talle vastama peaks? Kuhu see üles panna? Kruusamägi (arutelu) 4. november 2021, kell 16:41 (EET)