Pildid isamaa sündinud asjust
| Pildid isamaa sündinud asjust Jakob Hurt |
Pildid
isamaa sündinud asjust.
Kirjutanud
Jakob Hurt.
Tartus, 1879.
Trükitud K. Mattieseni kirjadega.
Sisikord.
[Numbrid ses sisikorra tähendamises käiwad raamatu lehekülgede pääle.]
Wanad Eestlased ja nende elu 5–19.Eestlaste tulemine Läänemere kaldaile 5. Eestimaa ja tema jaud ehk maakonnad 5. Kihelkonnad, külad, linnad 6. Eestlaste naabrid 7. Sõda ja sõdimise kombe 7–9. Põllu harimine ja karja kaswatamine 9–11. Hooned, majariistad, ehted, riided 10. Rikkus 11. Metselajad ja nende ajamine 12. Raha 12. Mesilaste pidamine 12. 13. Kauplemine 13. Maanteed 13. Wana Eestlaste elukombed 13. 14. Rahwa mälestuste tunnistus Eestirahwast 15. Abielu 15. 16. Eestlaste pagana usk 16. Walitsus ja seadused 17. 18. Mis tähtsad asjad rahwa mälestused ja tuleb neid korjata 18. 19.
Rootslaste, Wenelaste, Daanlaste püüdmine, Eestimaad enese alla saada 20. Sakslaste esimene tulemine Liiwimaale 20. Meinhard 20. 21. Berthold 21. Piiskop Albert von Buxhöwden 21. Paawst Innotsentsius III. 22. Ristisõidud Liiwimaale 22. Piiskop Alberti tulemine Liiwimaale 23. Riia linna põhjandamine, Mõõga wennaste ordo asutamine 23. Mõõga wennaste ordo seisus ja seadus 24. Wõitlemine Liiwlastega 25. Lätlased, nende loom ja Sakslaste alla heitmine 25. 26.
Selle sõa üleüldine nägu 27. 28. Kust suur sõda algas ja mis selle juures waieldi 28. 29. Selle sõa pildi jautamine ja jutustamise kombe 29. 30.
1. Wõitlemine aastal 1211. Lhklg. 30–43.
Esimene Wiljandi linna piiramine Sakalas ja tema ärawõtmine talwel 1211 30–32. Eestlased walmistawad uuesti sõa pääle kewade 1211 33. Liiwlased ja Sakslased tulewad Sakalasse 33. Sakalased lähewad Liiwlaste maale 33. 34. Sakalased ja Ugaunia mehed tungiwad Lätimaale, Ridalased ja Läänlased Liiwlaste maakondadesse 34. Saarlased sõidawad Toreidani 34. Piiskop Albert tuleb Saksamaalt ristisõitjatega tagasi Riiga 35. Eestlased tungiwad Rauba jõeni 35. Riiglased ja Kaupo lähewad Eestlastele wasta, tungiwad kunni Sakalani 35. Saarlased, Lindanisa mehed ja Ridalased tungiwad Toreidasse, kange ja werine wõitlemine sääl Kaupo suure linna ees 36. Ristisõitjad ja ordo wennad tulewad Liiwlastele appi 37. Uus kange wõitlemine Koiwa jõe kaldail 38. 39. Sakalased ja Ugaunia rahwas tungiwad sügise 1211 Lätimaale 39. Lätlased, Liiwlased, Sakslased sõdiwad ja riisuwad Sakalas, Nurmekonnas ja Järwamaal 40. Suur katk Liiwi- ja Eestimaal 41. Lätlased käiwad mitmes jaus Ugaunias ja Sakalas kätte maksmas 41. 42. Sakalased teewad rahu Riiglastega 42. Sakslased käiwad talwe tulles weel korra Ugaunias sõateed 42. 43.
2. Mis Eestlaste naabrid sell ajal tegiwad 43–47.
Soomlased 43. Rootslased 43. Wenelased 43. 44. Pihkwa, Nowgoroda ja Polotski würstid 44. Wenemaa langeb Mongolite ikke alla 45. Leedurahwas 45. Daanlased 45. 46. Waldemar II. wõtab Lindanisa ära ja ehitab Tallina asemele 46. Eestlaste kibe seisus kahe waenlase, Sakslaste ja Daanlaste wahel 46. 47. Leping Daanlaste ja Sakslaste wahel 47.
3. Wõitlemine aastal 1222, 1223 ja 1224 ehk suure Eesti sõa lõpetus 47–67.
Waldemar II. ehitab Saaremaale lossi 47. Ühendus Daanlaste ja Sakslaste wahel 48. Kõik Eestimaa hakkab sügise 1222 tormama 48. Saarlased piirawad Waldemari lossi sisse 48. Needsamad häwitawad selle lossi ära 49. Eestlased Warbulas 50. Uue aasta hakatusel 1223 tõuswad Sakalased Sakslaste wasta üles Wiljandis 50. 51. Sakalased Järwamaal 51. Tartu rahwas tõuswad üles 52. Kõik Eestimaa tõuseb üles, Wenelased kutsutakse appi 53. Sakalased saadawad saadikuid Riiga 53. Hirmus sõda kõigel Eestimaal ja Lätimaal 54. 55. Eestlased häwitawad Läti- ja Liiwimaal 55. 56. Suur taplemine Ümera jõe kaldail 57. 58. Sakslased piirawad tõistkorda Wiljandi linna ja wõidawad tema ära 58. 59. Sakslased Pala jõe kaldal 59. 60. Wenelased Eestimaal 60. 61. Sakslased Tartumaal ja Järwamaal 61. Wene würst Westseka Eestimaal 61. 62. Sakslased uuel aastal 1224 Harjumaal 62. Sakslased Järwa- ja Wirumaal 63. Sakslased piirawad asjata Tartut 63. Piiskop Albert tuleb Saksamaalt tagasi 64. Tartu linn langeb suwel 1224 ja sellega lõpeb suur Eesti sõda 64–67.
4. Tagasi-waatus 68–90.
Selle aja sõdimise wiis 68. Eestlaste wahwus ja isamaa armastus 69. 70. Eestlaste üksmeel 71–74. Manitsus ja õpetus meie aja kohta 75. 76. Mõnest pahast kombest wanal Eestirahwal 77. Eestlaste sõnamurdmine ja selle seletamine 77–80. Eestlaste ristiusust langemine ja selle seletamine 81–85. Esiteks ei kuulutatud ristiusku puhtaste 81. Tõiseks sunniti wägisi ristiusku heitma 81. 82. Kolmandaks oli ristirahwa elu sell ajal mitmelt poolt hukas 82. Neljandaks tehti wäga ruttu ja pääliskaudu missioni tööd 83–85. Kust pöörane missioneerimine sell ajal tuli 86–88. Maksude päälepanemisest 88. 89. Manitsus lõpetuseks 90.
Eesti saartest ja Saarlastest 91. Läänlastest 92. Eesti laewadest 91. 92. Sõdimise wiis merel 93. 94. Matsalu sõasadam 94. Eestlaste meresõidud 94–99. Sakslased ja Eestlased wõitlewad mere pääl aastal 1203 Wisbi linna ligi 100–102. Tõine Eestlaste wõitlemine Sakslastega mere pääl aastal 1215 Saaremaa ja Hiiumaa wahel „Uues sadamas“ 102–106. Läti Hindriku jutustamise wiisist 106.
Liiwi-, Läti- ja Eestimaa ärajagamine wõitjatele 107. 108. Rahu pärast sõda 108. Preester Moorits saadetakse Rooma 109. Paawsti saadik Moodena linna piiskop Willem tuleb aastal 1225 meie maale 109. Moodena Willem reisib Liiwimaale, Lätimaale, Ugauniasse, Sakalasse, säält jälle Lätimaale, Wõnnu linna, Siguldasse, wiimaks Riiga tagasi 110–112. Saadikud tulewad mitmelt poolt Riiga piiskopp Willemi juure 113. Piiskopp Willem läheb tõist korda maale, Düüna kallast mööda 113. 114. Sakslased Wirumaal 114. Piiskopp Willem seletab tüli Wirumaal 115. Piiskopp Willemi kolmas reis 115. 116. Tagasiwaatus Willemi reiside pääle 117. 118. Piiskopp Willem Riias 118. Willem läheb omale maale 119.
Piiskop Willem Wisbis, teeb ristisõidu jutlust Saarlaste wasta 120. Sõda Saarlaste wasta hakkab pääle 121. Wõitlemine Muhu linna all ja linna ärawõitmine 122–125. Sakslased Waljala linna all, linn saab nende kätte, Saarlasi ristitakse 125–127. Kust Saarlaste kerge ärawõitmine tuli 128.
Kuuramaa saab Saksa walitsuse alla 129. Kõik Eesti-, Liiwi- ja Kuuramaa Saksa walitsuse all 130. Rüüli lossisid ehitatakse 130. Linnadest 131. Kolm walitsuse wõimust meie maal 131. 132. Liiwimaa ordo ühendab ennast Saksa ordoga ja saab Harju- ja Wirumaa ostmise läbi enese alla 132. 133. Liiwimaa ordo sisimene walitsuse kord 133. 134. Ordo liikmete elukombed 134–137. Waimulikust seisusest 137. Waimu harimisest ordo ajal 137–139. Lutheruse puhastatud ewangeliumi usk tuleb meie maale 139. 140. Linnade kodanikkudest 140. Wasalitest ehk laenumeestest ja mõisnikkude seisuse sündimisest 141–143. Maapäewast 143. Eestlaste lugu ordo ajal 143. 144. Paawst Gregoriuse IX kaitsmise kiri talurahwale Liiwi- ja Eestimaal 145. Niisamasugune kiri keiser Widrik II poolt 145. 146. Mõlemad kirjad jääwad mõjumata 146. Talurahwa maksud ja orjused ordo ajal 147. Pärispõlwe saamine 148. Talurahwa wilets lugu 148. 149. Omawoliline kättemaksmine 149. 150. Wastastikused kaebtused Weemlas 150. 151. Ordo walitsuse ots 152–154.
Lõpusõna 155. – Nimede ja asjade juhataja 158. – Sisikord 167.