Liiwi maa sadama ülesse leidsiwad, mis mitte kõik üleskirjutada ehk mäletada ei wõi, ja et see lugejaid ka mitte ära ei tüdita. Aga see pisku on üleskirjutatut, meie Isanda Jeesuse Kristuse kiituseks, kes tahab, et tema usku ja nimet kõikide rahwaste juure peaks kannetama2), kus juures tema isi kaasas tööd teeb ja wäge annab3), kelle läbi niisugused asjad on korda saadetut ja kes ikka suuri ja kuulsaid wõitusi Liiwi maal omadelle paganate üle on kinkinud, ja seda alati enam ühe pisukese meeste seltsi, kui suure hulga läbi, ja oma armastatut ema armu läbi4), kelle auuks, ühes oma pojaga, meie Isanda Jeesuse Kristusega, kõik need uued ümberpööratut maad on annetut.5) Ja et see kiitus, mis temale nii kuulsa tegude eest peab saama, laiskade inimeste hooletuse läbi tulewal ajal mitte unustuse pähä ei lange, wõtsin mina nõuuks, isandate ja seltsimeeste palumiste ja nõudmiste pääle alandlikul ja liht wiisil ülesse kirjutada ja järeltulijatele maha jätta, kes järeltulewaid lugusid suurema hoolega ja tundmisega edasi saadaksiwad, et ka nemad Jumalalle auu annaksiwad ja oma lootust tema pääle paneksiwad, ja mitte Jumala tegusid ära ei unustaksiwad ja tema käskude järele nõuaksiwad6). Mitte muud ei ole aga seie ülesse pandut, kui seda, mis meie kõik oma silmaga oleme näinud7), ja mis meie mitte oma silmaga ei näinud, seda kuulsime meie nende käest, kes seda nägiwad ja sääl juures oliwad. Ja seda ei ole meie mitte meelituse ega ajaliku kasu ei ka kellegi armastuse ega wihkamise pärast üles kirjutanud, waid selge ja puhta tõe pärast meie pattude andeksandmiseks, ja Jeesuse Kristuse meie Isanda ja püha neitsi Maarja, sellesamma Isanda ema kiituseks, kes isaga ja püha waimuga ikka oli ja on ja saab olema auustatut igawesest ajast igaweste, aamen8).
15 aastasaeal seda on arwanud. Iseäranis arwawad Breemlased, et nemad Düüna ja Liiwi maa ülesleidjad olnud, kuida nende kroonika 16 aastasaeast seda jutustab, et ordu juba 1159 aastal asutatut, mis juures nemad palju abiks olnud. — Silma paistaw on ka, et Liiwi maa üles leidmine ja ümberpöörmine selle aia sisse pannakse, aga kusagil muial ei räägi meie kroonika sellest, et Breemlased selle maa ülesse leidjad on olnud. Millal aga ja missugused Sakslased kõige esiti Liiwi maal on käinud, on päris täädmata. — 2) 25, 2. 29, 3. — 3) 12, 3. Mark. 16, 20. — 4) „wõitu on saanud“ mis mitte eesseiswa „suure hulga etc.“ sekka ei puutu, kelle läbi mitte ikka „wõitu ei ole saanud.“ — 5) Ühenda 6, 4. — 6) 19, 45. — 7) 1 Joann. 1, 1. — 8) Silma nähtawalt on siin kõige selle loo lõpetus. Järeltulew päätük on nagu lisa weel juure lisatut.
