Lehekülg:Läti Hendriku Liiwi maa kroonika ehk Aja raamat.djvu/259

Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
72
Päätük XXIX. 1226 aasta.

kes weel enne seda ristimata oliwad jäänud, niihästi Sontaganas kui Majanpates13) ja Puenkalles14). Ja selle järel pöörasiwad nemad niisamma rõõmsaste tagasi Liiwi maale, Kõigekõrgemat Jumalat usu wälja laotamise pärast kiites.


Paawsti saadik peab kirikukogu Riias ja lähäb laewadega tagasi.

§ 8. Kui apostliku auujärje saadik Modena piiskop jälle Riiga tagasi oli tulnud, kogusiwad endid tema juure piiskopid1), preestrid ja kleerikud, rüütli wennad kiriku Vasallidega ja Riia kodanikud. Ja kõikide nende ees pidas tema püha Maarja kirikus pühalikult kirikukogu nõuupidu2), Isanda paastu ajal3), Innotsenziuse säädmiste pärast, keda4) tema neile jälle meele tuletas ja mõned uued juure lisas, mis selle ristikoguduse noorele istandusele tarwis näis olewat. Selle järele aga, kui kõik ära toimetatut ja seletatut oli, piiskoppide kleerikute, rüütli wendade ja Riia wahel, mis tema ära wõis seletada, ja ka pattude andeksandmist rohkeste oli antut ja kinnitatut, jättis tema kõik Jumalaga ja õnnistas neid, ja pööras tagasi oma laewade juure5), kõiki Liiwi maad omas palwetes püha Jumala ema Maarja ja tema armastatut poja, meie Õnnistegija Isanda Jeesuse Kristuse hoolele jättes, kellele olgo auu ja kiitus igawesest ajast igaweste, aamen6)!

Ma nende asje pääle mõtlen rõõmuga,
Kõik muu7) on sinul tääda8), Maria!
Oh puhas neitsi, Jumala ema sa,
Mo pääle halasta!9)

§ 9. Palju ja kuulsaid asju on sellel ajal Liiwi maal sündinud, kui pagana rahwad Jeesuse Kristuse usule saiwad pööratut1), nende 67 aasta sees, kui esimesed Breemi kaupmehed


13) Majanpata kants 30, 2. Mihkle kihelkonnas on enne üks Maipe küla olnud; kas see kants sääl on seisnud, on täädmata.14) Ase tundmata.

§ 8. 1) Albert. Lambert ja Witslaw.2Concilium.3) paawsti.4) säädmisi, 19, 7.5) Ommeti on tema ka Düünamündes weel mõne tunnistuse kirja (Urkunde) wälja annud, waata 30, 1.6) piibli järele.7) mis ma ütlemata olen jätnud.8) 25, 2.9Et memini et meminisse iuvat. Scis cetera mater Virgo Maria Dei. Tu miserere mei!

§ 9. 1) See aeg millal Saksa kaupmehed Düüna jõkke tuliwad, arwatakse aastal 1158 olewat olnud, kuida Preisi-Liiwi ordu kroonika