nud tema mure põlluharimise, käsitöö ning kauba-ajamise eest: lõhutud külad ja linnad ärkasiwad tuhast ilusamalt üles, uusi ehitati hulk juure, London tõsteti päälinnaks ning laewad kandsiwad kaupa maalt maale. Ka saatis Alfred ühe laewa Wulfstan.Wulfstani juhatamise all uusi maid üles leidma: see mees käis meiegi maal ning tema sulest on kõige wanem meie rahwa eluwiiside peegel olemas. Alfredi †: 901.Alfred suri 901. Tema järeltulijate päiwil hakkasiwad Normanni sugu Daanlased endist wiisi pääle tungima ega jätnud enne järele, kui maa nende alamaks sai.
§ 113. Normanlased Inglise auujärjel.
Daanlased Inglise auujärjel: 1016—1042.1. Juba ligi sada aastat oliwad Daanlased Inglis maad laastanud ega olnud selle wasta mingi maks ega wõit mõjunud, waid mida enam anneti ehk saaki saadi, seda südimaks nad läksiwad. Et neid ka kaunis hulk sinna elama asunud ja nad oma wanu kombeid ei unustanud, lootis kuningas Ethelred sest abi, et ta kõik omas riigis elawad Daanlaste tape: 1002.Daanlased ühel ainsal ööl ära hukata laskis. See oli ta enese walitsuse ots: Daani kuningas Sweno tuli nii suure hulgaga maale, et Ethelred riigi temale jättis ning ise oma rahwa seast ära põgenes. Pärast püüdis ta küll kadunud walitsust tagasi saada, aga Ethelredi poeg Kanut I.: 1016—1035.Kanut I. sundis teda tugewa käega taganema. See wägew ning tark würst seadis Alfredi seadused, mia unustusse sattunud, jälle jalale ning tegi ühtlasi Daanlastele ning Inglastele õigust. Aga tema poegade päiwil nõrkes Daanlaste wõimus ning lõppis nende surmaga Inglis maalt koguni, kus Angelsaksi sugu Eduard III.: 1042—1066.Eduard III. auujärje pääle astus.
Normanlased Inglise troonil: 1066—1154.2. Weel Eduardi III. walitsuse ajal, kellel lapsi ep olnud, tingis Normandia (§ 110, 2) herzog Wilhelm tema lähemalt sugulaselt Inglise walitsuse eneselle. Aga kui kuningas suri, ei peetud endisest mahategemisest maikugi lugu, nii et Wilhelm, sõjariistad käes, wõtma läks, mis hääga ei antud. Suure wäega Inglise rannas maale astudes kukkus ta maha ning, et sõjamehed seda õnnetuse täheks ei loeks, hüüdis ta kähku: „Kinni sind hoian, minu Inglis maa!' Ja pea wõitis tema Hastingsi lahing: 1066.Hastingsi lahingis 1066 oma wastase ära, kes ise surma sai ja terwe Inglis maa wõitja kätte jättis. Sedamaid laskis wõidurikas Wilhelm I. uusi alamaid oma walju kät tunda: wägisi asutati laenuwalitsus endise wiisi asemelle, suurepõllumehilt wõeti, sest et nad wasta tõrkusiwad, nende maad ära ning anneti Normanlastele, Prantsuse keel tõsteti riigi- ning kohtukeeleks. Uue keelega sulas endine Angelsaksi keel Inglis keel.nüüdseks Inglis keeleks aega mööda kokku. Wilhelmi I. järeltulijatel oli osalt omal, osalt Prantsuse maal alati sõdimist, kunni Stephani I. 1154 tema suguwõsa ära kustus. Siis sai Plantageneta sugukond Inglise krooni alla (§ 137).
V. Järk: Lõuna-Europa riigid.
§ 114. Pyrenäi poolsaar.
Ristiusk islami ajal.1. Pyrenäi poolsaarel sai 8. aastasaja algusel ristiusku Gothlaste ärawõitmise läbi (§ 92, 6. 102, 2) islam walitsema. Ometi ei kadunud
