ammetist lahti mõista, mis pääle Gregorius Heinrichi kirikuwande alla pani. Sääl tõutasiwad riigiwürstid, kui kuningas mitte aasta ajal wande alt lahti ei saaks, uut walida. Seda kuuldes tõttas Heinrich IV. Kanossas: 1077.Heinrich, kui ükski kõne ega palwe ei mõjunud, 1077 kesk talwel üle Alpide, aga pidi Kanossa lossi wärawa ees, kus Gregorius seekord wõerusel oli, kolm päewa palja jalu, karune kirikunuhtluse aluse särk seljas, ootama, enne kui paapst palujalle armu kuulutas. Sellegipärast walisiwad Saksa würstid, sest et Heinrich, nagu nad nõudnud, mitte wastutama nende kogu ette ei ilmunud, Schwabi herzogi Rudolf wastikkuningas: 1077.Rudolfi wastikkuningaks, keda paapstki uue krooni saatmise läbi selle auu sees kinnitas. Et aga Rudolf, kellel lahingis parem käsi otsast löödi, pea suri ning rahwas seda Jumala nuhtluseks pidas, kaswas Heinrichi wägi jälle, nii et ta „Kanossa häbi karistama“ Italiasse läks, Rooma ära wõttis, Gregoriust „Inglikantsis“ ümber piiras, kust teda aga Normanlane Robert Guiskard (§ 119, 2) ära päästis, ning uue paapsti läbi ennast Heinrichi IV. kroonimine: 1084.keisriks kroonida laskis. Kuid keisri kroongi ei toonud Heinrichile rahupäiwi: weel kahe wastikkuninga ning oma lihaste poegade wasta pidi ta wõitlema ja wiimaks murest muljutud kirikuwande all Heinrich IV. †: 1106.surema. Surnukehagi pidi wiis aastat pühitsemata paigas kõdunema, kunni paapst wandest wabastades luba andis teda keisrihauda matta.
Heinrich V.: 1106—1125.3. Järgmine keiser Heinrich V. oli oma isa wasta wõideldes paapstiga käsi käes käinud, nüüd aga läks ta piiskopi walimises, kus mõlemad walimise õigust ainult omale nõudsiwad, temaga sedamaid tülisse. Ta wõttis paapsti wangigi ega hoolinud edespidi oma nõudmistes ähwardustest ega kirikuwandest. Wiimaks lepiti Wormsi konkordat: 1122.Wormsi konkordadi läbi kokku, mis järele paapst piiskopile, keda üksi keisri ehk tema saadiku ligiolemises waliti, sõrmuse ning kõwera kepi läbi waimulikud, keiser sirge kepikese läbi ilmalikud õigused osaks pidi andma. Heinrich suri ning temaga wiimne Franki sugu keiser 1125. Saksa maa kuningaks aga waliti Saksi herzog Lothar I.: 1125—1137.Lothar I. (§ 134, 1).
III. Järk: Prantsuse maa.
§ 110. Karli Suure järeltulijad.
Karl II. Paljas: 843—878.1. Verduni lepingust saadik (§ 106, 2) on Prantsuse maa selle nime alt iseriikina olemas. Ludwizi Waga noorem poeg Karl II. Paljas oli tema esimene kuningas. Oma nõdruse pärast, miska ta Normanlasi (§ 117), kes oma laastamistega Parisini tungisiwad, raha
