Aga rahupäiwi tal ep olnud: wäljaspoolt surusiwad teda naabruses möödaminewalt elawad rahwad Gothlastelt kunni Longobardlasteni ning tegiwad oma alaliste riisumiste ja laastamiste läbi maale palju kahju, seestpoolt rõhusiwad riiki Rohilised ja sinised.rohiliste ja siniste parteid. Need wiimsed oliwad esialguselt teatris ning wõidumängu-platsil (§ 24, 2) mängijad, teistel rohilised, teistel sinised riided seljas; aega mööda aga sai neist kaks poliitika liiki, kes mõlemad riigi ja walitsuse, usu ning kiriku kohta kõige mõjusamat sõna tahtsiwad rääkida ning sellepärast teine teist surmani wihkasiwad. Rahwahulk — ning niisamuti riigiwalitsus — käis kord sellega, kord teisega käsi käes. Ep olnudgi harwa, kus weri Konstantinopoli uulitsal jooksis ning mässamise suits taewa poole tõusis, mis nõtradel keisritel raske oli ära lämmatada. Wast keiser Justinus I.Justinus I., sündinud Dacia maa talupoeg, püüdis jälle korralist elu jalale seada, mis tema wennapojale korda läks.
2. See, nimega Justinianus I.: 527—565.Justinianus I., 527—565 walitsemas, oskas kõige osawamaid mehi oma ümber koguda ning nende abil Greeka riiki, ehk küll üksi wäljaspoolt, weel kord õitsewa järje pääle tõsta. Üks niisugune mees oli wahwa ja auus wäepäälik Belisarius.Belisarius. Tema abi sai keiser juba oma walitsuse algusel maitseda, kui ta elu „rohiliste“ eest mitte enam julge ep olnud, sest Belisarius sai mässajaist wõitu ning saatis põgenejad, umbes 30,000, cirkuses mõegaga surma. Selle wõidu läbi oli teine rahutu liik ära kautatud ning riigis eneses rahu olemas, nii et keiser oma mõeka eemalle wõiduteele wõis läkitada.
Justinianuse sõjad.3. Kõige esite saatis ta oma wäepääliku Belisariuse Afrikasse, kes sääl Vandali riigi (§ 94, 4) ära wõitis, kuninga Gelimeri wangi wõttis ning maa Ida-Rooma maakonnaks tegi. Säärane wõit äritas keisri ja weel enam tema abikaasa, endise näitemängija, auuahne Theodora.Theodora südant rohkemat himustama. Ning Belisarius läkitati Italiasse Ida-Gothi riiki (§ 93, 6) ära wõitma. Juba oli Sikelia saar ja suurem osa Italiast Gothlasilt ära wõetud, nende kuningaski wangis, kui Konstantinopolis kadedus ning keisrikojas umbusaldus hõõguma hakkas: teda kutsuti tagasi, „et ta riigi idarada Uue-Persia kuninga Kosru I.Kosru I. wasta kaitseks“. Nurisemata kuulis auus wäeülem oma keisri käsku, ehk küll Gothlased talle oma krooni pakkusiwad, ja läks, wangi sattunud Gothi kuningat ning Theodorichi Suure warandust Justinianuse trooni ette alandlikult maha pannes, ida maale uusi wahwaid tegusid tegema. Wahe ajal aga wõitis Gothlane Totilas Italias pea-aegu kõige maa tagasi, nii et Belisarius,
