Kuninga-jutud/Kuninga tütar tallipoisiks
10.
Kuninga tütar tallipoisiks.
K. Kuusk, Amblast.
Kord elanud üks hää südamega kuningas oma prouaga ja ainsa tütrega hääd elu. Korraga aga tulnud surm kuninga majasse külaliseks ja wiinud kuninga proua hauda. Kuningas kurwastanud wäga oma abikaasa surma üle. Tütar elanud päewa ema tubades, öösel aga käinud ema haual nutmas.
Kahe aasta pärast läinud kuningas uuesti kosja ja toonud enesele uue proua koju. Wõõras ema olnud aga wõõra tütre wasta wäga tige ja kuri. Pannud teist suwel rohuaiast rohtu kitkuma ja talwe lõnga ketrama. Wõõras tütar teinud kõik ilma nurisemata, aga wõõras ema peksnud teda ometi mitu korda.
Päew päewalt läinud wõõras ema kurjemaks. Ühel öösel pidanud wõõras tütar ema haual nõuu isamajast ära põgeneda. Läinud keskööse oma ema tuppa, pannud enesele paremad riided ümber, pistnud ema kuldehted ja kallid kiwid kotti ja hakanud minema.
Kolmepäewase teekäimise järele jõudnud kuninga tütar teise kuninga liuna. Sinna saades müünud ta oma kallid ehted ära ja ostnud enesele meesterahwa riided. Pääle selle lasknud juuksed lühikeseks lõigata.
Teisel päewal pannud kuninga tütar enesele meesterahwa riided selga ja hakanud teenistust otsima. Kusagile et tahetud teda aga wõtta, sest et ta keha poolest wäga nõrk näitas olewat.
Wiimaks läinud kuninga tallmeistri juurde ennast tallipoisiks kauplema. Tallmeister wõtnudgi kuninga tütre oma teenistusesse.
Kuninga lossi juures oli järw ja järwes suur kiwi. Kiwi otsas istunud iga neljapäewa õhtu ilus neiu, laulnud ja silitanud juuksid. Kuningas tahtnud seda neiut ligemalt näha saada, aga iga korra, kui kuningas paadiga kiwi poole sõudnud, hüpanud neiu kiwi otsast wette ja kadunud sinna.
Kuningas kutsunud kõik nõuuandjad kokku ja küsinud neilt, kudas näkineiut kätte wõiks saada. Aga keegi ei teadnud nõuu anda.
Wiimaks lasknud kuningas kõigile kuulutada: „Kes mulle nõuu teab anda, kudas näkineiut kätte saada, saab poole kuningriiki enesele!“
Ka kuninga tallmeister oma poistega pidanud nõuu, kudas neiut kätte saada, aga ei leidnud mingisugust nõuu.
Ühel õhtul läinud kuninga tütrest tallipoiss sinna järwe äärde. Korraga tulnud üks pika habemega hall wanamees kuninga tütre juurde ja ütelnud: „Ilus kuninga tütar tallipoiss ametis, miks sa muretsed?“
Tallipoiss wasta: „Ma muretsen, kudas seda neiut kätte saada, kes siin pesemas käib!“
Wanamees kohe ütlema: „See ei ole näkineiu, waid kuninga tütar nagu sinagi. Kuri wõõras ema kiusas teda taga ja laskis teda wesineitsiks moondada. Ta ei saa teiste inimestega rääkida, ehk ta seda küll tahaks. Neitsi elukoht on siin kiwi all wesiema juures. Muul ajal ei saa ta säält wälja kui iga neljapäew. Kui inimesed ta ligi lähewad, tõmbab wesiema teda nagu nägemata kätega tagasi. Sind tahan ma õpetada, kudas sa selle tütarlapse wõid kätte saada. Minul on temast hale meel. Kuula siis hoolega, mis ma õpetan: Täna kolmekümne päewa pärast läheb wesiema oma tütardega siit ära õe pidule. Siis on kõige parajam aeg seda kuninga tütart ära päästa. Ütle aga kuningale, et ta laseb kullast pesuwanni walmistada ja sellele klaasist wahe wahele teha. Teine poole kalla magusat wiina, teine poole aga pane mett. Siis wii wann sinna kiwi otsa. Wanni kõrwale pane hõbepeegel ja kuldkamm ja siidi rätik. Enesele wõta siidist nöör ja oota järwe kaldal, kuni kuninga tütar sinna kiwi otsa ennast pesema läheb. Siis mine paadiga kiwi juurde, seo kuninga tütar nööriga kinni ja wii kuninga kätte!“
Tallipoiss tänanud halli wanameest hää nõuu eest ja hakanud koju poole minema. Hommiku rääkinud tallmeistrile, kudas näkineiut kinni saab püüda. Sest ei lausunud aga sõnagi, et hall wanamees teda õpetanud.
Tallmeister saatnud tallipoisi kuninga juurde. Tallipoiss rääkinud kuningale oma nõuu ja palunud, et kuningas talle kuldse wanni, kammi ja peegli annaks.
Kuningas ütelnud: „Need asjad lasen ma sulle anda. Aga kui sa näkineiut säält ära ei too, siis lasen ma su pää otsast ära raiuda!“
Seatud ajal wiinud tallipoiss asjad kiwi otsa ja jätnud sinna. Ise aga läinud kaldale neiut ootama. waadanud wanni, kammi ja peeglit. Hakanud wannis silmi pesema ja wahtinud ise peeglisse. Wõtnud wahel wiina, wahel mett ja waadanud jälle peeglisse.
Seni sõitnud tallipoiss paadiga kiwi äärde, wõtnud siidi nööri ja sidunud neitsi käed kinni. Sidumise ajal naernud aga neitsi ja waadanud siduja otsa. Kohe wiinud tallipoiss oma wangi kuninga juurde. Sinna jõudes naeratanud jälle köidetud neiu.
Kuningas tänanud tallipoissi ja kinkinud temale hulga raha. Tallipoiss läinud oma teed ja jätnud neiu kuninga juurde.
Kuningas päästnud käed lahti ja hakanud neiuga rääkima, aga neiu ei wastanud sõnagi. Waadanud kurwalt kuninga otsa. Kuningas pakkunud süüa, aga neiu ei söönud. Wiimaks kutsunud kuningas tallipoisi enese juurde ja küsinud nõuu, kudas neiut rääkima saaks.
Tallipoiss läinud õhtu järwe äärde. Tahtnud sääl halli wanamehega kokku saada. Aga ei wanameest näha kusagilgi. Kolmanda päewa õhtul tulnud wanamees ometi tallipoisi wasta ja ütelnud: „Mis sa muretsed kuninga tütar tallipoisi ametis!“
Tallipoiss wasta: „Ma muretsen sellepärast, kudas seda neiut rääkima saaksin!“
Wanamees ütlema: „See on üsna hõlpus! Säh, siin on hane sulg. Tõmma sellega kolm korda üle neitsi suu ja lase enesele kolm keppi teha, üks puust, teine hõbedast, kolmas kullast. Nende kolme kepiga löö teda, igaühega üks kord ja küsi temalt, miks ta naeris, kui teda kuninga juurde wiisid!“
Talllpoiss tänanud wanameest hää õpetuse eest. Palunud selle pääle kuninga käest kolm keppi ja läinud kuningaga seltsis neiu juurde. Löönud teist puu kepiga ja küsinud: „Miks sa naersid, kui ma sind kiwi pääl sidusin?“
Neiu wasta: „Ma naersin, et teine naesterahwas lööb teist!“
Tallipoiss kahwatanud lumi-walgeks. Ei kaotanud siisgi julgust. Löönud neiut hõbekepiga ja küsinud: „Miks sa naersid, kui me kuninga juurde läksime?“
Neiu wasta: „Ma naersin, et kuningas istub toas mures ja proua on aias rõõmus!“
Tallipoiss löönud neiut kolmat korda ja küsinud: „Miks naersid, kui kuningas sind nägi?“
Neiu wasta: „Ma naersin, et kuningas mind näkineiu arwas olewat!“
Selle pääle langenud neiu tallipoisi kaela ja tänanud teda ärapäästmise eest nõiduse wäest.
Kuningas jätnud neiu sinna ja läinud aeda prouat otsima. Leidnud proua keeldud rõõmu pidamast. Wihastanud selle üle nii, et proua paati pannud ja kaugele merele saatnud.
Pärast küsinud kuningas tallipoisi käest, kas tallipoiss tõesti naesterahwas olla. Tallipoiss rääkinud kuningale lugu üles ja ütelnud, et ta kuninga tütar olla.
Kuningas lasknud mõlemale uhked riided walmistada ja annud neile mitu tuba oma lossis elukorteriks. Kõik imestanud, et tallipoisist korraga nii tore neiu saanud. Wiimaks kosinud kuningas endise tallipoisi enesele abikaasaks.
Ka endine näkineiu saanud ühele kuninga pojale abikaasaks.