Kuninga-jutud/Kuld juukstega poiss

Kuninga-jutud
Matthias Johann Eisen

11.

Kuld juukstega poiss.

A. Kiwi, Hõbedalt.

Ühel emal olnud kaks last: poeg ja tütar. Poeg olnud kuldjuukstega ja muidu ka wäga ilusa näomoega. Erna kartnud alati, et keegi wõõras ta poja ära rööwib; sellepärast ei ole lasknud ta poissi jalagagi toast wälja.

Ema käinud tütrega iga päew metsas marju korjamas ja linna müüa wiimas.

Ühel päewal palunud poeg emalt luba, õega kahekesi metsa marjule minna. Ei ema ole tahtnud lubada. Suurte palwete pääle annud ta aga wiimaks järele.

Poeg ja tütar läinudgi metsa. Õhtul toodud palju rohkem raha kodu, kui iialgi enne.

Teisel päewal palunud poiss jälle emalt luba metsa minna. Ema lubanud palju hõlpsamini. Poeg ja tütar läinud jällegi kahekesi metsa marjule.

Keskpäewa ajal tulnud korraga üks wõõras poisi juurde. See olnud kuriwam. Kuriwaim poissi meelitama:

„Noh, ristipoeg, tule mind ka waatama!“

„Mis? Kas sa minu ristiisa oled? Ei ma usu, ema pole sinust mulle iialgi midagi kõnelenud,“ ütelnud poiss.

„Miks sa siis ei usu? Ema teab ju selgesti, et ma su ristiisa olen. Tule mind nüüd ka waatama!“ ütelnud kuriwaim.

Poiss wasta:

„Kui sa mu ristiisa tõesti oled, siis ma sind küll waatama tulen. Aga lähme enne minu ema juurde wõõraks. Küll siis lähme sinu kodu!“

„Ei, tule enne minu kodu! Siis lähme sinu emat ka waatama!“ ütelnud kuriwaim.

Poiss heitnud sellega wiimaks nõuusse. Ristiisa lubanud ta kodu kärneriks õpetada. Wõtnud poisi kukile ja läinudgi. Õde läinud kodu ja rääkinud seda lugu emale. Ema oodanud poega, ei tule, ei tule. Hakanud wiimaks taga otsima. Ei ole leidnud, ega olegi leidnud.

Kuriwaim wiinud poisi oma kodu. Annud kõik wõtmed tema hoolde. Kõik kambrid lubanud poisil läbi käia, ühte aga mitte. Ütelnud:

„Kui sa sinna lähed, siis pead surema!“

Poiss ei ole ka läinudgi ärakeelatud kambrisse.

Põrgus elades saanud poiss ju 17-aastaseks. Mõtelnud ühel päewal, kui wana põrgulist kodus pole olnud:

„Mis? Lähen ometi kord ka salakambrisse! Ega ma sääl midagi katsu, ega wõta, ma aga waatan. Olen ju mitu hääd aastat siin elanud, nüüd wõiksin ma ju ka sinna kambrisse minna. Päälegi ei ole peremeest praegu kodus!“

Wõtnud wõtme ja awanud salakambri ukse. Waewalt oli ta seda jõudnud, kui kambrist kolm tuid wälja lennanud. Nüüd poisil kere hirmu täis, et: „täna õhtu mul elu küünal kustub!“

Kui põrguline kodu tulnud, läinud kohe salakambrisse. Näinud, et kolm tuid wälja lennanud. Need kolm tuid olnud aga kolm kuninga tütart, kes põrgulise juures wangis olnud.

Wanapagan hakanud kohe poisiga taplema. Lubanud ära tappa. Poiss palunud weel elusse jätta ja nimetanud teda armsaks ristiisaks. Wiimaks annud wanapoiss järele ja ütelnud:

„Seekord kingin sulle elu. Kui sa aga weel teinekord sinna lähed, siis ei aita su kõige suuremad palwed ka midagi!“ —

Poisil saanud juba wiimasest juhtumisest kolm aastat põrgus olla. Mõtelnud jälle: „Nüüd tarwis õige jälle sinna salakambrisse waadata!“

Wõtnud wõtme ja awanud salakambri ukse. Kolm tuid lennanud jälle wälja. Ei poisil enam asu kusagil, hirm nahas, et surm ligi. Roninud puu oksa mööda üle põrgu müüri. Jooksnud siis tuhat tulist minema. Leidnud korraga oma ees kolm kalewi lappi: üks punane, teine roheline, kolmas sinine. Poiss wõtnud lapid maast ära. Waadanud wähe ja mõtelnud:

„Sinisest ja rohelisest saab püksi lapid; punane on näotu, selle wiskan maha!“

Wiskanudgi. Silmapilk olnud suur wägi ümber poisi. Poiss ise wäe päämehe riides. Hulk rüütlid ja moosekantisid olnud wäes. Kõik punases mundris. Poiss saab imestusega kalewilappide wäärtusest aru. Wõtab lapi maast ära — kõik kadunud. Poiss jälle üksi. Rännanud hulka aega, kuni wiimaks ühte kuninga linna saanud. Ta kaubelnud enese kuninga kärneriks.

Kuningal olnud kolm tütart. Igal ühel neist olnud peigmehed.

Kord tulnud kõik peigmehed kuninga juurde. Poiss olnud parajasti rohuaias. Wisanud oma ette rohelise kalewi lapi maha. Silmapilk olnud ta ümber roheline wägi. Kuninga kõige noorem tütar juhtunud seda nägema. Imestanud, et niisugune kärneri poiss seda wõib.

Kui poiss lapi maast ära wõtnud ja kõik wägi kadunud olnud, läinud kuninga noorem tütar tema juurde. Küsinud, kudas poiss seda korda saatnud. Aga ei poiss tea kellestgi. Waidleb wasta, et tema pole midagi näinud. Wiimaks aga seletab asjaloo ära.

Kuninga kõige noorem tütar hakanud kärneripoissi armastama. Igakord, kui wana peigmees sinna tulnud, teinud ta enese haigeks ja läinud salaja kärneri poisi juurde. Peigmees jäänud wiimaks üsna kurwaks, et pruut alati haige. Wanemad saanud aru, et tütar wigurit teeb. Tahtnud sundida tütart peigmeest wasta wõtta. Tütar aga ütelnud, et ta ei temale, ei ka kellegile muule mehele ei minna. Isa ütelnud:

„Kui sa tahad eluaeg üksi olla, siis lahku ka meist! Ma kustutan su nime omast raamatust, nagu ei oleks sind enam olemasgi.“ Isa kihutanud tütre minema.

Tütrel esimene asi — kärneripoisi juurde. Kärneripoiss wiskab sinise lapi maha — silmapilk sinine wägi nende ümber. Tema ja kuninga tütar kahekesti wäe keskel hobuste seljas. Läinud niimoodi hulk maad edasi. Lapp tulnud nendega seltsis maas edasi.

Poiss wisanud punase lapi ka maha. Silmapilk olnud nende ümber punane linn. Wäe pannud poiss linna elama, ise läinud kuniga tütrega kõige toredamasse lossi.

Hakanud waenuwanker weerema. Wõõras kuningas tulnud kuninga tütre isa wasta sõdima. Wõit langenud wõõra kuninga poole.

Poiss wisanud kõik lapid maha ja läinud oma wäega wõõra wäe wasta. Wõõras wägi nagu kadunud tema wäe eest ära. Wõit jäänud kuninga tütre isale.

Kuningas saanud aga aru, et wõitja tema endine kärneripoiss olnud, kes tema tütrega seltsis ära kadunud. Kuningas wõtnud nõuuks, kärneripoissi taga otsida.

Endine kärneripoiss läinud kodu, pannud mõõga laua pääle ja ütelnud kuninga tütrele:

„Kui keegi mind enne kolme päewa äratama tuleb, siis wõtan selle mõõga siit laua päält ja löön selle inimese pää maha!“ Ise heitnud magama:

Kuningas leidnud kärneripoisi linnast suure otsimise pääle ülesse. Imestanud, et kärneripoisil linn weel ilusam kui temal. Tahtnud kärneripoisiga kohe kokku saada. Tütar aga keelanud ja ütelnud, et enne kolme päewa teda ülesse äratada ei tohi. Kuningas pole aga kannatanud, waid läinud, äratanud poisi ülesse. Poiss karanud üles ja kahmanud mõõga järele. Kuningas aga langenud talle kaela. Poiss pole talle siis enam midagi teinud.

Kuningas tänanud teda, et ta wõõra wäe ära wõitnud. Lubanudgi siis poisile tänu täheks oma tütre jäädawaks abikaasaks. Ta wõtnud oma tütre jälle wasta ja nimetanud teda „omaks tütreks.“

Warsti olnud uhked pulmad. Kõik kuninga suguwõsa olnud sääl pulmas. Pääle pulma nimetatud endine kärneriposs riigi troonipärijaks.

A. Weemann’i suust Hasperelt.