Hariduse sõnaraamat/CI–CZ
Cicero (l. tsiitsero), Marcus Tullius, Roma õpetlane, riigi- ja kõnemees, snd. 106 e. Kr. Konsulina ajas ta Catilina salamässu nurja. Kõige suurema kuulsuse on ta kõnemehena saanud. Tema kõnedest peetakse need kõige paremateks, mis ta Catilina, Verres’e ja Antonius’e wastu ning Murena, Archia ja Milon’i poolt pidas. Antonius’e nõudel tapeti ta 43 e. Kr. ära.
Cicero, üks tõug trükitähtesid. Näit. a b c. Neid kutsutake seepärast C-ks, et kuulsa Roma kõnemehe Cicero kirjad kõige esiti (1467) nendega trükiti.
Cicerone (It. k., l. tsitsheroone), wõõraste juhataja, iseäranis Roma linnas.
Cicuta virosa, wt. mürk.
Cid, Ruy Diaz de Vivar (1050—1099), Hispania rahwa-kangelane, wõitles esiteks maurlaste wastu, pärastpoole aga wahetamisi kord kristlaste, kord maurlaste wastu. — Kõige wanem laul, kus C. kangelase töödest kõneldakse, tekkis 12. aastasaja keskel.
Cider, õunawiin.
Ci devant (Pr. k., l. sii dwang), endine (ametnik jne.). — Cidevants, Prantsuse rewolutsioni ajal nimetus endistele aadeli-seisuse liikmetele.
Ciënfuegos, (l. dsienfueegos), linn Kuba saarel; 35,000 el.
Cimbrid, Germani tõugu rahwas, wõitsiwad mitu korda romlasi, ühendasiwad end wiimaks teutonidega. A. 110 e. Kr. häwitas Marius nad lahingus Vercellä juures ära.
Cinchona, Hiina-puu, cinchonacea sugukonnast, kaswab Perus, Jawas, Kolumbias. Puu koores leidub n. n. chinini, mida arstirohuks palawiku wastu tarwitatakse.
Cinchonin, Hiina-puu koore alkaloid, leitakse ühes chininiga. Tarwitatakse arstirohuks.
Cincinnati (I. sinsinäti), linn P.-Amerika Ohio riigis, Ohio jõe paremal kaldal; 330,000 el., ülikool, tähttorn jne.
Cincinnatus, Lucius Quinctius, oli romlaste diktator 458 ja 439 e. Kr. Wana jutu järele olla teda adra tagant diktatoriks kutsutud.
Cinna, Lucius Cornelius, Roma ülimus; waliti 87 e. Kr. konsuliks; oli Marius’e poolehoidja. Aeti, kui Sulla seadlusi rahwa erakonna abil ümber lükata tahtis, Roma linnast ära. C. ühendas end nüüd Marius’ega ja sundis sõjawäe abil Roma linna alla andma. Laskis 86 e. Kr. end ühes Marius’ega konsuliks walida. Sulla poolehoidjaid kiusati nüüd hirmsal wiisil taga. Kui ta kuulda sai, et Sulla Asiast tagasi tuleb, tahtis ta sõjawäega temale Greekamaale wastu minna, kuid tema sõjamehed tapsiwad (84 e. Kr.) ta Anconas ära.
Cinnamomum, taim laurineae sugukonnast, kaswab Ida-Indias. — C. ceylanicum, kaneelipuu, kaswab Ceyloni saarel, Ida-Indias, Jawa, Sumatra, Malakka jne. saartel, Brasilias jne. Puu koorest saadakse kaneeli.
Cinnamomum.
Cinq-Mars (l. sänk maars) Henri Coiffier de Ruzé, Prantsuse kuninga Ludwig XIII. armu-osaline, snd. 1620. Tema katsus ühes Orleani hertsogi Gaston’iga kuulsat Prantsuse riigimeest Richelieu’d (l. risheljööd) kukutada ja ära tappa. Nende ettewõte ei õnnistunud, ja C. hukati (1642) ära.
Circa (Lad. k.), umbes.
Circaea alpina, wt. nõiakold.
Circe (Gr. k. „Kirke“), 1) Roma muinasusu järel ilus nõia-naine, kes Aia saarel elas ja inimesi elajateks nõidus; 2) (piltlikult) ilus kuritahtline naine.
Circus, (Lad. k.), wt. tsirkus.
Cirkel (Lad. k. circulus), wt. tsirkel.
Cirkulation (Lad. k., l. tsirkulatsion), ringkäik (näit. were jne.)
Cirkular (E. k. tsirkulaar), ringkiri.
Cirsium acaule, wt. warreta-karuohakas. C. lanceolatum, wt. aiawarwas; c. olenaceum, jänesekapsas; c. palustre, soo-karuohakas.
Cirta, wanal ajal Numidia päälinn. Nüüd Konstantine.
Cis (Lad. k., l. tsis), siinpool-olew. Selle sõna wastand on trans, mis „säälpool-olewat“ tähendab.
Cisálpiline, Alpi mägestikust siinpool-olew. — C. wabariik, riik, mille Napoleon I. Ülem-Italiasse 1797 a. asutas. Riigi päälinnaks oli Milano ehk Mailand. A. 1802. anti talle Italia wabariik nimeks.
Cisleithánia (l. tsisleitania), siinpool (Wieni linnast arwatud) Leitha jõge olewad Austria-Ungari maakonnad.
Cispadániline, siinpool Po-jõge olew. — C. wabariik, Ülem-Italia riik, mille kindral Bonaparte 1796 a. asutas; ühendati 1797 a. Cisalpiise wabariigiga.
Cistercienslased (l. tsistertsiènslased), munga ordo, mille Benedikti-munk Robert Cisteaux’sse, Prantsusemaale, Dijoni lähedale (1098) asutas.
Citadélle (l. tsitadelle), keset linna olew kindlus, millel uue aja sõjas enam palju wäärtust ei ole.
Cité (Pr. k.), linn.
Cito (Lad. k.), ruttu, nobedasti.
Citoyen (Pr. k., l. ssitoajäng), kodanik.
Citrus auranticum, wt. apelsinipuu. C. medica, wt. tsitronipuu. C. vulgaris, wt. pomerantsipuu. C. limonium, wt. tsitronipuu.
City (Ingl. k., l. ssitti), Inglisemaa linn, kus on ehk kus enne on olnud piiskopi elukoht. — London c., Londoni linna kõige wanem osa.
Ciudad (Hisp. k., l. dsiudad), linn.
Civil-list (l. tsiwiil list), würstikoja aastaraha. Sõna on Inglisemaalt pärit ja tähendas esiotsa kodanlist eelarwet, mis kuninga walitsuse all seisis, kuna sest maa- ja merewäe eelarwe lahutatud oli ja parlamendi walitsuse all seisis. Pärast anti terwe eelarwe parlamendi walitsuse alla ja c.-iks jäi ainult see osa, mis riigipää, tema perekonna ja koja hääks läheb. Selle eelarwe osa suuruse määrab nüüd parlament mõnel maal mõneks aastaks, mõnel würsti eluajaks, mõnel kuni uue kokkuleppimiseni ära. C.-i juurde tulewad mõnel pool weel iseäralised aastarahad (apanage’d) täisealiste walitsejasoo liikmete tarwis, teisal ei ole neid olemas. — Civil-listi suurus ühes apanagedega, kus neid olemas, on Austria-Ungaris ligi 9 milj. rubla, Preisimaal üle 7 milj.rubla, Italias umbes 6 milj. rubla, Inglisemaal üle 51⁄2 milj. r., Jaapanis üle 3 milj. r., Taanimaal, Greekamaal ja paljudes teistes wäikestes riikides poole miljoni rubla ümber. Raskeks koormaks on c. iseäranis wäikestes Saksa riikides. Kuna teda suurrikides ainult 20 kop. ümber inimese pääle tuleb, teeb ta Saksa würstiriikides rubla ja mõnel pool isegi 3 rubla elaniku päält wälja. Kolme miljonilisele Schweizi rahwale maksab ta presidendi ülewalpidamine ainult 3500 r. aastas, 400 tuhandalisele Saksi-Weimari rahwale ta suurhertsogi ülewalpidamine aga ligi 1⁄2 miljoni rubla, ja 85 tuhandelisele Schwarzburg-Sondershauseni rahwale ta würsti pidamine ligi 1⁄4 milj. rubla. Waldecki würst, kes 60 tuhat inimest walitseb, saab aastas niisamuti 100 tuhat rubla, kui Põhja-Amerika Ühisriikide president, kes 85 miljoni inimese walitseja on.
Civilisation (l. tsiwilisatsioon, Lad. k. sõnast civilis, kodanlik), niisugune inimeste seltskonna edenemise järg, kus ta metsikusest kaugemale, korraldatud kodanlisele kooselamisele on jõudnud.
Civita Vecchia (l. tsiwitta wekkia), Italia linn Tyrrheni mere ääres; 17,600 el.; supeluskoht, sadam jne.
Cladel, Leon (1835—92), Prantsuse romani-kirjanik.
Cladonia rangiferina, põdrasammal, millest põhjapõdrad end toidawad.
Clairet (Pr. k., l. kläree), walkjaspunane Prautsuse marjawiin ehk wein.
Clairvoyance (Pr. k., l. kläärwoojangs), wt. somnambulismus.
Clan (Kelti k., l. klän), õieti perekond, Schotimaal suguharu. C-i liikmed armastasiwad oma wanemat nagu lapsed oma isa ja teenisiwad teda ustawalt nagu laenulised ehk wasallid oma isandat. Nüüd ei ole sest wahekorrast enam palju järele jäänud.
Clapperton (l. kläpprtn), Hugh (1788—1827), Inglise Afrika-reisija, käis 1817 Bornu’s ja Tsadjärwe ääres; uuris 1820 Nigeri jõe jooksu.
Claque (Pr. k., l. klakk), salk inimesi, kes raha eest teatris käsa plaksutawad, iseäranis Parisis.
Clarendon (l. klärrend’n), George William, (1800—1870), Inglise riigimees. Oli 1853—1858, 1865—1866 ja 1868—1870 wälimiste asjade minister ja 1856 Inglisemaa esimene saadik Parisi kongressil. Tema politika oli Napoleoni-sõbraline.
Claude Lorrain (l. klood lorräng), pärisnimega Claude Gelée, Prantsuse kunstnik, snd. u. 1600, Mirecourt’i ligidal, sr. 1682 Romas. Kuulus iseäranis paleuseliste maakohtade maalimise pärast.
Claudius, 1) Tib. Cäsar Nero Germanicus, Roma keiser 41—44. 2) C. II, Roma keiser 268—270 wõitis gootlased Mösiamaal.
Claudius, Matthias (1743—1815), Saksa kirjanik; andis ajakirja „Wandsbecker Bote“ wälja. Tema luuletatud lauludest on mitmed Saksa rahwalauluks saanud.
Clausius, Rudolf Julius Emanuel (1822—88), Saksa fiisikateadlane, oli professoriks Zürichis Würzburg’is ja Bonnis. Tema on üks soojuse-teoria põhjendajatest.
Claviceps purpurea, wt. rukki tungal-tera.
Clay (l. klee), Henry (1777—1852), Amerika riigimees; oli mitu korda senator; whigi erakonna juhataja. Tema eeswõttel tehti n. n. Missouri kompromiss, mille järel orjasid Amerikas ainult kuni 36 põhja laiuse-graadini pidada wõidi.
Clearingshouse (l. kliiringshaus), raha-asutus, kus üksikud pangapidajad (bankirid) ja pangad lõpuarweid üksteise wahel õiendawad. Äri-ajajad ei maksa siin mitte üksteisele puhast raha, waid nad lasewad nõutawad summad clearingshous’e raamatusse kirjutada. Kui kellegil nüüd teiselt wastunõudmisi on, siis arwatakse summad üksteise arwest maha ja ainult ülejäädaw summa maksetakse puhtas rahas wälja. — Esimene c. tõusis Inglisemaal 1774 a. elusse, nüüd on neid pea kõigis suuremates kaubalinnades Lääne-Europas ja Amerikas olemas.
Clémenceau (l. klemanssoo), Georges, Prantsuse ajakirjanik ja politikamees; snd. 1841 a. Vendée departemangus. Elas selle järel, kui ta arstiteaduse doktori eksami ära oli teinud, mõne aasta kooliõpetajaana ja kirjanikuna Amerikas. Pööris 1870 a. sõja ajal Prantsusemaale tagasi, kus ta otsekohe ühe Parisi linnajao wanemaks nimetati. Tema näitas, et ta hää wabariiklane, agar isamaalane ja rahwasõber oli. Parisi piiramise ajal, kus Montmartre linnajagu tema all seisis, hoolitses ta moonatagawara ja rahwa sõjariistu panemise eest suure agarusega. Radikalsed parislased oliwad ta’ga wäga rahul ja walisiwad ta 1871 a. weebruarikuul rahwusekogu liikmeks. Kui Paris kuu aja pärast walitsusele wastu hakkas, püüdis C. mõlemaid pooli lepitada, ilma et sest palju wälja oleks tulnud. Juulikuul waliti ta Parisi linnawolinikuks. Sellena istus ta kogu pahemal äärel ja kaitses linna autonomia mõtet. 1875 sai ta wolikogu presidendiks, ja 1876 kolmanda wabariigi saadikutekogu liikmeks. Sääl pidas ta selle hääks hiilgawa kõne, et kommuune meestele amnestia antaks. Pärast wõitles ta Ferry asumaa-politika wastu ja kukutas oma kõnedega, mis täis pilkamist (ironiat), hiilgawaid mõttteid ja sööwat tuld oliwad, ühe ministeriumi teise järel. 1893 a. walimistel kukkus ta läbi, mis järel ta mõne aasta wirk ajakirjanik oli. Sel ajal ilmus ta sulest hulk mõtteawaldusi, mis kõigil pool tähelpanemist äratasiwad. Dreyfus’i protsessi ajal oli tema ajaleht „Aurore“ üks agaramatest õigluse nõudjatest. 1903 a. waliti ta senatoriks. 1906 a. algusel sai ta Sarrieni ministeriumis sisemiste asjade ministriks ja sellesama aasta oktobri-kuul pääministriks. Sellena ei ole ta lootusi, mis pahema ääre mehed ta pääle pannud oliwad, täitnud; ühendatud sotsialistid ei ole temaga sugugi mitte rahul.
Clemens, Samuel Langborne, Amerika naljakirjanik, wt. Twaine, Mark.
Clercius, (Lad. k.), waimulik mees.
Clerk (Ingl. k., Lad. k. sõnast „clerikus“ waimulik), ametnik, kirjutaja, poesell.
Clermont-Fernand (l. klärmong ferrang), Prantsuse linn Puy-de-Dôme maakonnas (departemendis); 54,000 el. Siin peeti 1095 a. kiriku koosolekut, kus otsustati Palestinamaale ristisõtta minna.
Cleveland (l. kliiwland), Grover, (1837—1908) oli 1885—1889 ja 1893—1897 Ühisriikide president. Tema oli demokratlise erakonna wanameelse tiiwa mees.
Cleveland (l. kliiwländ), sadama linn P.-Amerikas, Ohio riigis, Erie-järwe ääres; 382,500 el.
Cliché (Pr. k., l. klishé), puu sisse lõigatud wõi kange rohtudega metalli sisse põletatud pilt, millega siis trükipiltisid walmistatakse.
Clive (l. klaíw), Robert, Ingglise wõimu põhjendaja Ida-Indias; snd. 1725 a. õiguseteadlase pojana Shropshire’s (Inglisemaal); teenis esiteks Ida-India kaubakompanis kirjutajana, hakkas pärastpoole sõjameheks; wõitis (1757) Bengali würsti, Suradscha-Daula, Plassey juures, mispärast teda Plassey paruniks tõsteti; oli 1765—67 Briti India kuberner ja sõjawägede juhataja. Kui ta Inglisemaale (1767) tagasi tuli, süüdistati teda parlamendis wõimupiiridest üleastumise ja mõne muu ülekohtuse teo pärast. Ta wõitis oma kohtuprotsessi parlamendis hiilgawalt, kuid see alanduse-tunne, et tema, kes Indias kuningate, würstide ja miljonite alamate walitseja oli olnud, nüüd parlamendi ees wastust peab andma, tegi ta meele wäga mõrudaks, ja ta tegi ise oma elule püstolikuuliga otsa pääle (1774 a.).
Clown (Ingl. k., l. klaun), weiderdaja; tsirkuse tola.
Clugny, Cluny (l. klüüni), Prantsuse linn Grosne jõe ääres; keskajal oli siin kuulus ja rikas klooster.
Clyde (l. klaid), jõgi Lõuna-Schotimaal; 110 km. pikk; jookseb Iiri merde. Ta on Forth’i jõega Clyde-kanali (ehk Glasgowi-kanali) kaudu ühenduses.
Cnicus acaule, wt. karu-ohakas; c. lanceolatum, aiawarwas; a. oleraceum, wt. jänese kapsas; a. palustre, wt. soo karu-ohakas.
Coanza (Quanza), jõgi Lääne-Afrikas, jookseb Atlandi merde; 950 km. pikk.
Cobden, Richard, (1804—1865), Inglise politikamees. Wõitles wäga suure agarusega wilja-tollide wastu. Kui wabakauplejad wõitsiwad, siis tegi ta weel tööd hääleõiguse laiendamise hääks.
Cochery (l. koshrii), Georges Charles Paul (snd. 1855), parajusmeelne Prantsuse politikamees ja rahaasjade tundja; 1896—98 parajusmeelses Meline ministeriumis rahaminister.
Cobra de Capello, prilli-madu, elutseb Indias.
Cocos, wt. kookus-palmipuu.
Cocos.
Code (Pr. k., l. kood), seaduseraamat. Pääle muu kannawad seda nime Prantsuse 5 seaduseraamatut, mis Napoleoni I. ajal on tehtud (Code Napolèon). 18. aastasaja lõpuni tarwitati Lõuna-Prantsusemaal Rooma õigust, Põhja-Prantsusemaal aga enamasti kombeõigust, ühiseid seadusi ei olnud olemas. Nende tarwidust tunti elawalt ja konsulite walitsus laskis maa tähtsamad õigusteadlased otsekohe ühist era-seaduseraamatut walmistama hakata. See „Code civil“ (l. kood ssiwiil), kodanline seaduseraamat pandi selle järel, kui teda kolm korda oli parandatud, 1804 maksma. Hiljem wõtsiwad ta ka mitu muud maad (nende hulgas ka Poolamaa), osalt sunnitult, osa wabatahtlikult wastu. Eraseadusele järgnesiwad 1806—1810 kodanlise kohtupidamise kord, kaubanduseseadus, kaelakohtu pidamise kord ja karistuseseadus.
Codex (Lad. k.) wana käsikiri; seaduseraamat: C. Justinianus, Justianuse seaduseraamat; C. Theodosianus, T. seaduseraamat: c. diplomaticus, riigi asjapaberite kogu; c. argentinus, Upsala ülikoolis olew Ulfila Gooti keelne Piibli tõlge, mille kiri hõbewärwiliste tähtedega on.
Coelibat (Lad. k., l. tsölibaat), wallaline elu, iseäranis katoliku waimulikkudel. Ristikogudustes walitseb juba algusest saadik arwamine, et „wallaline põlw“ abielust püham on. Ainult üks kord elus lubati esimestel aastasadadel pärast Kristust naist wõtta wõi mehele minna, teine abielu tunnistati patuks. Vaimulikkudele hakati juba wara „askeeset“ soowitama, kuni 1075 a. nende abielud paawsti poolt täiesti ära keeldi. Greeka kirikus jäi aga esimeste aastasadade wiis maksma. Sääl wõiwad alamad waimulikud naesega edasi elada, kelle nad enne ametisse panemist on wõtnud, peawad aga selle surma järel üksikuteks jääma. Piiskopid peawad ilma naeseta olema. — Loomuwastase abielu keelu kaotamist on sagedasti wäga elawalt nõutud, ilma et sest seni midagi wälja oleks tulnud.
Cogito ergo sum (Lad. k.), mina mõtlen, seega olen ma; pää-põhjuslause Prantsuse mõttetarga Cartesius’e õpetuses.
Cognac (l. konnjak), Prantsuse linn Charente jõe ääres; kuulus oma napsi poolest.
Coïmbra (l. kuingbra), Portugali linn Beira maakonnas, Mondego jõe paremal kaldal. Siin on Portugali ainus ülikool, mis 1288 a. asutatud.
Cola acuminata B. Br., puu sterculiaceae sugukonnast, kaswab Guineas kuni 40 jalga kõrgeks. Temast saadakse n. n. gura- ehk gola-pähklaid, milles kuni 2 protsenti kaffeïni on. Lääne-Afrika neegrid näriwad neid. Gola-pähklad suurendawad ja korraldawad söögi-isu, peletawad une eemale ja aitawad Afrika kahjulikkudele klima-mõjudele kergemini wastu panna.
Colbert (l. kolbäär), Jean Baptiste (1619—1683), Prantsuse rahaminister; korraldas riigi-sissetulekuid; edendas kaitsetollide abil tööstust ja kaubandust; ehitas Languedoc’i kanali, elustas laewandust; asutas 1663 a. „Academia de inscriptions“, 1666 a. „teaduse akademia“ ja 1667 a. „ehitusteaduse akademia“ ning seadis „maalimisekunsti akademia“ paremale korrale. C.-i riigi-rahaasjade korraldus leidis küll järeletegijaid, aga ka palju laitjaid. Alaliste maksude-suurendamise läbi pahandas ta rahwast.
Coldcream (l. kooldkriim, „külm piima koor“), wahast, mandliõlist, glitserinist, roosi-weest jne. kokkupandud salw; tarwitatakse arstirohuks lõhkenud ihunaha wastu.
Coleridge (l. koolridsh), Samuel Taylor (1772—1835), Inglise luuletaja. Kirj. „Christabel“, „The ancient mariner“ (wana meremees), luuletusi ja näitemängusid.
Coligny (l. kolinji), krahw Gaspard de Chatillon (1517—1572), Prantsuse admiral; nimetati Heinrich II. ajal jalawäe kindral-oberstiks ja admiraliks, kaitses (1557) waprasti Saint-Quentin’i, mis siisgi waenlase kätte langes. Pärast Heinrich II. surma läks ta awalikult Calwini usku ja hakkas hugenottide päämeheks, wõitis kuninga sõjawäed Saint-Denis’e juures 1567, Jarnac’i juures 1569 ja Arnay de Duc’i juures 1570. Sai Parisi werepulmade ajal Pärtli päewa ööl (24. aug.) 1572 surma.
Collége, awalikud õpeasutused Prantsusemaal ja Belgias. Neis walmistatakse õpilasi ülikoolidesse ja akademiadesse, nagu meil keskkoolides. Inglisemaal nimetatakse college’deks ka ülikooli ja kõrgemate erikoolide wäärilisi õpeasutusi.
Collins, William Wilkie (1824—1889), Inglise kirjanik. Kirj. kõmujuttusid. Tema juttudest on mõned ka Eesti keelde tõlgitud.
Collodium, wt. kollodium.
Colloquium (Lad. k., l. kollókwium), läbirääkimine; eksam.
Collot d’ Herbois (l. kolloo derboaa), Jean Marie (1750—96), Prantsuse mässumees ehk rewolutsionäär; oli näitleja; laskis Lyon’i linnas, kuhu Roberpierre ta saatis, palju inimesi maha tappa, aitas Robespierri kukutada; wiidi wangina Cayennesse.
Colmar, linn Elsassis (Saksamaal); 40,000 el.
Cologne, (l. kolonj), Kölni linna Prantsuse keelne nimi; eau de C., Kölnis walmistatud lõhnawesi.
Colombo, 1) Tseiloni saare päälinn; 160,000 el. 2) Colombo, wt. Kolumbus.
Colorado, riik P.-Amerika Ühisriikides, 269,154 rkm. suur, 540,000 in. Päälinn: Denver.
Colorado, 1) jõgi Texasi’s, 1350 km. pikk, jookseb Meksiko lahte; 2) jõgi P.-Amerikas, tuleb Kaljumägestikust, jookseb Kalifornia lahte; 1700 km. pikk.
Colorado putukas, (Chryromela decemlineata), kartuli-putukas; teeb suurt kahju kartuliwäljadele.
Colt (l. koolt), Samuel (1814—62), P.-Amerika wabrikant; rewolweri ülesleidja.
Columbia (l. kolömbjä) 1) n. n. Ühisriikide lepingu-maakond; 180 rkm. suur; 300,000 in. Päälinn: Washington. 2) jõgi P.-Amerikas, tuleb Kaljumägestikust, jookseb Atlandi merde; 2000 km. pikk.
Columbus (l. kolömbös), Ohio riigi (P.-Amerikas) päälinn; 126,000 elanikku.
Columella, Lucius Junius Moderatus, wanaaja kõige tähtsam põlluteaduse kirjanik; oli Gades’ist (Cadix’est) pärit; elas 1. aastaajal p. Kr. — Kirj. „De re rustica“ jne.
Combes (l. komb), Emile, Prantsude politikamees, snd. 1835 Tarni departemangus Lõuna-Prantsusemaal waeste inimeste lapsena. Käis waimulikkude koolis, õppis mõtte- ja siis arstiteadust. Sai Pons’is, kus ta arstiks oli, 1875 a. linnapääks. Waliti 1879 a. departemangu nõuukogu liikmeks ja 1885 a. senatoriks. Astus radikalsete hulka. Oli 1895 ja 1896 Bourgeois’a ministeriumis hariduse ministriks, ja Waldeck-Rousseau ajal senati seltsiõiguse kommisjoni presidendiks. Kui Waldeck 1902. a. kewadel lahkus, astus C. walitsuse etteotsa ja algas radikalsete ja sotsialistide toetusel kiriklaste wastu ülielawat wõitlust. Ta pani suurema osa waimulikka ühisusi kinni, wabastas rahwakooli waimulikkude mõju alt ja walmistas riigi ja kiriku lahutust ette. Lahutuse enese paniwad ta järeltulejad maksma, C. pidi 1905. a. algusel parempoolsete wihase päälekäimise pärast lahkuma, selle järel kui ta radikalset politikat suure otsekohesuse, kindluse ja wisadusega, pahempoolsete erakondade blokiga järjest kokku leppides, üle 21⁄2 aasta oli ajanud.
Comenius, Johann Amos, uuema kaswatuseteaduse isa, snd. 1592 Määrimaal, sr. 1671 Amsterdamis; oli 1618—24 Määri wennastekoguduse õpetaja Fulneck’is, pidi aga 1628 säält wälja rändama ja leidis lahket wastuwõtmist Lissas (Poolamaal), kus säälse gümnasiumi-kooli juhatus tema kätte anti. — 1632 nimetati ta Määri wennaste koguduste piiskopiks. — C. kaswatusteaduselised kirjad tegiwad ta pea kuulsaks, ja teda kutsuti ühest maast teisesse kooliolusid parandama. Nii käis ta Inglisemaal ja Rootsimaal. — C. nõudis oma kaswatusteaduselistes kirjades juba sel ajal üleüldist rahwa haridust, kehalikka harjutusi ja emakeeli õpetust. Tema tähtsam kirjatöö on: „Orbis pictus“.
Comme il faut (Pr. k., l. kommilfoo), nagu see olema peab; eeskujuline.
Commerçe (Pr. k., l. kommärs), kaubandus.
Commis (Pr. k., l. kommii), kaubasell, c. voyageur (l. woajashöör), kauba-reisija.
Commodus, Lucius Aclius Aurelius, Roma keiser 180—192.
Commoner, Inglisemaal igaüks, kes ülemkoja, s. o. kõrge aadeli liige ehk peer (l. piir) ei ole.
Commons, House of, alamkoda (Inglisemaal).
Common wealth of Australia (l. komm’n welt of Aastreelie), Australia ühisriigid.
Communard (Pr. k., l. kommünaar), Parisi kommune mässust (sõjast) osawõtja 1871 a.
Commune, (Pr. k., l. kommüün), Sk. k. Kommune (l. kommuune), kogukond. wt. ka „Parisi kommune“.
Como, järw ja linn Ülem-Italias.
Comte (Pr. k., l. kongt), krahw. Comtesse (l. kongtess), krahwi abikaasa; krahwi tütar.
Comte (l. kongt), Isidore August Marie François Xavier (1798—1857), Prantsuse mõttetark, n. n. positivismuse põhjendaja. Tema tähtsam kirjatöö on „Cours de Philosophie positive,“ 6 köidet.
Con brīo (It. k.), tuliselt (muusikas).
Concordia (Lad. k.), üksmeel.
Condé (l. kongdee), Prantsuse kuninga-suguwõsa „Bourbonide“ kõrwaline haru, kelle põhjendaja: 1) Ludwig I., Nawarra kuninga Antoni wend oli. Ta sündis 1530, oli hugenottide juhataja kolmes sõjas, nimelt 1562, 1567 ja 1569, langes Jarnac’i juures wangi ja lasti püsiga maha 1569 a. 2) Ludwig II., „suur Condé“ (1621—86), wõitis hispanlased Rocroi juures 1643; läks pääministri Mazarini wastasena hispanlaste poole, mispärast Parisi parlament ta surma mõistis. 1659. sai ta armu, ja 1668 a. saadik wõitles ta sõjaülemana jälle prantslaste poolt. 3) Ludwig Joseph (1736—1818), wõitles Prantsuse wäljarändajate sõjawäega Prantsuse wabariigi sõjawägede wastu, astus (1797) Wene sõjawäe teenistusesse ja läks ühes kuninga Ludwig XVIII-ga Parisi jälle tagasi.
Condillac (l. kondijak), Etienne Bonnet de Mably (1715—80), Prantsuse mõttetark; n. n. sensualismuse põhjendaja.
Condorcet (l. kongdorsee), Jean Antoine Nicolas Caritet, Prantsuse mõttetark, snd. 1743; wõttis „Encyclopedie“ toimetamisest osa; waliti (1792) seaduse-andwa-kogu presidendiks; põgenes pärast girondistide langemist Parisist ära, wõeti aga Clamaris kinni ja tegi (1794) arwatawasti ise oma elule wangikojas otsa.
Condottieri, Italia palga-sõjameeste päälikud keskajal.
Confédération Générale du Travail (l. kongfederashion sheneraal dü trawai), üleüldine töö konföderatsion, tööliste ametiühisuste keskasutus Prautsusemaal, asutatud 1895. Tema liikmeteks on ametiühisuste föderatsionid (ühendused) ja tööbörsed. Nende kaudu seisab temaga enam kui pool kõigist Prantsuse ametiühisuste liikmetest ühenduses. Tema wiimane eesmärk on praeguse sotsialse korra kukutamine ja wõimu tööliste kätte wõtmine. Parlamenditööst ei looda tema midagi, waid ainult „otsekohesest tegewusest“ ja iseäranis üleüldisest streigist. Selle wastu walmistab ta, sest sellega tahab ta kord töölistele wõitu muretseda. Tööliste elujärje esialgseks parandamiseks soowitab ta kohalikka streikisid. Et sotsialdemokratia kodanlises parlamendis tööd teeb, siis ei wõi ta temaga sõbrustada. Tema põhjuskirja on üles pandud, et ta wäljaspool politilisi koolisid peab seisma.
Confer (lühendatud cf. ehk cfr.) wõrdle.
Confucius (l. konfutsius), wt. Kong-fu-tse.
Congreve (l. kongriiw), 1) William (1670—1729), Inglise näitekirjanik. 2) Sir William (1772—1828) Inglise sõjainsener. 3) Richard (1818—99), Inglise mõttetark. Kirj. „Catechism of positive religion,“ „The Roman Empire of the West“ jne.
Conium maculatum, L., wt. surmaputk.
Connaught (l. konnaaot), Iiri maakond; 17,773 rkm. suur, 650,000 el. Päälinn: Gallway.
Connecticut (l. konnektiköt), riik P.-Amerika Ühisriikides; 12,825 rkm. suur, 908,420 in. Päälinn: Hartford.
Conscience (l. konstsients), Hendrik, Vlami kirjanik, snd. 1812 Antwerpen’is, suri 1883 Brüsselis. Oli üks Vlami kirjanduse loojatest.
Conseil (Pr. k., l. konsséi), nõuukogu. Ministrite, riigi, departemangu kogukonna jne. nõuukogu. C. de prud’hommes (l. prüdómm), tööstuse wahekohns. C. supérieur du travail (ssüperi-öör dü trawái), töö nõuukogu, kes tööliste küsimust uurib ja tööliste elujärje parandamiseks seadusi walmistab. Temal on 30 liiget, kes ministeriumi poolt kaheks aastaks nimetatakse. Neist peawad kolmandik töölised, kolmandik tööandjad ja kolmandik rahwasaadikud, tuttawad majanduseteaduse ja sotsialpolitikamehed olema.
Considerant (l. konssiderang), Victor (1808—1893). Prantsuse sotsialist. Oli Fouriere surma järel tema poolehoidjate juhataja ja tegi mitu korda katset tema mõtteid teoks teha.
Consilium (Lad. k.), nõu; nõuukogu; kiriku koosolek. — C. abeundi, nõuuandmine ülikoolist ehk mõnest teisest kõrgemast õpeasutusest wälja astuda. C. a. on kergem karistus kui wäljaheitmine.
Constable (l. konnstebl), Inglisemaal politseiametnik.
Convallaria, wt. tarikellad; c. polygonatum, luuwalu ehk jooksja rohi.
Convallaria bifolium L., wt. leseleht.
Convolvulus arvensis wt. lipuwaarik. C. sepium, wt. kassitapp.
Cook (l. kukk), James, Inglise meremees, snd. 1721 Marton’is (York’i krahwikonnas). Ta tegi kolm suurt reisi ümber maailma. Esimesel reisil 1768—71 jõudis ta Australiasse, leidis Cook’i wäina Uue-Meremaa saarte wahel üles ja ristles Australia ja Guinea wahel; teisel reisil 1772—75 käis ta Uuel-Meremaal ja purjetas ümber Cap Horn’i; kolmandal reisil 1776—79 läks ta teed otsima Atland’ okeanist Waiksesse okeanisse, leidis Sandwichi saared üles, tapeti aga säälsete elanikkude poolt Owaihi saarel 1779.
Cooper (l. kuupr), James Fenimore (1789—1851), P.-Amerika romanikirjanik. Kirjeldab oma juttudes iseäranis indianlaste ja uudisasukate, ka meremeeste elu. Kirj. „The spy“ (salakuulaja), „The bee-hunter“ (mesilastekütt), „Nahksuka jutud“, „The last of the Mohicans“ (Wiimane mohikaanlane), „The pilot“ (tüürimees), „The water-witch“ (Weenõid) jne.
Cooper (l. kuupr), jõgi L-Australias, jookseb Eyre järwe.
Coppée, François (1843—1908), Prantsuse kirjanik. Kirj. luuletusi, näitemängusid ja romanisid.
Copyright (Ingl. k., l. koppirait), kirjastuse õigus.
Corda, (It. k.), muusikariista keel.
Corday (l. kordää), Charlotte (1767—1793), Prantsuse naisterahwas, tappis (1793) Parisis rewolutsioni ajal Marat’i ära, mille eest ta ise tapakirwe läbi selsamal aastal surmati.
Cordoba, linn Argentinias, 50,000 elanikku.
Cordova, Hispania linn Guadalquivir’i jõe ääres; 58,000 el.; piiskopi elukoht. — 755—1031 oli C. Omeijadi soost emiride ja khalifide päälinn.
Cork, Iirimaa linn Lee jõe suus: 78,000 el.; ülikool. — C.-i sadamalinn on: Queenstown (l. kwiinstoun).
Corneille (l. korneij), Pierre (1606—1684), Prantsuse näitekirjanik; oli esiteks adwokat; waliti 1647 Prantsuse teaduse akademia liikmeks. C. on Prantsuse klassilise kurbmängude põhjendaja. Tema tähtsamad kurbmängud on: „Cid“, „Horaçe“, „Polyeucte“, „Rodogune“.
Cornelius Nepos, wt. Nepos.
Cornelius, 1) Peter v. (1783—1867), Saksa kunstmaalija. 2) Peter, (1824—74), helilooja ja luuletaja; muusikakooli prof. Münchenis. Kirj. pääle muu: „Der Barbier von Bagdad“ (Bagdadi habemeajaja).
Cornwall, (l. korn-uol) ehk Cornwallis: Inglise krahwkond: 3624 rkm. suur, 23,000 el. Päälinn: Bodmin.
Coroner (Ingl. k. „kroonu kohtunik“), kohtuuurija Inglisemaal ja P.-Amerikas. Walitakse Inglisemaal krahwkonna nõuukogu poolt.
Corpus (Lad. k.), 1) keha: 2) üks selts trükitähta; näit. a b c d. Neid tähtesid kutsutakse sellepärast c-seks, et Corpus juris nende tähtedega kõige esiti trükiti.
Corpus delicti (Lad. k.), (kriminal-õiguses) asi ehk isik, kelle kallal kuritöö on tehtud; iseäranis kuritöö juures tarwitatud abinõuud, ka jäljed.
Corpus juris (Lad. k.), 1) C. j. civilis, seaduste-kogu, mille Ida-Rooma riigi keiser Justinian 530—534 a. wälja töötada laskis. Selles on leida: a) Endiste Roma keisrite määrused (codex Justinianus); b) lühike õiguseteaduse õpiraamat (institutiones); d) endiste õiguseteadlaste arwamised ja otsused; e) keiser Justiniani uued määrused (novellae). 2) C. j. canonici, keskaja kiriku seadustekogu; põhjeneb kiriku-koosolekute ja kiriku-nõuukogude otsuste ning paawstide käskude pääle.
Correggio (l. korredshio), Antonio Allegri da (1495—1534) Italia kunstnik. Tema maalitud piltidest olgu nimetatud: „Püha öö“ ja „Patukahjatsew Magdalena“.
Corsika ehk Korsika, Prantsuse saar Wahemeres, 8722 rkm. suur, 300,000 in. Päälinn: Ajaccio. C. oli 1284—1736 ja 1741—68 Genua wabariigi päralt; 1739—41 iseseisew kuningriik, 1768—94 ja 1796-est kuni meie päiwini Prantsuse ning 1794—96 Inglise päralt.
Cortes (sõna „corte“ mitmus, mis Ladina k. sõnast „curia“ on tulnud ja esiotsa kohtukoda tähendas) keskajal seisuste asemikkudekogu ja nüüd parlamendi nimi Hispanias ja Portugalis.
Cortez (l. kortes), Fernando (1485—1547), Meksiko ärawõitja, tuli 1504 Lääne-Indiasse ja läks (1519) Kuba kuberneri käsul 11 laewaga ja 600 sõjamehega ning 14 suurtükiga Meksikosse. Siin leidis ta korraldatud riigi ja walitsuse eest; suure julguse ja osawusega wõitles ta siin, kuni wiimaks (1521) selle laialdase ja rahwarikka riigi käskijaks sai. Karl V. andis temale „kindralkapteni“ auunime. — C. leidis 1536 Kalifornia üles.
Coruna (l. korunja), Hispania kindlus Wahemere ääres; 44,000 el.
Corvinus, Ungari kuninga Matthias’e I. liignimi.
Corydallis cava, wt. lõokannus.
Coryophyllus aromaticus, wt. nelgipuu.
Cosenza, Italia linn Calabrias, Busento jõe ääres; 22,000 el.
Cossa, Pietro (1834—71) Italia näitekirjanik. Kirj. näitemängud: „Nerone“, „Cleopatra“, „Messalina“ jne.
Costa, 1) Lorenzo (1460—1535), Italia kunstmaalija. 2) Michele (1810—84), Italia helilooja. Läks a. 1835. Londonisse, oli sääl esiteks muusika-õpetaja, pärastpoole koorijuhataja. Andis 1857 a. Londoni kristall-palees „The Sacred Harmonie Society“ koorijuhatajana Händeli kontserdi, millest tegelastena 3—5000 meest osa wõtsiwad.
Costa-Rica, L.-Amerika wabariik, Waikse oteani ja Karaïbi mere wahel; 54,070 rkm. suur, 340,800 in. Päälinn: San-Josè. — Pääsaadus: kohwi.
Cote d’Or (l. koot door), Prantsuse mägestik (Burgundis), Saône jõe paremal kaldal. Mägede külgedel kaswatatakse rohkesti wiinamarja põõsaid.
Cotopaxi, (l. kotopáhhi), tulepurtskaw mägi Andes’e mägestikus (L.-Amerikas); 5996 m. kõrge.
Cottage (Ingl. k., l. kottedsh), majake, suwemaja.
Coulisse (Pr. k., l. kuliss), näitesein.
Couloir (l. kulo-aar), wahekäik, korridor (parlamendi majas jne.).
Coulomb (l. kulong), Charles August (1736—1806), Prantsuse fiisikateadlane.
Council (Ingl. k., l. kaunssil), nõuukogu. — Cabinet-C., kabineti nõuukogu. — Privy Council, salanõuukogu ehk riiginõuukogu.
County (Ingl. k., l. kaunti), krahwkond. — Suur-Britannias umbes seda, mis meil kubermang. Schoti- ja Iirimaal tulewad tema kohta arwata 150 tuhat elanikku, Inglisemaal ja Walesis 270 tuhat. Ka Ühisriikide on county’d olemas. — County Councils (l. kaunti kaunssils), krahwkonna nõuukogud, kohaliku omawalitsuse asutused Suur-Britannias.
Coupé (Pr. k., l. kupee), waguni osa, tõld.
Couplet (Pr. k., l. kuplee), naljalaul, näitelaul naljakas operis.
Courage (Pr. k., l. kuraash), julgus.
Court (Ingl. k., l. koort), Inglisemaal kohtukoda.
Courtage (Pr. k., l. kurtaash), makleri maks.
Courtray (l. kurträä), Belgia wabriku linn; 33,000 el.
Cousin (l. kusäng), Victor (1792—1867), Prantsuse mõttetark ja kaswatuseteadlane. Nimetati (1830) koolide ülemwalitsejaks; oli 1840 a. hariduseminister Thiers’i ministeriumis. Kirj. „Histoire générale de la Philosophie“ (Mõttetarkuse üleüldine ajalugu), „Cours d’histoire de la philosophie moderne“ (Uuema mõttetarkuse ajalugu) jne.
Couture (l. kutüür), Thomas (1815—79), Prantsuse kunstmaalija. Tema tähtsam pilt on „Bacchuse pidu Roma keisri-ajal“.
Couvert (Pr. k., l. kuwäär), 1) kirjaümbrik; 2) iga sööja jaoks laual olewad söögi-nõuud (taldrik, kahwel, nuga jne.).
Coventry (l. kowntri), Inglise wabrikulinn (Kesk-Inglisemaal); 70,000 el.
Covington (l. kowington), linn P.-Amerikas, Kentucky riigis, Ohio jõe ääres; 45,000 el.
Cracovienne (l. kraakowi-änn), Poola tants; on wäga masurka sarnane; tantsitakse 2⁄4 taktis.
Craik (l. kreek), George (1798—1866), Inglise teadusemees ja kirjanik, nimetati (1849) Belfastisse Inglise ajaloo- ja kirjanduse-professoriks. Kirj. pääle muu „Sketches of the history of literatury and learning in England“, 6 köidet, „History of English literatur and the English language“ (Inglise kirjanduse ja keele ajalugu).
Cranach (Kranach), Lukas (1462—1553), kuulus Saksa maalder, maalis näopiltisid jne. Oli (1537—44) pürjermeister Wittenberg’is. Tema poeg Lukas (1515—89) oli ka maalder.
Cranmar (l. kränmr), Thomas (1489—1556), Inglise usupuhastaja. Õppis Cambridge ülikoolis, sai sinna (1524) usuteaduse õpetajaks. Canterbury pääpiiskopina lahutas (1533) ta kuningas Heinrich VIII. abielu. C. aitas Inglisemaal Anglokani kirikut põhjendada. Kui Maria Inglise troonile astus, laskis ta (1553) C-i wangi panna ja tuleriidal ära põletada (1556).
Crassus, Marcus Licinus, rikas romlane, waliti 70 e. Kr. konsuliks, tegi (60) Caesar’i ja Pompejus’ega esimese kolmikmehe-lepingu (triumvirat’i), waliti (55) jälle konsuliks ja Syria prokonsuliks, sai 53 e. Kr., kui ta waenlase sõjapäälikudega läbirääkimisi pidas, surma.
Crataegus oxyacantho, wt. wiirpuu.
Crécy (l. kressi), Prantsuse linn. Siin wõitis (1346) Inglise kuningas Eduard III. Prantsuse kuninga Philipp VI. sõjawäe.
Credit (Lad. k.), 1) wõlg, kulu, 2) kulude (pahem) lehekülg äriraamatus. — Creditor, wõlauskuja.
Credo (Lad. k.) 1) mina usun; 2) apostline usutunnistus.
Cremer, Jacobus Jan (1827—80), Hollandi kirjanik. Kirj. uudisjuttusid ja romanisid.
Cremóna, Italia linn Lombardias, Po jõe pahemal kaldal; 38,000 elanikku.
Cremor tártari, puhastatud wiinakiwi; tarwitatakse tööstuses ja arstirohuks.
Crescendo (It. k.), kaswades (häälest). Seda sõna tarwitatakse muusikas.
Creuse (l. kröös), Vienne jõe parem haru (Kesk-Prantsusemaal), 235 km. pikk.
Creusot, Le (l. lö trösoo), Prantsuse linn; 18,000 el. Linnas on masinate- ja suurtüki-wabrikud; söekaewandused.
Crewe (l. kruu), Inglise linn Chester’i krahwikonnas; 42,500 el.
Crimen laesae majestatis (Lad. k.), Majesteedi teotus.
Crispi, Francesco (1819—1901), Italia politikamees. Oli Palermos ja Neapolis adwokadiks. Wõttis 1848 a. mässust osa. Wõitles 1860 a. Garibaldi all. Waliti 1861 Italia saadikutekogu liikmeks. Oli esite pahema ääre mees, aga nihkus järjest paremale poole. Waliti 1876 saadikutekogu presidendiks. Oli 1877—1878 sisemiste asjade ja 1887—1891 ja 1893—1896 pää- ja sisemiste asjade minister, kuni õnnetu sõda Abessiniaga tema kukutas. Tema oli suur Bismarcki auustaja ja kolmiklepingu-sõber ja raiskas palju riigiraha wälise hiilguse pääle ära.
Crocus sativus, sahwranitaim: kaswab metsikult Greekamaal, aga kaswatatakse ka Italias, Hispanias, Prantsusemaal, Austrias, L.-Inglisemaal, L.-Saksamaal ja Schweizis. Temast saadakse n. n. sahwrani.
Crofter (sõnast „croft“, „maja juures olew maatükk“), wäike Schoti põllurentnik, kel maad wähem on, kui et ta sellest elada wõiks. — 1886. a. seaduse järel ei wõi maaomanik c.-i minema kihutada, küll aga wõib c. kohast aastase ülesütlemise järel lahkuda ja paranduste eest tasu nõuda. Ka on tal õigus kohta mõnele perekonna liikmele pärandada. Kui ta maaomanikuga rendi poolest kokku ei lepi, siis määrab rendi suuruse sellekohane kommisjon ära.
Cromer (l. kroomer), lord, enne Evelyn Baring, tähtjas Inglise riigimees (snd. 1841). Oli 1883—1907 Egiptuse walitseja ja edendas seda maad suurel wiisil.
Crompton (l. krömtn), Samuel (1753—1827); Inglise inshener; ketramisemasina ülesleidja.
Cromwell (l. krom-ueel), Oliwer, Inglise riigimees, snd. 1599. Waliti 1628 parlamendi liikmeks. Wõitlus kuninga Karl I-se, kes wägiwaldselt walitses, ja parlamendi wahel, kes rahwa õigusi kaitses, läks päew päewalt ikka põnewamaks. Kuningas ajas wiimaks parlamendi kodu ja walitses 11 aastat ilma parlamendita, kus juures ta iseäranis waljusti puritanlasi taga kiusas. Rahapuuduse pärast aga oli 1640 a. kuningas Karl I. sunnitud parlamendi uuesti kokku kutsuma. Nüüd sündis kuninga ja parlamendi wahel awalik sõda. C. asutas ja korraldas esimese parlamendi sõjawäe, wõitis (1645) Naseby lahingus kuninga poolehoidjad, mispääle Karl sunnitud oli Schotimaale põgenema. Schotlased aga andsiwad (1647) kuninga parlamendi kätte jälle tagasi. Parlament mõistis nüüd kuninga surma, ja 1649 a. tapeti ta ära. Iirimaal sündis mäss, mille C. weriselt maha surus. Schotlased, kes Karl I. poja õigusi kaitsma hakkasiwad, wõideti 1656 Dunbari juures ära. C. oli nüüd Inglisemaa täielik walitseja. Pika parlamendi läkitas ta kodu. Uue parlamendi kutsus ta küll kohe kokku, aga see andis C-le kui „lord protektorile“ kõige laialisema riigiwõimu. C. lõpetas (1654) Madalmaade wabariigiga ja (1658) Hispaniaga sõda. Hispanialt saadi Jamaica ja Dünnkirchen. Protektori ajal tõusis Inglisemaa maailmariigiks. C. suri 1659. Tema poeg Richard sai pärast isa surma küll protektoriks, aga ta oli sunnitud seda ametit juba 1659 käest ära andma.
Crookes (kruuks), William, Inglise looduseteadlane; radiometri ja thalliumi ülesleidja.
Croton, taim euphorbiaceae sugukonnast, kaswab Ida-Indias, Meksikos; temast saadakse krotoni-õli, mida kõhu tühjendawaks rohuks, hambawalu jne. wastu tarwitatakse.
Croton.
Cruciferae, wt. ristõislased.
Csaba (l. tshaba), Ungari linn; 37,600 el.
Csardas (l. tshaardash), Ungari rahwatants.
Csikos (l. tshikosh), hobuse-karjane Ungari rohtlaanes (pustas).
Cuba, Lääne-India saar, on kõige suurem saar Antilla saarestikus; 118,883 rkm. suur, 1,600,000 in. Pääsaadused: suhkur, tubak, kohwi, kakao, riis, arrowroot, puuwill, indigo. Päälinn: Havanna. C. leidis Columbus 28. okt. 1492 üles. Saar oli 1492—1898 hispanlaste oma, langes aga pärast Hispania-Amerika sõda Ühisriikide mõju alla. Nime järel on ta nüüd iseseisew wabariik.
Cui bono (Lad. k.), kelle kasuks? mis otstarbeks?
Cujacius, Jacques (1522—90). Oli omal ajal kõige tähtsam õiguseteadlane; õpetas Cahore’is, Bourges, Valence’s, Turin’is ja Parisis õiguseteadust.
Culpa, (õiguseteaduses) ettewaatamata olekust tehtud kuritöö. C. wastand on dolus, mis meelega tehtud kuritööd tähendab.
Cumä, kõige wanem greeklaste asundus (kolonii) Italias, Campania rannal.
Cum laude (Lad. k.), kiitusega.
Cunard (l. kjunard), Samuel (1787—1865) Europa ja Amerika wahel käiwate aurulaewade linja põhjendaja. Tõsteti (1859) baronet’iks.
Cunene, jõgi L.-Afrikas, 1500 km. pikk, tuleb Mossamba mägestikust ja jookseb Atlandi okeani.
Cunningham, Allan, (1784—1842), Schoti rahwaluuletaja.
Curare, kange mürk, millega L.-Amerika algelanikud oma noolesid wõiawad.
Curie (l. kürjee), Pierre (1859—1906), Prantsuse lahutusteadlane; leidis ühes oma abikaasaga „radiumi“ üles. Tema abikaasa Marie (snd. Sklodowska), kes 1867 Warssawis sündis, on praegu lahutuseteaduse prof. Parisis.
Curriculum vitae (Lad. k.), elulugu.
Curtius, Ernst (1814—96), Saksa ajalooteadlane. Kirj. „Griechische Geschichte“.
Curzon (l. köörs’n), George Nathanael, lord, Inglise riigimees (snd. 1859). Lord Searsdale wanem poeg. Waliti 1886. a. alamkoja liikmeks. Tegi iseäranis Idamaa küsimusega tegemist. Oli wanameelses ministeriumis 1891—1892 India ministri ja 1895—1898 wälimiste asjade ministri abi, kellena ta oma tublidust alamkojas näidata wõis, ja siis 1898—1906 India asekuningas.
Cuscuta, lina-siid; kahjulik söödiktaim.
Cuvier (l. küwjee), parun Georg Leop. Chretien, (1769—1832), kuulus Prantsuse looduseteadlane. Kirj. „Leçons d’anatomie comparée“ (Wõrdlewa anatomia ettelugemised), „La régne animal“ (Elajate riik), „Histoire naturelle de poissons“ (Kalade looduse-õpetus).
Cuzco (l. kussko), linn Perumaal (Lõuna-Amerikas), 30,000 el.; ülikool.
Cyan (l. tsiian), süsiniku ja lämmastiku ühendus; on ilma wärwita mürgine gaas.
Cyankalium (tsiiankalium), sinihapukaali; wäga mürgine, walge pulber, tarwitatakse kuldamise ja hõbetamise tööstuses ning päewapiltide walmistamise juures.
Cyanometer, riist, mille abil taewasina mõõdetakse.
Cycas.
Cyaxares, Media riigi põhjendaja; häwitas Ninive linna ja Assyria riigi; suri 593 e. Kr.
Cycas circinalis, suureleheline Sago palmipuu, kaswab Ida-Indias ja Molukkide saarel. C. Revoluta, palmi-sõnajalg, kaswab Hiinas ja Jaapanis.
Cyclamen, kõwa lihawa pommiga, pikawarreliste kirju lehtedega ja ilusate õiedega taim esikude (primulaceae) sugukonnast. C. on üks tuttawamatest toalilledest. Ta armastab rohkesti walgust, parajat niiskust ja rohket kastmist.
Cygnaeus, 1) Uno, Soome rahwakoolide isa, snd. 1810, sr. 1886; oli esiteks kirikuõpetaja, selle järel Jyväskylä seminari juhataja, wiimaks Soome koolide ülemwalitsuse liige. 2) Fredrik, Soome iluteadlane (ästethikus), snd. 1807, nimetati a. 1853 iluteaduse prohwesseriks Helsingi ülikoolisse, sr. 1880.
Cykladid (l. tsiklaadid), Greeka saarestik Ägei meres.
Cyklon (l. tsüklon), torm, tuulispask.
Cyklopid (l. tsüklopid), Greeka muinasusu järel „ühesilmaga kangelased“.
Cynoglossum offinale L., wt. koerakeel.
Cypress.
Cyperaceae, wt. jõhwheinad.
Cypress (l. tsüpress), küpress, elupuu; okaspuu, kaswab wana maailma soojas maawöös. Temast saadakse hääd ehituse puud; waiku, koort tarwitatakse arstirohuks.
Cypripedium calceolus H., wt. käoking.
Cypranius, Thascius Caciclius, kiriku-isa; snd. umbes 200 Karthagos, laskis end a. 246 ristida ja sai 248 Karthago piiskopiks. Keiser Valerianus’e tagakiusamise ajal löödi ta pää otsast ära (258).
Czartoryski (l. tshartoriiski), 1) Adam Kasimir, würst (1734—1813), nõudis (1763) enesele Poola kuningatrooni, kuid asjata; oli pärast Poola jagamist Austria sõjawägede ülempäälik (feldmarshal), Napoleon I. seadis ta Poola riigipäewa esimeheks (marshaliks), oli (1815) Poolamaal senatoriks. 2) Adam Georg würst (1770—1801), Poola sõjakangelase Kosciusco sõber ja abimees, läks (1795) Peterburisse Poola pandiwangina, sai auujärjepärija Aleksandri sõbraks ja nimetati, kui Aleksander I. keisriks oli saanud, wälimiste asjade ministriks, läks (1824) oma mõisasse ja pärast seda wäljamaale elama, wõttis (1830) Poola mässust osa.
Czelakowsky (l. tshelakowski), Franz Ladislaus, (1799—1852), Tshehhi luuletaja.
Czenstochowo (l. tshenstochowo), linn Poolamaal, Piotrokowi kubermangus, Warta jõe ääres, 27,032 el.
Czermak (l. tshermak), Joh. Nepomuk, (1828—73), fisiolog, oli prof. Leipzigis. Hakkas kõige esiteks kurguhaiguste juures kurgupära-peegelt tarwitama.
Czernowitz (l. tsernòwits), Austria kroonimaa Bukowina päälinn, Pruthi jõe paremal kaldal; 54,171 el., ülikool.
Czerny (l. tshernõi), Georg Petrowitsch, n. n. Karadshordshe („must Jüri“), snd. 1766, Serbia päästja ja esimene würst, walitses 1804—13. Aeti maalt wälja, langes 1817 salatapja käe läbi Semendria’s.
Czuczor (l. tsutsor), Gregor (1800—66), Ungari luuletaja ja keeleteadlane.