Hariduse sõnaraamat/BR–BÜ
Brabant, endine hertsogriik Madalmaal; langes sel ajal, kui Belgia iseseiswaks kuningriigiks sai, kahte jakku: Põhja-Brabant ja Lõuna-Brabant. Põhja-Brabant (5128 rkm. suur, 560,060 in.) on Hollandi päralt. Tema päälinnaks on Herzogenbusch. Lõuna-Brabant (328 rkm. suur, 1,280,000 in.) on Belgia päralt. Päälinn: Brüssel.
Braça, pikkusemõõt Hispanias ja Portugalias. Hispanias = 1,7 m; Portugalias = 2,2 m.
Bracelet (l. braslee), käewõru, käerõngas.
Brachvogel, Emil (1824—78), Saksa kirjanik. Kirj. näitemängusid, romanisid jne.
Brachy- (Gr. k. l. brahhi), lühike. Brachy-cephale (Gr. k. l. brahhi-tsefáale), lühike-pää (s. o. niisugune inimese pää, mille laius pääluu pikkusest üle 80% on).
Braddon (l. brädd’n), Mary Elisabeth, Inglise naiskirjanik, snd. 1837 Londonis; on kirjutanud hulga põnewaid romanisid.
Bradford (l. bräddförd), 1) linn Inglisemaal: 282,000 el. 2) linn Amerika Ühisriikides Pennsylvania riigis; tähtjas kiwiõli ladukoht.
Bradley (l. bräddli), James (1692—1762), Inglise täheteadlane, oli Greenwichi tähetorni juhataja; leidis (1727) walguse-aberrationi üles.
Braga, Joaquim, Theophilo Fernandes, Portugalia kirjanik, snd. 1843, on kirjanduse prof. Lissabonis. Kirj. luuletusi, ajaloolisi ja mõtteteaduselisi kirjatöösid.
Braganza, linn Portugalias.
Braganza, Portugalia kuninga suguwõsa. Selle suguwõsa liikmed walitsesiwad Portugalias 1640—1853 ja Brasilias 1822—89. — Portugalia troonipärija kannab B.-hertsogi auunime.
Bragi, (Skandinawia muinasusus) keele ja luulekunsti jumal.
Brahe, Tycho, täheteadlane, snd. 1546 Knudstrupis (Daanimaal), sr. 1601 Praga linnas. Tema õpekawa järele, mis 1577 a. ilmus, on maakera ilmaruumi keskpaigas ja tema ümber rändawad otsekohe Merkur, Venus ja kuu, kuna teised rändawad tähed (planetid) päikese ning alles sellega ühes maakera ümber keerlewad.
Brahestad, wt. Raahe.
Brahma (l. braama), hindude usuõpetuse järel: maailma looja. — Brahmanismus, hindude usk.
Brahmaputra, jõgi Asias, tuleb Himalaya mägestikust, 2888 km. pikk; langeb Bengali lahte.
Brahms, Johannes (1832 kuni 1897), Saksa helilooja. Kirj. laulusid, muusikatükkisid klaweri ja koori jaoks jne.
Brahui-mägestik, on India ja Beludshistani wahel.
Braila, linn Rumenias, Donau jõe pahemal kaldal; 58,500 el.
Bramah, Joseph (1749—1814), Inglise mehaniker. Tema on n. n. Bramah luku ja weepressi ülesleidja.
Bramánte, õieti Donato d’Angnolo (1444—1514), Italia ehitusmeister ja maaler. Roma linna Petri kiriku esimene ehitaja.
Brandenburg, Preisi maakond, 39.834 rkm. suur, 3,200,000 el. (ilma Berlini linnata). B. langeb kahte walitsuse-piirkonda: 1) Potsdam ja 2) Frankfurt Oderi jõe ääres. Päälinn: Potsdam. — B. on Preisi kuningriigi emamaa, millest see aegade jooksul praeguse suuruseni on kaswanud.
Brandes, Georg, Daani kirjanik ja ilukirjanduseliste toodete arwustaja, snd. 1842 Kopenhagenis, elas 1877—82 Berlinis, on nüüd prof. Kopenhageni ülikoolis. Tema tähtsam kirjatöö on: „Hovedströmningar i det 19-de Aarhundredes Literatur“ (19 aastasaja kirjanduse pääwoolud).
Brandt, Friedrich, Eesti wiljakas kirjamees, snd. 1830 Sepi mõisas Tallinnamaal, oli 1847—68 Sepi walla koolmeister ja kohtu- ning magasi-aida kirjutaja, pidas pärast seda 7 aastat köstriametit, esiteks Nõwal, pärast Ristil, muutis 1875 Tallinnasse elama, kus ta raamatu-köitmise tööga (wahete wahel ka kirjatööd tehes) kuni surmani (1890) end elatas. B. on Eesti keeles suure hulga niihästi waimuliku kui ka luulelise-sisuga raamatuid kirjutanud.
Brandy (Ingl. k. l. brändi), põletatud wiin.
Brant, Sebastian (1458 kuni 1521), Saksa kirjamees, oli Strassburg’i linna syndikus ja nõuunik. Kirj. pilkelaulu „Das Narrenschiff“ (narri laew).
Branting, Karl Hjalmar, Rootsi sotsialdemokratia juhataja ja suur kõnemees, snd. 1860. a., kooliõpetaja poeg, täheteaduse tundja. Hakkas 1884 a. ajalehte wäljaandma ja sotsialismuse hääks kihutusetööd tegema ja asutas 1889 sotsialdemokratlise erakonna. 1890 waliti ta esimese sotsialdemokradina saadikutekogu liikmeks.
Brasilia, ühis- ehk föderatiwiline wabariik L.-Amerikas; 8,361,350 rkm. suur, 18,100,000 in. B. on suuremalt jaolt kiltmaa, ainult põhjas ja kirdes on lagendikud. Mägestikud: Serra Geral, Serra do Espinhaço, Serra do Mantiqueira, Serra de Tabatinga, Serra Azul, Serra do Mar ja Serra Tumacumaque. — Mäed: Itacolumi, Itambe ja Itatiaiossu. — Jõed: Amazoni jõgi oma harudega (pahemalt poolt: Jarupa, Rio Negro, paremalt poolt: Purus, Madeira, Tapajos, Xingu ja Tocantins), San Francisco, Uruguay, Paraná, Paranahyba, Parahyba, Paranapanema, Yguazu ja Paraguay. Klima on suuremalt jaolt terwisele kasulik. B-s on 2 aasta-aega: kuiw- ja wihmaaeg. Saadused: puuwill, kallid kiwid, wärwipuu, kuld, nahad, kohwi, kakao, kautshuk, tubak, thee, willad ja suhkur. Elanikud: Elanikkudest on 40% walged, 32% mestitsid, 14% neegrid ja mulatid ja 9% indianlased. Usk. Suurem jagu elanikkudest tunnistawad katoliku usku. — Elanikkude pää-elutoimetused on: põlluharimine, karjakaswatamine, mäetöö, kauplemine ja tööstus. Päälinn: Rio de Janeiro. — Riigi korraldus: Brasilia põhjusseadus on Ühisriikide põhjusseaduse järel tehtud. Selle järel on B. riikide ühisus, kus 20 riiki ja 1 päälinna ringkond on. Riigid on iseseiswad. Hääleõigus neis ja ühisuses on meestel, kes lugeda ja kirjutada oskawad. Täisõiguselisi kodanikka ei ole rohkem kui 4 saja elaniku kohta. President (üksikus riigis kuberner) walitakse hääleõiguseliste kodanikkude poolt. Tema nimetab ametnikud ja kohtunikud. Seadusi annawad saadikutekogu ja senat, kes mõlemad kodanikkude poolt otsekohese hääleandmisega walitakse. Nii seisab paberil. Aga tõepoolest ei wõta kodanikud walimistest palju osa, ja walitsus ja sõjawägi teewad, mis nad ise tahawad. Presidendil ei ole õigust parlamenti laiali saata, aga ta teeb seda takistamatult.
Brassica napus rapifera, wt. kaalikas.
Brassica oleracea, wt. kapsas.
Bratianu, Joan (1822—1361) Rumenia politikamees. Wõttis Walahei mässust 1848 a. osa, mis järel ta wäljamaale põgenes. Sai pärast wabameelse erakonna juhatajaks, oli 1876—1888 (pääle paari kuu 1881 a., kus ta wend Demeter walitses) pääminister ja pani palju parandusi maksma. Tema walitsuse ajal sai Rumenia iseseiswaks kuningriigiks.
Bratsche ehk alto-viola, wiiul tenori helide mängimiseks. Temal on neli keelt, nimelt: c, g, d, a. Neist keeltest on c ja g windi wõrt madalama heliga kui wiiuli bassi keel, kuna kolmel kõrgemal keelel just needsamad helid on, mis wiiuli kolmel madalamal keelel.
Braun, Alexander (1805—77), Saksa taimeteadlane, oli prof. Berlinis. Kirj. hulga kirjatöösid taimede wälimise kuju teaduse ehk morfologia üle.
Braunschweig, hertsogiriik Põhja-Saksamaal, 3672 rkm. suur, 885,958 in. Saadused: süsi, metallimullad (ärtsid), lina, humalad, naerisuhkur, tubak. B. langeb kuude kreissi. Päälinn: Braunschweig, kus pääle 137 tuhanda el.
Braunschweig, Uus-, Inglise maakond (prowints) Kanadas (P. Amerikas), 73,100 rkm. suur, 332,000 in. Päälinn: Fredericton.
Bravo (It. k.) 1) tubli, wahwa; 2) mõrtsukas.
Bravour (Pr. k. l. brawuur) wahwus. — B.-tükk ehk B-Aria, muusikatükk, mille ettekandmine iseäralist tehnilist osawust nõuab.
Brayera anthelminthìca, puu rosacacade sugukonnast, kaswab Abessinias ja saab kuni 20 m. kõrgeks. Tema purpurpunastel õitel (flores cusso) on wastik lõhn; neid tarwitatakse hää tagajärjega arstirohuks lai-ussi wastu.
Brazlaw, kreisilinn Podolia kubermangus, Bug’i jõe paremal kaldal; umbes 8000 el.
Brazza, Peter, krahw Savorgnan, Afrikareisija, snd. 1852 Romas, astus 1868 Prantsuse merewäe teenistusesse, läks 1875 Afrikasse; asutas 1880 Brazzaville (l. bratsawill) jaama Kongo jõe äärde ja oli 1886—94 Prantsuse Kongo-maa kindralkuberner.
Brazza, kõige suurem saar Dalmatia saarestikus, 396 rkm. suur.
Bredihin, Teodor Fedorowitsch, (1831—1904) Wene täheteadlane. Oli Moskwas ülikooli täheteaduse prohwessor ja 1890—95 Pulkowa tähetorni direktor.
Brehm, 1) Alfred Edmund (1829—84), Saksa looduseteadlane, reisis 1847—52 Afrikas, 1856 Hispanias, 1860 Norramaal, 1862 Bogosemaal; oli esiteks looma-aia direktor Hamburg’is ja 1867 a. saadik Berlini aquariumi juhataja. Kirj. „Illustr. Thierleben“ (Piltidega kaunistatud loomade elu) jne. 2) Paula, Eesti naislaulja.
Breitenfeld, küla Saksi kuningriigis, Leipzigi linna lähedal. Siin peeti 17. aastasaja keskel kaks suurt lahingut Rootsi kuninga ja Saksa keisri sõjawägede wahel. Esimeses lahingus (1631 a.) wõitis Rootsi kuningas Gustav Adolf, teises (1642 a.) Rootsi kindral Torstenson keisri sõjawäed.
Breitkopf, Johann Gottlieb Emanuel (1719—94), uuema aja nooditrüki ülesleidja.
Bremen, waba Hansalinn ja Saksa wabariik Weser’i jõe alam-jooksu ääres; 256 rkm. suur, 263,440 in. Wabariigi päralt on: 1) Bremen’i linn ja 2) Bremerhaven ja Vegesack. B. linn, Weser’i jõe ääres, on kuulus oma kauplemise ja tööstuse poolest. Linnas elab pääle 200,500 in. — Riigi korraldus: Bremen on, nagu Hamburg ja Lübeck, wabariik ja Saksa riigi liige. Aadelit ja auutähtesid ei ole sääl olemas. Seadusi annawad kodanikkude-koda (Bürgerschaft) ja senat, wiimane on ühtlasi ka walitsus. Kodanikkude-koda walitakse üleüldise walimiseõiguse põhjal. Senatorid walitakse kodanikkude-koja poolt eluajaks. Senat walib oma liikmete kestelt kaks pürjermeisterit, kes riigiwalitsust järge mööda juhatawad.
Bremeni Adam, w. Adam v. Bremen.
Bremer, Frederika (1801—65), Soome naiskirjanik. Kirj. Rootsi keeli juttusid ja reisikirjeldusi.
Bremerhaven, linn Bremeni wabariigis, Weser’i jõe suus, 21,700 el., Linnas on laewa-paranduste-kojad (dock’id), ka kõige suuremate laewade jaoks.
Brenner, Richard (1833—74), Afrika-reisija, sündimise poolest sakslane, reisis 1863—65 Somali maal ja 1866—67 Lõuna-Gallamaal.
Brennus, wanaaegsete keltilaste würstide nimetus. Selle nimega on ajaloos iseäranis Sennoni-gallialaste juhataja ehk würst tuttaw, kes 390 e. Kr. romlasi Allia jõe juures lõi ning ka Roma linna ära wõitis ja laastas. Romlaste muinasjutu järel olla diktator Camillus ta Romast minema kihutanud.
Brentano, 1) Clemens (1778—1842) Saksa kirjanik. Kirj. romanisid, juttusid, muinasjuttusid romantilises sihis. Andis ühes Arnimiga rahwa-laulude-kogu „Des Knaben Wunderhorn“ (Poisi imesarw) wälja. 2) Lujo, Saksa majanduseteaduse teadlane, snd. 1844 Aschaffenburgis. On tööliste küsimuse kohta palju kirjutanud. Seisab wabameelsete pahemal tiiwal ja nõuab kaugeleminewat tööliste kaitset. Kirj. „Die Arbeitergilden der Gegenwart“.
Brescia, (l. breshia), linn Italias (Lombardias); 50,000 el. Linnas on gümnasium akademia, taimeaed; piiskopi elukoht.
Breslau, Preisi linn Oderi jõe ääres, Schlesiamaal; 455,000 el. Linnas on 6 gümnasiumi, 2 realgümnasiumi, 1 ülemrealkool, ülikool, tähetorn, kuninga loss, würst-piiskopi loss, museum, elajate- ja taimeaed, kunstikool jne. — B. häwitasiwad mongollased 1241 ära; sai 1526 Austria ja 1741 Preisi walitsuse alla. 1742 a. tehti siin rahuleping Preisi kuninga Friedrich Suure ja Maria Theresia wahel.
Brest, Prantsuse linn ja kindlus Bretagne’s, Atlandi okeani ääres; 85,000 el.
Brest-Litowsk, kreisilinn Grodno kubermangus, Bugi jõe ääres. Siin on esimese järgu kindlus; 46,500 el.
Bretagne, (l. bretanj), Prantsuse põhja-läänepoolne poolsaar, 34,004 rkm. suur. On 1532 a. saadik Prantsuse maakond. Nüüd langeb ta 5 departemangusse. Wanasti jagati ta Ülem- ja Alam-Bretagnesse.
Bret Harte, wt. Harte.
Breton de los Herréros, Don Manoel (1800—73), Hispania kirjanik. Kirj. näitemängusid ja pilkelaulusid.
Breve (Lad. k.), paawsti kiri riigiwalitsejatele.
Brevier (Lad. k.), katoliku usku waimulikude meeste palweraamat.
Brevi manu (Lad. k.), lühendatult Br. m., lühidalt.
Brewster, (l. bruuster), Sir David (1781—1868), Inglise füsika-teadlane; kaleidoskopi ülesleidja.
Briand, (l. briaan), Aristide, Prantsuse politikamees, snd. 1862 Nantesis, pidas noormehena adwokadi ametit ja oli lugupeetud kõnemees rahwakoosolekutel. 1889 a. waliti ta saadikutekogu liikmeks. Oli ta enne poolest saadik anarhist olnud ja üleüldist streiki agarasti soowitanud, siis muutus ta saadikutekogus järjest parajusmeelsemaks. Esiti hoidis ta Jaurès’e poole, aga kui see 1905 a. Marxi jüngritega ühendust tegi, jäi tema mõne teise rahwasaadikuga iseseiswaks sotsialistiks ja toetas ühes radikalsetega walitsust wana wiisi edasi. Tema tehtud on suurelt osalt riigi ja kiriku lahutuseseadus, mille saadikutekogu 1905 a. suwel wastu wõttis ja mis usud täiesti wabaks kuulutab ja kirikult riigi abi ära wõtab. Kui seda seadust maksma panna tuli, siis anti see B. hooleks ja nimetati ta 1906 a. algusel hariduse- ja usutunnistuste ministriks, mida ametit ta kuni 1908 a. alguseni pidas, kus ta kohtuministri koha sai, uskude ministriks aga ühtelasi edasi jäi. Lahutuseseaduse maksmapanemisel oli B. wäga mõõdukas ja püüdis igal ajal näidata, et kui riik ja kirik tülitsewad, see siis riigi süü ei ole. Tema loetakse praegu kõige anderikkamate Prantsuse politikameeste hulka.
Bridgeport, (l. bridshpoort), linn P.-Amerikas, Connectieut’i riigis; 72,000 el.; sadam; palju wabrikuid, nende hulgas kuulus õmblusemasinate wabrik.
Bridgetown (l. bridshtoun), Briti Lääne-India Barbadose saare päälinn; 30,000 el.
Bridgewater (l. bridshwooter), Inglise linn.
Brigade (Pr. k.) sõjawäe salk, milles 2—3 rügementi (polku).
Brigg, laew, millel kaks raa-purjedega masti.
Brigg.
Briggs, Henry (1456—1631), Inglise arwuteadlane; hariliste logaritmide ülesleidja.
Bright (l. brait), Richard (1788—1856), Inglise arst; oli Inglise kuninganna ihuarst. — 2) John, (1811—89), Inglise politikamees, oli 1843 aastast saadik alamkoja liige, 1868—70 kaubanduse-jaoskonna juhataja Gladstone ministeriumis ning pärast seda mitu korda minister; lõi Gladstonest wiimati lahku.
Bright’i haigus, neeruhaigus, mis end selles awaldab, et inimese kuses munawalget leida. Oma nime on see haigus Inglise arsti Richard Brighti järel saanud, kes 1827 a. haiguse nähtusi kõige esiti kirjeldas.
Brighton (l. braitn), Inglise linn Sussex’i krahwikonnas; 143,000 el.; mere supeluskoht; sadam.
Brillant (l. brilljant), kalliskiwi, millele lihwides kahe piramidi mood on antud.
Brillat-Savarin (l. brija sawaräng), Anthelme (1755—1826), Prantsuse kirjanik. Kirj. „Physiologie du gout“.
Brindisi, Italia linn Adria mere ääres; 25,000 el. Wanal ajal: Brundusium, kus pääle 100,000 in. elas.
Brink, Jan ten (1834—1901), Hollandi kirjanik; elas kaua Indias; toimetas 1872 a. saadik ajakirja „Nederland“. Kirj. uudisjuttusid, romanisid jne.
Brioso (It. k.), elawalt, tuliselt. Seda sõna tarwitatakse muusikas.
Brisant (Pr. k.), häwitades, murdes.
Brisbane (l., brisbeen), linn Australias; Queenslandi päälinn, Brisbane jõe suus; 123,000 el.; ülikool. Asutatud 1823 a.
Brísed, kaldatuuled, mis päewal merepoolt, aga öösel kalda poolt puhuwad; ilmuwad selle läbi, et päike maad ja wett mitte ühel mõõdul ei soojenda.
Brisson (l. brissòng), Eugène Henri, Prantsuse politikamees, snd. 1835. Oli Parisis adwokadiks ja ajakirjanikuks. Sai keisriwalitsuse langemise järele 1870 a. Parisis linnapää abi koha, mille ta käest ära andis, kui kodusõda algas ja walitsuse liikmed rewolutsionäride poolt wangi wõeti. 1871 a. waliti ta Rahwusekogu liikmeks, kus ta radikalsete juhatajaks sai. Enam kui kolmkümmend aastat on ta wabariigi esimeste meeste hulgas olnud. Kaua aega on ta saadikutekogu presidendi ametit pidanud, esiti 1881—1885, siis 1894—1898 ja wiimaks 1904 aastast pääle kuni siiamaani. Kaks korda on tema pääminister olnud 1885 ja 1898. Seaduste andmistest, mis wabariigi wastaste ja kiriklaste wastu käiwad, on ta ikka elawalt osa wõtnud. Tõsise, õiglase mehena, kes demokratlist wabariiki üle kõige armastab, on tal saadikutekogus suur mõju.
Brissot (l. brissoo), Jean Pierre de Warville (1754—1793), Prantsuse politikamees suure mässu (rewolutsioni) ajal; girondistide päämees. Teda süüdistati, et ta kuningaga salajas ühenduses on, ja ta hukati tapakirwega (guillotine) ära.
Bristol (l. bristl), Inglise kaubalinn; 374,000 el.; waipade, willase ja puuwillase riide, naha, metall- ja klaasasjade walmistamise-paik.
Britannia, nii kutsuti wanal ajal Inglise- ja Schoti-maad.
Britannia-metall, hõbewalge, wäga hiilgaw metall, mis tinast ja antimoni segust kokku pandud.
Briti asumaad. Siia arwatakse: Asias: Küpros’e saar, Briti-India, Tseiloni saar, Maledivid, Straits Settlements (Singapur, Malakka, Penang, Wellesley), Malai kaitseriigid, Hongkong, Weiheiwei, Labuan, Põhja-Borneo, Sarwak ja Brunei, Kamaran ja Bahrein saared; Australias: Australia, Uus Meremaa, Viti saared, Tonga saared, Fanningi, St. Cruz jne; Amerikas: Kanada, Newfoundland ja Labrodor, Bermuda saared, Lääne-India (Jamaika, Bahama, Leewardi, Windwardi saared jne.), Briti Honduras, Briti Guayana, Falklandi saared ja Lõuna-Georgia; Afrikas: Kapimaa, Basuto-maa, Rhodesia, Betshuanimaa, Kesk-Afrika, Natal, Oranjemaa, Transwaal, Põhja-Nigeria, Lõuna-Nigeria, Sierra-Leone, Gambia, Kuldrand, St. Helena, Mauritius, Seyschellid, Ida-Afrika, Uganda, Somalimaa, Sansibar. — Riigikorra järel, mis Briti asumaadel walitseb, wõidakse neid kolme osasse jagada: 1) autonomiaga asumaadesse, 2) asemikkude kogudega asumaadesse ja 3) kroonu asumaadesse. Autonomiaga asumaad on praegu nagu iseseiswad riigid. Nende eesotsas seisawad Inglise walitsuse poolt nimetatud kubernerid, aga need peawad kõigele alla kirjutama, mis asumaade rahwa usaldusemehed otsuseks on teinud. Ainult mõnel üksikul korral on nad kohustatud rahwa enamuse tahtmisele wastu astuma, nagu siis, kui Inglisemaa ülemwalitsuse õigusi rikkuda tahetakse. Niisugused autonomiaga asumaad on: Australia riigid, Uus-Meremaa, Kanada, Newfoundland, Kapmaa, Natal, Transwaal ja Oranje. Teine liik asumaid, kus asemikkudekogud, on nii ütelda pool-autonomiaga. Nende asemikkude-kogudel on umbes niipalju õigusi, kui Preisi parlamendil. Kubernerid wõiwad nende otsused kinnitamata jätta ja ei pruugi ministriteks nende enamuse juhatajaid wõtta. Niisuguste asumaade hulka käiwad: Malta, Briti-Guayana, Bermudase saared, Bahama saared, Barbados ja Päält- ja Alt-tuule saared. Kolmas liik asumaid, kroonu asumaad, seisawad täieste kuberneride wõimu all. Saadikutekogu ei ole neil olemas, ainult ajakirjanduse, koosolekute ja seltside wabadus on neil. Niisuguste asumaade hulka käib pääle mõne kindluse ja wähe edenenud maa ka suur India riik. Muud kui tema asekuningas ei seisa asumaade ministri all, nagu teiste maade kubernerid, waid iseäralise India asjade ministri all, kes muidugi nagu asumaade ministergi Inglise parlamendi ülewaatuse all on. India asekuningas peab ministri juhatuse järele talitama, kel hulk asjatundjaid nõuu andmas on. Ajutisi seadusi wõib asekuningas ise oma nõuukogu waral anda, aga nad maksawad ainult nii kaua, kui minister neid tühjaks ei tunnista. Asekuninga seaduseandmise nõuukogus on 5 täitja nõuukogu liiget, kes ministri poolt ja 16 muud meest, kes asekuninga poolt nimetatakse. India rahwal enesel ei ole maa walitsemise kohta midagi ütlemist.
Briti museum (Ingl. k. Britisch Museum), suurepäraline, rahwuseline asutus Londonis. Museumis on raamatukogud, tähtsad käsikirjade, maakaartide, piltide, muinas-asjade, wanaaegsete rahade jne. kogud leida. Asutatud 1753 a.
Briza media, wt. wärihein.
Brjänsk, kreisilinn Oreli kubermangus, Desna jõe ääres; 25,000 elanikku.
Broca (l. brokaa), Paul (1824—880), kuulus Prantsuse haawa-arst ja authropolog (inimese looduse-teadlane).
Broche (Pr. k., l. brosh), rinnanõel.
Brockhaus, Friedrich Arnold (1772—1823), Saksa raamatukaupleja, asutas (1817) Leipzigisse kirjastuse-äri, mis tema poegade ja pojapoegade toimel kõige kuulsamaks Saksamaa kirjastuse-äriks on tõusnud. — B-i kirjastuse-äri poolt on pääle muu ka üle ilma kuulus „Brockhaus’ Konversations-Lexikon“ ilmunud.
Broffério, Angelo, (1802—66), Italia luuletaja ja politikamees. Kirj. süttiawaid luuletusi Italia wabastamisest.
Broglie (l. broll-jii), 1) hertsog Achille Charles Léonee Victor (1785—1870), Prantsuse riigimees; oli Ludwig Philip’i walitsuse ajal minister, 1835 pääminister. Tema poeg: 2) Jaques Victor Albert (1821—1901), nimetati (1871) Prantsuse saadikuks Londonisse; oli 1873—74 ja 1877 Prantsuse pääministri abi.
Brokát (It. k. broccato), kulla ja hõbedaga koetud tugew siidi-riie.
Brom, keemialine algollus (element). Ta on punakas-pruun, haisew mürgiline wedelik; teda leidub mere-wees, paljudes soolahallikates jne. Bromi-ühendusi (metallidega) tarwitatakse arstirohuks, päewapildi-, wärwimise-tööstuses jne. — B. leiti 1826 a. mereweest üles.
Bromberg, linn Preisimaal (Posenis); 56,350 el.
Bromus gigantea, wt. mehitsa-hein. Bromus secatinus ja bromus segetalis, wt. rukki-luste.
Bronchies (Gr. k. bronchia, hingekõri), hingekõri harud. Bronchitis, hingekõri-harude ilanaha põletik.
Brongs (prongs), wase ja tina segu.
Brongsi aeg, seesugune aeg, millal inimesed rauda weel ei tundnud. Kõik sõjariistad ja tarbeasjad, mis meie ajal rauast tehtakse, walmistatti sel ajal brongsist. Brongsi-aja eel käis kiwi-aeg. Õpetatud mehed arwawad, et brongsi-aeg meie maal u. 5. aastasajal enne Kr. olla lõpnud.
Bronnitsõi, kreisilinn Moskwa kubermangus; 7000 el.
Bronté, Charlotte (kirjaniku nimega Currer Bell), Inglise naiskirjanik, snd. 1816, sr. 1855. Kirj. Jane Eyre jne.
Brooklyn (l. brukliin), linn P.-Amerikas (New-Jork’i riigis), Long-Islandi saarel; 1898 a. saadik New-York’i linnaga ühendatud; 1,166,800 el.
Brougham (l. broom), Henry (1778—1868), Inglise riigimees, oli 1810—30 alamkoja ja 1830— 34 ülemkoja liige, whigi erakonna kõige parem kõnemees. Kirj. „Essay on the Britisch Constitution“, „Sketches of statesmen of de time of George III“ jne.
Brounow, Peter Iwanowitsch, Wene ilmadeteadlane (metreolog), snd. 1852; on kirjutanud pääasjalikult tsiklonide liikumise ja tormide ettekuulutamise üle.
Brousse (l. bruss), Paul, Prantsuse sotsialist, snd. 1842 a., õppis arstiks. Oli noorel põlwel anarhist, hakkas aga 70 aastate lõpul paremale poole nihkuma. Guesde wastu, kes Marxi jünger on, algas ta wõitlust, mille tagajärg tööliste erakonna lahkuminek (1882) oli. Pärast tegi Brousse, kes paranduste politikat soowitas, Jaurès’iga ühendust, ja kui 1905 a. sotsialistide ühinemine tuli, astus ka tema uude erakonda. 1906 a. saadik on ta Prantsuse saadikutekogu liige.
Brown (l. braun), 1) John (1735—1788), Inglise arst. Kirj. Elementa medicinae. 2) Robert (1773—1858), Inglise taimeteadlane, reisis 1801—5 Australias; molekulide-liikumise ülesleidja.
Browning (l. brauning), Robert (1812—89), Inglise luuletaja. Kirj. näitemängusid, luuletusi jne. Tema abikaasa Elisabeth (1809—61) oli ka luuletaja. Kirj. Aurora Leigh jne.
Brown-Sequard (l. braun-sekaar), Charles Edouard (1818—94), kuulus Prantsuse arst, tegi tähtsaid ja terawaid uurimist were kokkuseade, selgroo-üdi ja selle haiguste, langetõbe jne. kohta. Tema kirjatööde arw on u. 500. Need on jaolt Prantsuse, jaolt Inglise keeli kirjutatud.
Bruce (l. bruus), kuulus Schoti ülimusta suguwõsa. Selle soo liige Robert B. nõudis 1286 asjata Schoti trooni omale. Tema poeg Robert I (1274—1329) walitses Schotimaa üle 1306—29 ja wõitis inglased 1314 Bannockburni juures. Robert I. poeg David II. (1321—71) walitses 1328—71 (tema oli 1346—57 inglaste käes wangis). Pärast David II. surma sai Stuart’i suguwõsa Schoti troonile. — 2) James (1730—94), Inglise Afrikareisija. oli 1762 konsul Algerias, reisis P.-Afrikas ja Abessünias.
Bruch, Max, Saksa helilooja, snd. 1838 Kölnis, on 1890 a. saadik Berlini kunsti-akademia professor. Kirj. wiiulikontsertisid, sümphoniad, operid („Lorelei“, „Hermione“), laulusid ja oratoriumisi („Odysseus“, „Achilleus“, „Tulerist“, „Gustaw Adolf“ jne).
Brugsch, Heinrich Karl, Egiptuse elu ja olu tundja (ägyptolog), snd. 1827 Berlinis, on wäga palju kirjatöösid wanaaegse Egiptuse keele ja Egiptuse muinasolude üle awaldanud. Suri 1894 Berlinis.
Brumaire (l. brümäär), udukuu. Prantsuse esimese rewolutsioni aegses kalendris teine kuu aastas (23. oktobrist kuni 21. nowembrini). — 18. brumaire kuu päewal VIII. a. (9. now. 1793) kaotas kindral Napoleon Bonaparte direktoriumi ja wõttis kui esimene konsul walitsuse oma kätte.
Brunberg (kirjaniku nimega Bornhöhe), Eduard, Eesti kirjamees, snd. 1862 Kulla-aru mõisas (Rakwere lähedal), käis Tallinnas koolis, tegi (1888) Tallinnas gümnasiumi lõpu-eksami, õppis aasta Tartu ülikoolis keeleteadust; oli Tallinna ringkonnakohtu archiwariks, nimetati (1907) Jõhwi talurahwa kohtu eesistujaks. Kirj. „Tasuja“ (1880), „Willu wõitlused“ „Würst Gabriel“ jne.
Brunel (l. brönnl), 1) Marc Isambert (1769—1849), Inglise inshener; ehitas 1825—42 Londoni Themse-tunneli. 2) Isambert Kington (1806—59), inshener, eelmise poeg, hiiglalaewa „Great Eastern“ ehitaja.
Brunetiére (l. brunetieer), Ferdinand (1849—1906), Prantsuse ilukirjandusliste toodete arwustaja ehk kriitikus, oli ajakirja „Revue de deux Mondes“ wäljaandja.
Bruno, Giordino (1548—1600), Italia mõttetark; kahtlustati waleõpetuses; rändas (1576) Europat mööda ja pidas kõnesid mõtteteaduse üle. Kui ta Italiasse jälle tagasi läks, pandi ta Romas wangi ja põletati (1600) ära.
Brussa, Türgi linn Wäike-Asias; 76,000 el.
Brutal (Lad. k. brutus), mõistmata, toores, häbemata, metsik.
Brutto, (It. k.), tähendab kaubauduses: kaalutud ühes pakkimisega; brutto-sissetulek, millest kulud mitte maha-arwatud ei ole.
Brutus, 1) Lucius Junius, Roma wabariigi asutaja, oli üks esimestest Roma riigi konsulitest (509 e. Kr.). 2) Marcus Junius, Roma isamaalane, oli Caesar’i sõber. Kui aga Caesar kõik wõimuse wabariigis oma kätte kiskus, sõbrustas ta Caesari waenlastega ja wõttis Caesari tapmisest (44 e. Kr.) osa. Surmas (42 e. Kr.) end ise oma mõõgaga Philippi juures.
Brügge, Belgia linn, kus üle 53,000 el.; kuulus lõuendi, willa, puuwilla ja pitside tööstuse poolest.
Brülow, Karl Pawlowitsch (1799—1852), Wene kunstnik. Tema kõige kuulsam pilt on „Pompei linna wiimane päew“.
Brünn, Määrimaa päälinn; u. 109,000 el.; Austria tähtsam wabrikulinn.
Brüssel (Pr. k. Bruxelles, l. brüsell), Belgia kuningriigi päälinn Senne jõe ääres; 210,000 el., ülikool; tööstustest õitsewad siin pääasjaliselt: pitside-, mööblite-, brongsi, paberi- ja nahatööstus.
Bryan, (l. Brajan), William, Amerika politika- ja kõnemees, snd. 1860 Illinoisi riigis, oli adwokat, waliti 1890 a. Ühisriikide saadikutekogusse. 1896 a. nimetasiwad demokradid ta omaks wabariigi presidendiameti kandidatiks, ja siis weel 1900 ja 1908. Esimene kord wõitles ta hõberaha eest, teine ja kolmas kord trustide ja imperialismuse wastu, aga ikka jäi ta wähemusesse. Bryan oskab inimesi soojaks teha ja neile iseäranis nende kohuseid meelde tuletada. Tema on wahest rohkem südametunnistuste ärataja kui politikamees.
Bryonia.
Bryonia, taim kõrwitsade sugukonnast; mürgine; kaswab Lõuna-Wenemaal.
Buckle (l. bökl), Henry Thomas (1821—62), Inglise ajalooteadlane. Kirj. „Civilisation in England“. Sellel raamatul oli suur mõju hariduse-ajaloo teaduse edenemise kohta.
Budapest (l. buda-pesht), Ungari kuningriigi päälinn, Donau jõe ääres. Endisel ajal oli Buda ja Pest kaks ise linna, nimelt: Buda (Ofen) Donau paremal ja Pest Donau pahemal kaldal. A. 1874 ühendati nad üheks ainsaks linnaks. Praegu elab B-s u. 800,000 in. Linnas on palju wäga toredaid ehitusi. B. on Ungari waimlise ja ainelise elu keskoht. Siin on ülikool, Ungari teaduste-akademia jne.
Buddha (Sanskriti k. „walgustatud“), Siddharta auunimi, Buddha usu põhjendaja, sündis Sakja soost u. 550 e. Kr. Põhja-Indias. Teda kaswatati Brahma usus üles. Kahekümne aasta wanaduses jättis ta naese ja lapse maha ja läks kerjajana maailmasse. Seitse aastat rändas ta tõtt otsides, paastudes ja iseenesega wõideldes ümber, kuni ta wiimaks usupuhastajana rahwa ette astus. Tema õpetuse järel on inimeste wiletsuse põhjuseks himu ja armastus kaduwate asjade järel. Sellest wõib aga inimene see läbi end päästa, et ta maailma rõõmusid, hädasid ja walusid põlgama õpib. Kõike hääd ja paha, mis inimine oma elus on teinud, maksetakse talle pärast surma seega kätte, et ta, kas inimese ehk elaja kujul, uuesti maailmasse ilmub. Inimese pääotstarbe aga on nirwanasse päästa, s. o. Jumalaga ühendusesse saada. B. usus ei tehta seisuste wahel wahet. B. usk lagunes ruttu Indias laiale. Tema on praegu Ceylonis, Nepalis, Bhutanis, Taga-Indias, Tibetis, Hiinas, Japanis ja Mongolias walitsew usk.
Budenz, Joseph (1836—92), Ungari keeleteadlane, õppis Marburg’i ja Göttingen’i ülikoolides keeleteadust, waliti (1862) Ungari teaduste akademia liikmeks, pidas 1868 a. saadik Pesti ülikoolis ettelugemisi Altai keelte üle, kuni (1872) tema jaoks iseäraline õpetool asutati. Kirj. „Soome keeleõpetuse“ („Finn nyelvtan“), „Mordwa keeleõpetus“ „Moksa-ès erza mordvain nyelvtan“), „Madjari-ugri keelne wõrdlew sõnaraamat“ („Magyar-ugor osszehasonlitó szòtar“), „Ugri keelte wõrdlew keeleõpetus“ jne.
Budget (Ingl. k., l. bödshet, Pr. k. l. büdshée), eelarwe.
Buenos-Aires, Argentinia wabariigi päälinn L.-Amerikas, Rio de la Plata jõe paremal kaldal; 900,000 el.
Buffalo (l. böffalo), linn P.-Amerikas, New-York’i riigis, Erie järwe ääres; 352,000 el.; ülikool.
Buffet (Pr. k. l. büffee), kapp, söögikapp; einelaud.
Buffon (l. büssong), krahw George Louis Leclerc (1707—88), Prantsuse looduseuurija, oli omal ajal üks tähtsamatest looduseteadlastest. Kirj. „Histoire naturelle“, mis oma hiilgawa kirjutusewiisi poolest weel nüüdgi tähelepanemise wäärt on.
Bug, 1) Weikseli jõe parem haru; tuleb Galitsiast ja ühineb allpool Warssawi linna Weikseli jõega; 709 w. pikk. — 2) jõgi Lõuna-Wenemaal, jookseb Dnjepri-Limanisse; 713 w. pikk.
Bugenhagen, Johann (1485—1558), usupuhastaja; Lutherus’e truu sõber ja abimees.
Bugulma, kreisilinn Samara kubermangus; 7,500 el.
Buguruslan, kreisilinn Samara kubermangus; u. 20,000 el.
Buhara, khaaniriik Kesk-Asias; 180,000 rw. suur, u. 2 milj. in. Päälinn: Buhara, kus 70,000 el. — B. on 1868 a. saadik Wene kaitsewalitsuse all.
Bui, kreisilinn Kostroma kubermangus; pääle 2,600 el.
Buinsk, kreisilinn Simbirsk’i kubermangus; 6000 el.
Bukarest, Rumenia kuningriigi päälinn, Dumbowitsa jõe ääres; pääle 282,000 el.; ülikool.
Bukowina, Austria krooni-maa, u. 10.456 rkm. suur., 150,000 el. (rumeenlased, wäike-wenelased, poolakad, juudid). Päälinn: Tshernowits. Mäed: Karpatid. Jõed: Dnjester, Pruth, Serets, Suczara Moldawa, Bistritz. Klima on keskmine ja terwisele kasulik. B. langeb 9 piirkonda. Elanikkude pääelutoimetused on põlluharimine ja karjakaswatamine.
Bulgaria, kuningriik Balkani poolsaarel; 96,345 rkm. suur. Piirid: põhjas: Rumenia (Donau); lõunas: Türgimaa; idas: Mustmeri; läänes: Serbia. Maapind on paiguti wäga wiljarikas; lõunapool mägine (Balkani mäed), põhjapool tasane (Donau madalik). Jõed: Donau, Ister, Vid, Jantra, Lom, Kamtlhók. Päälinn: Sofia. — B. elanikkudest on: 3,205,000 bulgarlast, 500,000 türklast, 84,000 rumenlast, 70,000 greeklast, 35,000 juuti, 95,000 mustlast, 5000 sakslast, 3000 wenelast jne. — Bulgarlased oliwad alguses Soome sugu rahwas, kes 6. aastasajal Donau jõe äärde elama asus. Siin sulasiwad nad slaawlastega ühte ja asutasiwad Bulgaria riigi. 10. aastasajal sattusiwad nad Byzantiumi walitsuse alla, kust 12. aastasajal end wabastasiwad. 1393 a. wõitsiwad türklased nad ära. Türgi ülemwalitsuse all oliwad kuni 1878 aastani. — Riigi korraldus: Kuninga wõim on piiratud. Parlament on ühekojaline ja walitakse rahwa poolt wiieks aastaks otsekohese hääleandmisega. Hääle õigus on igal meestesoost kodanikul, kes üle 21 aasta wana on. Pääle hariliku saadikutekogu on weel suur saadikutekogu olemas, kus liikmeid kaks korda nii palju on, kui harilikus. See astub ainult iseäralistel kordadel kokku, ja nimelt kui tarwis on kuningat walida, regenti seada, maad ära lubada wõi põhjuxseadust muuta. Wiimast wõidakse ainult siis, kui 2⁄3 hariliku saadikutekogu ja 2⁄3 suure saadikutekogu liikmetest selle poolt on. Ministrid peawad kuninga ja saadikutekogu ees wastutama. Saadikutekogu wõib nemad kohtu kätte anda ja kui see nemad süüdlaseks mõistab, ei ole kuningal õigust neile armu anda. — Wiimastel aastatel on würst walitsenud, kuida ta tahtnud on. Tema on enesele ministrid walinud, ja need on enesele saadikutekogu walinud; walitsew erakond on walimistel igakord enamuse saanud. 1909 a. kuulutas würst end kuningaks.
Bulgarin, Fadei Wenediktowitsch, Wene kirjamees ja ajakirjanik, snd. 1789 Leedumaal, asutas Peterburisse ajakirja „Северная пчела“ (Põhja mesilane) ja kirjutas hulga põnewaid romanisid, näit. „Иванъ Выжигинъ“ jne.; suri 1858 Tartus.
Bull (Ingl. k., l. böll, härg), John, Inglise rahwa sõimunimi.
Bull, Ole (1810—80), Norra kuulus wiiulimängija.
Bulle (Keskaja Lad. k.), tähtjas paawsti käsk.
Bulletin (Pr. k. bülltäng, It. k. bulletino), lühikene ametlik aruanne, näit. mõne tähtsa inimese terwise, lahingu jne. kohta, ka akademia koosoleku aruanne.
Bulthaupt, Heinrich (1849—1905), Saksa luuletaja ja näitekirjanik.
Bulwer, Edward George Lytton (1805—73), baronet, Inglise roomanikirjanik. Kirj. „Pelham“, „Eugen Aram“, „Ernst Maltravers“, „Pompeji wiimased päewad“, „Kola di Rienzi“ jne.
Bund, üleüldine Juudi tööliste ühisus Leedu-, Poola- ja Wenemaal. Asutati 1897 a. Astus järgmisel aastal Wenemaa sotsialdemokratlisesse tööliste erakonda, selle tingimisega, et ta neis asjus, mis Juudi proletariadi kohta käiwad, iseseisaw on. Lõi temast aga 1903 a. lahku, sellepärast et Wene erakond teda täiesti iseseiswaks ei tunnistanud ja temaga kui üheõiguslisega ühendusesse (föderatsioni) ei astunud, ühines aga temaga 1906 a. uuesti. Bundil oli enne rewolutsioni aega umbes 40 tuhat liiget, nende hulgas kahe sotsialdemokratlise ametiühisuse liikmed ta andis mitu ajalehte wälja, oma- ja wäljamaal. Ta nõuab pääle muu, rahwahariduse asja ärawõtmist riigi ja omawalitsuse asutuste käest ja rahwuse enese kätte andmist, see on asutuste kätte, mis kõigi rahwuse liigete poolt üleüldise walimiseõiguse põsjal walitakse. Ta on rahwusline, peab aga sionistitega wõitlust, sellepärast et ta nad wäikekodanlisteks tagurlasteks loeb.
Bundesrat (Sk. k., l. — raat) riikide nõukogu. 1) Saksamaal üksikute riikide asemikkude kogu, kes ühes riigipäewaga Saksamaa seadusi annab, üksi aga täitjaks wõimuks on. 2) Seitsmeliikmeline nõukogu Schweizis, kes ühendatud wabariigi täitjaks wõimuks on.
Bunge, 1) Nikolai Kristianowitsch (1823—95), Wene teadusemees ja riigimees. Kirj. „Курсъ статистики“, „Теорія кредита“, „О возстановленiи постоянной денежной единицы“, „О возстановленiи металлическаго обращенiя“ jne. Rahaministrina tegi ta mõnda parandust Wene raha-asjanduses. — 2) Aleksander Aleksandrowitsch, loomateadlane (zoolog), snd. 1857; uuris Uue-Siberi saaresid. — 3) Aleksander Andrejewitsch (1803—90), taimeteadlane; õppis Tartu ülikoolis looduseteadust, kus ta ka pärastpoole professoriks ja taime-aia direktoriks oli; käis teaduslistel reisidel Asias ja uuris Asia taimestikku. — 4) Nikolai Andrejewitsch, lahutusteadlane, snd. 1842; prof. Kiiewis.
Bunsen, Robert, Saksa lahutusteadlane, snd. 1811, õppis Parisis, Wienis ja Berlinis maateadust (geologiat), lahutusteadust ja füsikat, oli mitmes ülikoolis professoriks, suri 1899 Heidelberg’is. Lahutusteaduse ja fiisika põllul on ta palju tähtsaid leidusi teinud; leidis ühes Kirchhofiga n. n. spektral-analyse üles.
Bunyan (l. bönjen) John (1628—88), Inglise waimulik kirjamees. Kirj. „Ristiinimese teekond taewa linna poole“ jne.
Buonarotti, wt. Michelangelo.
Burgund (Pr. n. Bourgogne), endine Prantsuse maakond, 25,714 rkm. suur, 2 milj. in. Nüüd on siin Ain’i, Saone et Loire, Côte d’or ja Yone departemangud.
Burjatid, Mongoli tõugu rahwas Siberis (suuremalt jaolt Jakutski kubermangus ja Tagabaikali piirkonnas). Nad on Dalai-lama usku. Arwu poolest on neid u. 300,000 hinge.
Burke (l. börk, 1) Edmund (1730—97), Inglise riigimees ja kõnemees, wõitles parlamendis wabameelsete aadete eest, nõudis lepliku meelt Amerika asumaade kohta, oli parlamendis Prantsuse rewolutsioni ägedam wastane. 2) Robert O’Hara (1821—61) reisis 1860—61 a. läbi Australia mannermaa.
Burnley (l. börnli), Inglise linn Lancashires; 92,000 el.
Burnouf (l. börnuff), Eugen (1801—52),Prantsuse idamaade keelte ja olude tundja (orientalist); oli Sanskriti keele prof. Parisis.
Burns, Robert (1759—1796), kõige kuulsam ja tähtsam Schotimaa luuletaja.
Burns (l. Bõrns), John, Inglise tööliste juhataja ja politikamees, snd. 1858 a. Londonis, pidi juba 10 aastase lapsena palgatööd tegema hakkama, õppis mehanikuseks ja haris ennast hoolega edasi. Omas ametiühisuses sai ta oma õiglase meele, tarkuse ja kõne-osawusega warsti mõju ja hakkas tööliste liikumisest elawalt osa wõtma. 1889 aastal juhatas ta suurt Londoni sadamatööliste streiki, mis tööliste wõiduga lõppis. Selsamal aastal waliti ta Londoni krahwkonna liikmeks ja 1892 a. Inglise alamkoja liikmeks. Kui 1905 a. lõpul walitsus wabameelsete kätte läks, nimetati Burns kohalikkude asjade ministriks. Tema juhatab neid tööliste asemikka, kes wabameelsete poole hoiawad, kuna iseseiswa töö-erakonna juhatus Keir Hardie käes on.
Burrit (l. börret), Elihu (1811—79), rahu-apostel, oli ameti poolest sepp, pidas kõnesid Europas ja Amerikas igawese rahu üle, andis ajakirja „Õlipuu leht“ wälja.
Bursa (It. k. kukkar), kesk-ajal maja, kus waesed üliõpilased elu-ülespidamist ja korterit saiwad.
Bursch, Saksa keelne nimetus üliõpilasele. See sõna on bursa sõnast tulnud. — Burschikos, üliõpilase sarnane, rõõmus ja hooletu.
Burtneki järw w. Asti järw.
Busento, jõgi Alam-Italias. Muinasjutu järele olla Lääne-gootide kuningas Alarich selle jõe põhja maetud.
Bushel (l. böshl), Amerika ja Inglise õõnesmõet = 136⁄100 tsetweriku.
Busuluk, kreisilin Samara kubermangus; u. 20,000 el.
Butomus umbellatus, wt. luigelill.
Buturlinowska, linn Woroneshi kubermangus; 23,000 el.
Buxhoevden, krahw von, Friedrich Wilhelm, Wene sõjaülem, snd. 1750 Muhusaarel, suri 1811 Eestimaal; wõitis 1808—9 Soomemaa ära.
Buxtehude, Dietrieh (1635—1707) kuulus orelimängija omal ajal; oli organist Lübeckis.
Buys-Bollot (l. beis-ballo), Christian Heinrich Dietrich (1817—90), Hollandi ilmateadlane (meteorolog).
Byron (l. bairn) lord Georg Noel Gordon (1788—1824), Inglise luulus luuletaja, maailma-walu sihi eestwõtja; õppis Cambridga ülikoolis; reisis (1809—11) Portugalis, Hispanias ja Greekamaal; laskis (1815) end Anna Isabella Milbank’iga laulatada, kuid see abielu ei kestnud kauem kui üks aasta. 1816 a. jättis B. oma kodumaa maha ja reisis Rheinimaadel, Schweizis ja Italias, läks (1823) Greeka wabadusesõtta ning langes (1824) Missolounghi juures. B. tähtsamad kirjatööd on: „The Giaur“, „The bride of Abydos“, „The corsair“, „Lara“, „The prisoner of Chillon“ (Chilloni wang), „Beppo“, „Mazeppa“, „Don Juan“, „Childe Harold“, „Marino Falieri“, „The two Foscari“ jne. B. luuletused on paljude teiste rahwaste, iseäranis Wene kirjanikkudele Puschkinile ja Lermontowile eeskujuks oluud.
Byström, Johann Niklas (1783—1848), Rootsi kujuraiuja; Sergell’i õpilane.
Byzans, (praegu Konstantinopel) linn Bosporuse ääres, megirlaste asutatud 330 p. Kr.; keiser Konstantin tõstis ta Roma riigi päälinnaks.
Byzantismus, Byzanti s. o. Konstantinopoli wiis; würstide ees roomamine.
Böhm von Bawerk, Eugen, Austria majanduseteadusemees, raha-asjade tundja ja politikamees, snd. 1851, oli rahaministeriumis ametis, siis Innsbruckis professoriks ja siis mitu korda rahaministriks, wiimati Körberi ministeriumis jan. 1900 kuni dets. 1904. Nimetati 1899. a. herradekoja liikmeks. On hää asjatundja, aga wäga wanameelne.
Börne, Ludwig (1786—1837) Saksa kirjamees ja ajakirjanik, wõitles agaralt Saksa tagurlise politika wastu ja awaldas oma kirjatöödes wabameelseid mõtteid.
Börse on turg, kuhu kaupmehed määratud ajaks kokku koguwad, ilma et nad kaupa ühes wõtaksiwad. Börsel tehtakse ainult ärilepinguid, kaupa ennast ei anta sääl, nagu laadal, mitte kätte, waid see sünnib alles pärast, kas selsamal wõi paaril järgmisel päewal, wõi koguni alles mõne aja järel. Wiimast äri, aja-äri, kus kaup alles hulga aja järel ära anda tuleb, ajawad iseäranis õnnekatsujad (spekulandid). Aja jooksul wõiwad hinnad tõuseda ja langeda, ja sagedasti ei antagi tähtajal kaupa, waid õiendatakse ainult hinna wahe ära. Ostjad soowiwad hinna langemist ja müüjad tõusmist, ja mõlemad pooled tarwitawad seks, et nende soow täide läheks, sagedasti kõige halwemaid abinõuusid, nagu walejuttusid, pettust j. n. e. Rahabörsel müüdakse ja ostetakse wekslisi, pangapiletisi, protsendipaberisi j. n. e., kaubabörsel wilja, loomi, suhkurt, kohwi j. n. e. Mõned börsed (nagu Londoni, New-Yorgi, Berlini ja Hamburi) awaldawad kaubahindade kohta terwes maailmas mõju. Esimesed börsed asutati 16 aastasajal Hollandis ja Lõuna-Prantsusemaal. Londoni börse on 17. ja Berlini, Wieni ja Newyorgi börsed 18. aastasajast pärit. Praegu on igas suuremas kaubalinnas oma börse oma seaduste ja juhatusega.
Böömimaa, endine iseseisew kuningriik, nüüd Austria-Ungaria kroonimaa ehk maakond; 51,967 rkm. suur, pääle 61⁄2 milj. in. (tsehlased), kes suuremalt jaolt katoliku usku. Jõed: Elbe, Iser, Adler, Moldau, Eger ja Biela. Mäed: Böömi mets, Erzgebirge, Lausitzi mäed, Sudetid. Mineralhallikatest olgu nimetatud: Marienbad, Franzensbad, Karlsbad, Teplitz. B. on wäga rikas mitmesugustest tooresainetest. Maalt weetakse wälja: kiwisüsa, klaasist asju, õlut, puuwilja. Päälinn: Prag.
Böömi- ja Määrimaa wennad, kristlikud lahkusulised, Hussi õpetuse poolehoidjad, kes 1467 ususeltsiks kokku astusiwad. Nemad oliwad wande, wäe- ja riigiteenistuse wastased, mis eest walitsused neid raskesti taga kiusasiwad.
Böömi riigiõigus. Paljud tshehlased seletawad, et Böömimaa Austria maakond ei ole, waid iseseisew kuningriik. Sest 1526 a. on ta Austriaga ainult ühise walitseja soo saanud. Nemad nõuawad, et Böömimaale ainult Böömi maapäew seadusi annaks ja mitte Austria riigipäew.
Büchner, 1) Georg (1813—37), Saksa näitekirjanik. Kirj. kurbmängu „Dantons Tod“ (Dantoni surm). 2) Ludwig (1824—92), Saksa looduse- ja mõtteteadlane (Naturphilosoph). Kirj. „Kraft und Stoff“ (jõud ja aine), mis materialismuse sisu poolest wäga suurt tähelepanemist oma pääle tõmbas.
Bülow, würst Bernhard von, Saksa riigimees, snd. 1849, teenis kaua diplomadina, nimetati (1900) Saksa riigikantsleriks ja Preisi pääministriks. B. on Bismarcki õpilane ja on selle politikat edasi ajada katsunud. Ta on kolmiklepingust kinni hoidnud, Wene walitsuse ees hää olnud, agrarlaste soowisid täitnud ja poolakate wastu üliwaenuline olnud. 1906 lõpul läks ta kiriklastega wastamisi ja kutsus nende asemel wabameelsed walitsust toetama. Wana- ja wabameelsete ühendus (n. n. Bülowi blokk), mis selle järel tuli, andis seadusi wanameelsuse ja liiale minewa rahwuslisuse waimus edasi, ehk küll riigikantsler mõnda jagu wabameelsete soowisid täita oli lubanud. B. on uue aja haridusega mees ja ei ole wabameelsete mõtete wastu päris waenuline, aga ta ei näita ise oma tahtmist kunagi kindlasti, waid teeb kõige päält, mida keiser, ja siis, mida wägew wanameelne erakond tahab. Tema on rohkem diplomat kui riigimees.
Bürger (Sk. k., l. bürjär), linna kodanik Saksa linnas, ja nimelt nii hästi suur- kui ka wäikekodanik.
Bürger, Gottfried August, Saksa luuletaja, snd. 1747. Oma kirjaniku kuulsuse põhjendas ta ballade „Lenore“ läbi, mis ka Eestikeelde on tõlgitud. Pääle Lenore on ta weel palju teisi balladesid luuletanud, nõnda et teda Saksamaa ballade-isaks loetakse. B. suri 1794.
Büro (Pr. k. büreau) 1) kirjutuseraud, 2) kirjutusetuba, 3) kantselei, 4) koosoleku eestseisus (president, abipresidendid ja sekretär).
Bürokrat, ametnik, kes ülemuse käskusid karwa päält täidab, kes asjata kirjutuste ja wormide täitmist nõuab, kes ainult teenib, et teenida, kes iseseiswalt ei mõtle ja kel ettewõtmisewaim puudub, kes ülemusele meeldida püüab ja kõigi teiste wastu kõrk on.
Bürokratia tähendab 1) büroo (kantselei) ehk ametnikkude walitsust ja 2) ametnikkude klassi. Täielik ametnikkude walitsus — rahwa- ja omawalitsuse wastand — on isewalitsuse maadel olemas. Rahwawalitsuse maadel on wõim rahwa enese käes ja ametnikud peawad sääl tema enamuse tahtmist tegema. Osalt walib rahwas nemad ise, osalt laseb ta neid oma asemikkude poolt nimetada, aga ikka seisawad nad tema ülewaatuse all ja tema poolt walitud saadikutekogu wõib iga ametniku lahtilaskmist nõuda. Isewalitsusemaadel nimetatakse ametnikud osalt isewalitseja enese, osalt tema all olewate kõrgemate ametnikkude poolt, ja nad peawad sääl isewalitseja ja tema ümber olewate suurte wõimumeeste tahtmist tegema. Et need aga igale poole nägema ei ulata ja rahwal wähematgi ütlemist ei ole, siis jääb neile alati wõimalust omas ringkonnas isewalitsejat mängida. Aga bürokratide walitsusest wõidakse ka piiratud wõimuga würstiriigides ja isegi wabariikides kõneleda. Sääl, kus parlamendil õigus on ametnikkude tegewuse järele walwata, ilma et ta nende lahtilaskmist wõib nõuda, nagu Saksamaal, ei hooli nad rahwa tahtmisest palju. Ja sääl, kus kogukondade ja kubermangude omawalitsuste wõim wäikene on, nagu Prantsusemaal, sünnib suurelt osalt ka riigiwalitsuse poolt nimetatud ametnikkude tahtmine, kui need ametnikud ka ühes kõigi oma ülematega riigiparlamendi all seisawad. Kõige wähem bürokratiat on sääl, kus iga kogukond ennast täiesti ise walitseb, nagu Schweizis, Inglisemaal, Australias ja Põhja-Amerikas. Bürokratline walitsusewiis takistab rahwast edenemast. Kui kõiki asju ainult kirjutusetoast juhitakse ja rahwa tarwitusi ei täideta, osalt selle pärast, et neid ei tunta, osalt selle pärast, et neist ei hoolita ja wäikse kildkonna kasud suure hulga kasudest tähtsamateks loetakse; kui anderikkad mehed, kes rahwa keskel elawad ja tema juhatajateks nagu sündinud on, waikima ja awalikust elust eemale hoidma sunnitakse, kui ametnikka ülemuse käskusid masinate wiisi täita lastakse, kui nende ülekohust ja kelmust awalikuks teha ei lubata ja neid rahwa wastu hoolimata olla ja tema isetegewust lämmatada kästakse — siis hoitakse rahwas ta eduteel kinni, tehtakse ta riigile wõõraks ja kihutatakse ta walitsuse wastu üles. Bürokratline walitsusewiis toob sagedasti ametnikkude tapmisi, korratusi ja mässusid.