Hariduse sõnaraamat/AR–AS
Ar, meetrimõõt = 100 ruutmetert.
Arabeskid, arablastelt laenatud õite ja lehtede kujulised ilustused. A.-sid tarwitatakse meie ajal kõigis kunst-tööstuse harudes, nagu tapetide, waipade, toariistade, waabatud sawiriistade jne. ilustamiseks.
Arabeskid.
Arabia.
Arabia kunst.
Arabia kirjandus. Kõige wanemad Arabia keelsed kirjandusetooted on tundelaulud, milledest Hamasa ja Moallakât juba u. 850 e. Kr. ilmusiwad. Korani kaudu sai Arabia keel kindla kuju ja teda hakati ka teaduselikult uurima. Kõige kuulsam Arabia keeleuurija on Sibaweih 796. Abassidide ajal oli A. kirjanduse õitseaeg. Iseäranis kalif Harun-al-Rashid edendas teadust, kutsus Greeka ja Syria õpetlasi oma juurde ja laskis Greeka keelseid teaduselisi raamatuid Arabia keelde tõlkida. Osmannide (türklaste) tulekuga aga kadus Arabia kirjandus idas ära, kuid jätkus Hispanias Omaijade kalifide walitsuse ajal edasi. A. kirjandus oli kuulus oma ilukirjandusliste, mõttetarkuseliste, arstiteaduseliste, tähedeaduseliste ja arwuteaduseliste tööde poolest. Peaaegu kõigisse haritud keeltesse on Lokman’i jutud ja muinasjuttude-kogu „Tuhat ja üks öö“ ümberpandud. Arstiteaduses oliwad kuulsad Avicenno, Zohr ja Averroes, haawa-arstiteaduses Abul Kasim, alkemias Geber, arwuteaduses Mohamed ben Musa, täheteaduses Alfargani, maateaduses (geografias) Edrisi ja Abulfeda. — Praegune Arabia kirjandus on ilma suurema tähtsuseta.
Arabia keel. Arabia keel on oks Semi keelte suguharust. Ta langeb mitmesse murdesse. — Arabia keeles on 31 märki, nimelt 28 märki umbhäälikute ja 3 märki täishäälikute jaoks. Arabia keele kirja kirjutatakse ja loetakse paremalt poolt pahemale poole.
Arabia laht (Punane meri), India okeani jagu Arabia, Egiptuse ja Nubia wahel.
Arabia numbrid. Meie harilikud numbrid: 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 0. Nad on Indiast pärit, toodi aga Arabia õpetlaste läbi Europasse, mispärast siis neid a. numbriteks kutsutakse.
Arachnìtis (Gr. k.), pää-aju põetik.
Arad (l. áraad), linn Ugarimaal, Maros’e jõe ääres, 56,000 el.
Arago, 1) Dominiqne François (1786—1853), Prantsuse wiisika teadlane, waliti 1809 Prantsuse teaduse akademia liikmeks, oli 1848 Prantsusemaa ajutise walitsuse liige. Tema wennad: 2) Jacques Etienne Victor (1790—1855), kirjanik ja reisija, suri Brasilias; 3) Etienne (1803—1892), näite- ja ajakirjanik.
Aragónia, Hispania maakond, 47,391 rkm. suur, 893,000 in. A. oli 1035—1516 iseseisew kuningriik.
Arak, käärima läinud riisist walmistatud jook, milles kuni 50 graadi alkoholi on. Arac do Goa, palmide käärinud mahlast walmistatud jook.
Araktschéjew, Aleksei Andrejewitsch (1769—1834), Wene kindral, Aleksander I. sõber, oli 1806 kuni 1825 sõjaminister, asutas sõjameeste asundusi. Oma waljuse poolest on ta kurwa mälestuse Wene ajaloosse järele jätnud.
Arali järw, Wene järw Turkestanis, 58,872 rw. suur. Järwe wesi on mõru-soolane. A. järwe jooksewad: Sõr- ja Amu-Darja jõed. A. on rikas kalade ja wesilindude poolest.
Aram (Gr. k. Aramäa), nii kutsutakse wanas testamendis Arabia, Armenia ja Palästina wahel olewat maad, iseäranis Syria’t. — Arami keel oli haru Semi keelte sugukonnast. Ta langes kahte jakku: Lääne-A-i (Syria) ja Ida-A-i keeleks.
Aranjuez (l. arannhuees), Hispania linn Tajo jõe ääres, 12,676 el. Siin on Hispania kuningate suweloss puiestikuga.
Arany (l. áranj), János (1817 kuni 1882), Ungari luuletaja, waliti 1859 Ungari akademia liikmeks ja 1860 Kissaludy-seltsi direktoriks. Tema tähtsam töö on naljakas lugulaul „Toldy“. Tema poeg László (1844—98) oli ka luuletaja, tõlkis Shakespeare tööd Ungari keelde.
Ararat, mägi Armenias, Wene, Persia ja Türgi piiril, 5155 m. kõrge.
Aras, Kura jõe parem haru, 725 w. pikk, jookseb Kaspia merde. Wanal ajal kutsuti teda Araxes’iks.
Araucaria, Chili kuusk, mis ilusa kuju poolest Europas triiphoonetes ja tubades kaswatatakse.
Arbela, linn Assyrias. — A. ja Gaugamela wahel wõitis (331 e. Kr.) Aleksander Suur Persia kuninga Darius III. Nüüd on linna nimi Erbil.
Arbiter (Lad. k.) wahekohtunik. — Arbitrage (Pr. k., l. arbitraash), wahekohus.
Arbus (citrullus vulgaris), üheaastane taim kürwitsade (cucurbitaceae) sugukonnast. Tema esialgne kodumaa on India. Wenemaale on neid wist Persiast toodud. A. kaswatatakse magusa wilja pärast Lõuna-Wenemaal põldude pääl. Wili on kürwitsa sarnane, punase, harwemalt kollase, mahlase, magusa sisuga. Astrahani ja Kamõshi a. peetakse kõige paremateks.
Arcádius, Ida-Roma riigi esimene keiser 395—408, Theodosius Suure poeg.
Arbus.
Arcána (Lad. k.), sala-arstirohud.
Arch (l. aartsh), Joseph (snd. 1836), Inglise põllutööliste liitumise põhjendaja, asutas (1872) „Põllutööliste rahwusliku ühisuse,“ millel korda läks hääleõigust põllutöölistele saada parlamendi liikmete walimisel.
Archaismus (Gr. k.), wanaks jäänud kõnekäänd ehk kõnekuju.
Archäolog (Gr. k.), muinasaja-uurija.
Archäológia (Gr. k.), muinasaja-teadus.
Archilochos, kõige wanem Greeka tundelaulik, elas 678—629 e. Kr., luuletas terawaid pilkelaulusid.
Archimédes (287—212), Greeka kõige kuulsam arwu- ja wiisika-teadlane, Syrakus’ast pärit. Ta on arwu- ja wiisika-teadust wäga mitme ülesleidusega rikastanud. A. pani tähele, et wedelikus kindel keha oma raskusest nii palju kaotab, nagu see wedeliku-kogu kaalub, mis ta enese eest wälja tõrjub. Ka leidis ta pääle muu kehade-raskusepunkti kohta käiwad seadused ja lõppemata ehk n. n. Archimedes’e kruuwi üles.
Archimedes’e kruuw.
Archipelagus (Gr. k.), saaremeri, saarestik.
Architekt (Gr. k.), ehitusemeister. — Architektur (Gr. k.), ehitusekunst.
Archiv (Gr. k.), kirjakogu. — Archivar, kirjakogu hoidja.
Archon (Gr. k.), kõige kõrgem riigiametnik muinasaegses Athenas. Esiotsa waliti a. eluajaks, pärastpoole kümneks aastaks, wiimaks 9 archonti üheks aastaks.
Archytas, Greeka arwuteadlane, riigimees ja sõjaülem, elas 360 e. Kr.
Arçon (l. arssong), Jean Claude Eleonora (1733—1800), Prantsuse insener, ujuwa battarei ülesleidja.
Ardahan, Wene kindlus Kars’i piirkonnas (oblastis), Kura jõe ääres: u. 1000 el.
Ardator, 1) kreisilinn Nishni-Nowgorodi kub.; 4000 el. — 2) kreisilinn Simbirski kub.; 6000 el.
Ardennid, mägestik Põhja-Prantsusemaal ja Belgias, Mosel’i ja Maas’i jõgede wahel; keskmine kõrgus on u. 550 m. — A-d on rikkad kiwisüsi ja metallimulla (ärtsi) poolest.
Ardíti, Luigi (1822—1903), Italia wiiulikunstnik, elas 1858 a. saadik Inglisemaal.
Ardschisch (Erdschjas-Dag), kustunud tulepurtskaw mägi Wäike»Asias, (Angora wilaetis) u. 4000 m. kõrge.
Aréna (Lad. k., „liiw“), wõitlusepaik wanaaegsetes amphiteatrites.
Arendal, Norra sadamalinn, 11,200 el. Linna ligidal on rauakaewandused.
Areometer, wedelikkude tiheduse ehk oma-kaalu mõõtmise riist. A. on umbne klaasist toru, mille üks ots jämedam (selles on haawlid ehk elawhõbe), teine ots aga pikk ja peenikene, mille pääle kriipsud ja numbrid on tähendatud. A.-sid on mitu seltsi olemas, nimelt selle järele missuguste wedelikkude (piirituse, soolwee, piima, suhkru jne.) mõõtmise jaoks neid tarwitatakse. Vedelikkudes, mille omakaal wähem on kui weel (s. o. mis kergemad on kui wesi), wajub a. sügawamale, kui wee sees, wedelikkudes aga, mille omakaal suurem on kui weel (s. o. mis weest raskemad on), jääb a. kõrgemale seisma, kui wee sees. A-sid walmistatakse wedelikkude jaoks, mis weest kergemad ja raskemad on.
Areometrid.
Areopág, kõige kõrgem kohtu-koda muinasaegses Athenas.
Arequipa (l. arekììpa), linn Lõuna-Perumaal (L.-Amerikas), Waikse okeani ääres, 33,000 el. — A. on 1540 asutatud.
Ares, greeklaste sõjajumal (romlaste Mars).
Aretíno, Pietro (1493—1557), Italia luuletaja. Kuulus oma pilkelaulude poolest, mille abil ta rikaste wõimumeeste käest raha mõistis wälja norida. Kirj. ka näitemängusid.
Arézzo, Italia linn, 44,000 el. Italia luuletaja Petrarca sündimisepaik. Romlaste ajal: Arretium.
Argelánder, Friedrich Wilhelm August (1799—1875), täheteadlane, oli 1823—37 tähetorni direktor Turu ja Helsingi linnas (Soomemaal) ja 1837 a. saadik Bonnis. Tema tähtsamad tööd on: „Über die eigene Bewegnug des Sonnensystems“ (Päikese-sistemi oma enese liikumise üle) ja „Atlas des nördl. gestirnten Himmels“ (Põhjapoolsete taewatähtede kaardi-raamat).
Argeutàn, uushõbe.
Argentinia, wabariik Lõuna-Amerikas; 2,806,420 rkm. suur, 51⁄2 milj. in. Wabariigi ühenduses on 14 maakonda, 10 maapiirkonda (territorium) ja Buenos-Aires’e linnapiirkond. Igal maakonnal on oma ise walitsus. — Piirid: põhjas: Bolivia, Paraguay; lõunas: Magelhaens’i wäin; idas: Paraguay, Brasilia, Uruguay, Atlandi okean; läänes: Chile, Bolivia. Päälinn: Buenos-Aires. Saadused: Mais, nisu, aiawili, willad, nahad, õli, rasw, sissetehtud liha, sarwed, Jaanalinnu suled, wask, tina, hõbe jne. Maa on läänes mägine (Kordillerad), idas tasane (siin on laialised stepid, n. n. pampased). Jõed: La-Plata, Rio Negro. Põhjusseadus on 1853 antud ja 1859 uuendatud. Selle järel walitakse senatisse 30 ja saadikutekogusse 120 liiget, nimelt senatorid üheksaks, saadikute-kogu liikmed neljaks aastaks. Wabariigi president ja abipresident walitakse kuue aasta pääle. — Argentinia leidis hispanlane Solis 1515 üles; oli 1515—1816 Hispania walitsuse all; 1816 a. saadik iseseisew riik.
Argentum nitricum, wt. põrgukiwi.
Argolis, Greeka maakond Peloponnesoses. Maakonna päälinnaks oli Argos. — Argolia laht, nüüd Nauplia laht.
Argon, lahutusteaduseline ehk kemialine algollus, mille lordid Rayleigh ja Ramsay üles leidsiwad 1885 a. Teda leidub õhus kuni 1%.
Argonáutid (Gr. k. Argosõitjad), Greeka kangelased, kes Iasoni juhatusel Kolchi maalt „kuldnahka“ koju tooma läksiwad.
Argos, 1) Greeka muinasusus sajasilmaline kangelane, kes Hera käsul lehmaks muutunud Io (Zeus’i armukese) järele pidi walwama; 2) hoolas waht.
Argumentum (Lad. k.), tõendus; argumentation, tõenduste ettetoomine, tõendamine.
Arhangeli kubermang, Europa Wenemaa kõige põhjapoolsem kubermang, Põhja-jäämere ranna ääres; 745,000 rw. suur, 350,000 in. A. kubermangust on suurem jagu maad täis metsa (u. 33 milj. tiinu) ja raba. Klima on kare, iseäranis kubermangu idapoolses osas. Elanikud: wenelased (Onega ja Meseni jõgede wahel), soomlased (karjalased) ja laplased (läänepoolses jaos), sürjanlased (Meseni ja Petschora jõgede wahel), samojeedlased (kirdepoolses jaos). Saadused: metsloomad, kalad; hõbe, sädekiwi, tahwlikiwi, portselani-sawi, kiwisüsi, sool, turwas. Endisel ajal saadi Kemi kreisist ka kulda. Jõed: Dwina, Pinega, Onega, Kemi, Mesen, Petschora, Pona, Tuloma jne. Järwed: Kouda, Imandra, Topo, Pusto, Pawo, Kutno jne. Põldu haritakse wäga wähe. Elanikkude pää-elutoimetused on: metsloomade küttimine, kalapüüdmine, palgi-parwetamine ja metsatööd. A. kubermangus on 9 kreisi: Arhangeli, Meseni, Onega, Petschora, Kemi, Aleksandrowi (enne Kola), Holmogorõi, Shenkurski ja Pinega. A. kubermangu juurde arwatakse: Nowaja-Semlja, Kalgujewi, Waigatschi ja Solowetski saared. Päälinn: Arhangelsk.
Aria (It. k.), suurem ühehäälega laulutükk muusika kaasmänguga.
Ariadne, Greeka muinasjuttudes Kreta kuninga Minos’e tütar. Tema aitas Greeka kangelast Theseus’t niidikera abil eksihoonest ehk labyrinth’ist wälja tulla. Theseus jättis A. aga Naxos’e saare kaljule maha, kust Dionysos ta päästis.
Arialased (Sanskriti k. aryas). Brahma usu pühades kirjades nimetatakse a-steks üht India põlluharijat rahwast, kes Iranist Pandschabisse wälja rändas ja säälsed algelanikud ära wõitis. Meie ajal kutsutakse arialasteks kõiki Indo-Germania rahwaid, kelle algkodu Irania kiltmaal Aria maakonnas oli.
Ariánlased, wt. Arius.
Aríon, Greeka laulja, Methymnast (Lesbose saarelt) pärit. Elas 600 e. Kr. Teda peetakse dithyrambos’e ülesleidjaks.
Ariósto, Lodovico, Italia luuletaja, snd. 1474 Reggios, suri 1533 Ferraras. Tema tähtsam luuletöö on „Orlando furiosa“ (Pöörane Roland), milles Karl Suure kangelase Orlando wägitöödest jutustatakse.
Aristarchos, 1) A. Samosest, Greeka täheteadlane, elas 280—260 e. Kr., õpetas juba sel ajal, et maakera liigub. 2) A. Samothrake’st, Greeka keeleõpetlane ja arwustaja, elas 2. aastasajal Aleksandrias.
Aristeides (Lad. k. Aristídes), Athena wäeülem ja riigimees, snd. umbes 540 e. Kr., juhatas greeklasi Marathoni lahingus, aeti Themistokles’e ettepanekul 483 isamaalt ära, kutsuti aga 480 jälle tagasi, juhatas athenalasi Salamis’e ja Platää lahingutes, asutas 476 Athena mereühenduse, suri kehwana 468. A. oli kuulus oma õiguse armastuse poolest.
Aristippos, Greeka mõttetark, Sokratese õpilane, Kyreneä ehk hedonilise mõttetarkuse kooli põhjendaja, elas umbes 380 e. Kr. Tema õpetuse järel on „elumaitsmine“ kõige kõrgem elu eesmärk. Siisgi on kõik üleliigne inimesele kahjulik.
Aristokrátia (Gr. k.), „kõige paremate walitsus“, mõne üksiku mehe, wõi ülemate, wägewamate klasside walitsus, demokratia ehk rahwawalitsuse wastand. Meie aja riigid on, kas demokratiad, nagu: Prantsusemaa, Schweiz, Põhja-Amerika Ühisriigid ja teised, kus wõim täiesti rahwa käes on, wõi aristokratia ja demokratia wahelmised, kus osa wõimu üksikute inimeste, osa rahwa päralt on. Würstiriikides jagawad würstid wõimu rahwa ja ülemate klassidega wõi alam- ja ülemkojaga. Kus alamkoja walimiseõigus nii on, et rahwa enamusel palju mõju ei ole, s. o. kus ka alamkoja liikmed ülemate klasside poolt walitakse, sääl wõidakse küll aristokratiast kõneleda. — Aristokratia nime kannab teiseks wägewate inimeste (aristokratide) klass. Selle hulka käiwad kõige päält aadeli seisuse liikmed, kes juba eesõigustega ilmale tulewad (seisuse aristokratia), siis edasi rikkad inimesed (raha aristokratia), kõrgemad ametnikud, kõrgemad waimulikud mehed ja wiimaks tähtsamad kodanikud, — see on teiste sõnadega, aadel ja suurkodanikad.
Aristóphanes, kõige suurem Greeka nalja-näitemängude kirjutaja, snd. u. 450 Athenas, suri u. 375 e. Kr. säälsamas. Tema 44 näitemängust on 11 meie ajani järele jäänud, teised on kaduma läinud. Oma näitemängudes witsutab ta nalja kujul rahwa lollust, politika tegelasi, mõttetarkasid ja kirjanikka. „Pilwede“ nimelises näitemängus pilkab ta Sokrates’t.
Aristóteles, Greekamaa kõige tähtsam mõttetark ja õpetlane, snd. 385 Stagiras, suri 322 e. Kr. Chalkis’es (Euböa saarel), Platoni õpilane, Makedonia kuninga Aleksander Suure õpetaja. Tema on asjalise mõttetarkuse (realismuse) ja mõtteteaduse ehk logika põhjendaja. A. on pääle muu tähtsaid kirjatöösid kõlbluse õpetuse (ethika), kõnekunsti, politika, looduseteaduse jne. üle kirjutanud. — Ta ise tegi juba wahet exoteriste (wähese haridusega inimestele arusaadawad) ja esoteriste (kõrgema haridusega inimestele arusaadawad) kirjade wahel. A. kirjadest on suurem jagu selles kujus järele jäänud, nagu seda tema õpilased suusõnaliste ettelugemiste järel üles on kirjutanud. A. kirjad ilmusiwad kõige esite trükist Ladina keelses tõlkes Venezia linnas 1489; esimene Greeka keelne wäljaanne ilmus Venezias Aldus Manutius’e juures trükitud 1495—98.
Aristoteles.
Arithmètika (Gr. k.), õpetus arwudest ja nende ühendustest.
Arius (Areios), Aleksandria presbyter, õpetas (318 a.), et Jumala Poeg ei ole mitte Isaga ühewääriline ega ole mitte igawene, sest et ta Isast loodud on. Ta leidis palju poolehoidjaid, nõnda et tema järelkäijatest terwe ususelts kaswas, keda nende õpetaja järele ariánlasteks nimetati.
Arizóna, P. A. Ühisriikide maapiirkond (territorium), 292,710 rkm. suur, 125,000 in. Jõed: Colorado, Rio Gila. Idas on kõrbe. Päälinn: Tucson.
Arkádia, muinas-Greekamaal maakond Peloponnesos’es, kus karjased ja metsastajad elasiwad. Greeka luuletajad kutsusiwad teda „süütause maaks“. — Praegu on A. Greekamaa nomarhia ja sääl elab 167,092 in. Päälinn: Tripolitsa.
Arkansas (l. arkänsäs), 1) riik Põhja-Amerika Ühisriikides, Arkansas’e ja White jõgede wahel, 139,470 rkm. suur, 1,328,000 el. Päälinn: Little-Rock. — 2) Mississippi jõe parem haru, 3230 km. pikk, millest 1100 laewakäidaw.
Arktiline (Gr. k.), põhjapoolne. A. meri, Põhja jäämeri.
Arkwright (l. arkreit), Richard (1732—92), inglane, puuwilla kudumise masina ülesleidja.
Arles (l. arl), Prantsuse linn, Rhone jõe ääres, 26,500 el. Endisel ajal oli ta nimi Arleate.
Armada, laewawägi. — Suur armada, Hispania suur sõjalaewastik, mille kuningas Philipp II. hertsog Medina-Sidonia juhatusel 1588 Inglisemaad ära wõitma saatis ja mis suuremalt jaolt tormide läbi hukka läks. Laewade hukkamineku läbi kaotas Hispania jäädawalt oma merewõimuse.
Armatolid, Põhja-Greekamaa mäerahwas, kes Greeka wabadusesõjas türklaste wastu mõjukalt osa wõttis.
Armènia, oli enne wanast iseseisew kuningriik Wäike-Asias, nüüd Wenemaa (Eriwani kub.), Persia (Aderbeidshan) ja Türgimaa (Erserum ja Wan) päralt. Elanikud: armenlased (u. 1,200,000). — Suur Armenia riik kestis 190 e. Kr. kuni 116 p. Kr. ja 859—1080. — Wäike-Armenia riik oli 190 e. Kr. kuni 70 p. Kr. ja jälle 1080 kuni 1375 iseseisew. — Armenia kirik algas u. 300 p. Kr. ühendati 1439 katoliku kirikuga. Kiriku päämees on katholikos, Etshmiadsini kloostris. — Armenia kirjandus on rikas usuteaduse ja ajalooliste kirjade poolest. Tema õitseaeg oli 4—5 aastasajani. — Armenia keel, Indo-Germani keele haru. A. keeles on 36 tähte.
Armillaria mellea, wt. meeseen.
Arminianid (remonstrandid), usulahk, Jakob Arminiuse (1560 kuni 1069) asutatud. A-de kogudusi leiame Hollandis, Inglisemaal ja Põhja-Amerikas. A-d õpetawad, et inimene õndsuse kättesaamiseks ise peab kaasa töötama.
Armínius, Cheruskide würst, Saksamaa wabastaja, wõitis ja häwitas Roma sõjapääliku Varus’e sõjawäed (9. p. Kr.) Teuteburi metsas.
Armoracia rusticana, wt. mädarõigas.
Armstrong, William (1810—1900) Inglise insener, rauawabriku omanik Elswickis Tyne jõe ääres, auruelektriseerimise masina (1840), weekraani (1846) ja n. n. Armstrongi suurtükkide (1854) ülesleidja, oli 1860—63 Inglise kroonu raua-walamise wabriku direktor Woolwichis.
Armu-ader (Gnaden-Haken), Saaremaal kirikumõisa abimõis. Mõisa sissetuleku saab kirikuõpetaja lesk. Peaks 2 leske olema, siis antakse teisele täiest rendimaksust 24 rbl. Ei ole neid ühtegi, saab armu-adra sissetuleku kirikuõpetaja. A. on Daani kuninga Kristian VI. asutatud 1612 ja igale Saaremaa kirikule sellesama kuninga poolt 1639 kinnitatud. — Ka on lugija- ehk kiriku kooliõpetaja-ader olemas, mida Kristian IV. 1645 asutas. — Niisama asutas eelpool tähendatud kuningas 1645 weel 24 Saaremaa atra „ülema maakohtu“ kasuks. Nende sissetulek tarwitatakse praegu koolide hääks.
Arndt, J. G., gümnasiumi kooliõpetaja Kuresaares, kirjutas Liiwimaa kohta ajaloo raamatu („Liefländische Chronik“) kahes jaos, nimelt: 1) Liiwimaa esimeste piiskoppide ja 2) ordomeistrite all. Raamat ilmus 1747—1753 Halle linnas Saksamaal.
Arndt, Ernst Moritz (1769 kuni 1860), Saksa luuletaja ja ajaloo kirjutaja, oli 1817—19 ja 1840 a. saadik prof. Bonnis.
Arne (l. arn), Inglise helilooja, snd. 1710 Londonis, suri 1778 säälsamas; Inglise hymnuse „Rule Britannia“ (Valitse, Britannia) wiisi looja.
Arnhem (Arnheim), Hollandi linn Geldernis, Rheini jõe paremal kaldal, 55,848 el.
Arnika (arnica), mitme-aastane taim korwõislaste (compositae) sugukonnast. Tähtsam a. tõug on arnica montana, mis Kesk-Europas mägise maal kaswab ja mille õisi arstirohuks palawiku wastu, haawade parandamiseks jne. tarwitatakse.
Arnim, Achim v., (1781—1831) Saksa luuletaja, andis ühes Clemens Brentano’ga luuletustekogu, nimega „Des Knaben Wunderhorn“ wälja.
Arnold, ordowend piiskopi Alberti ajal, sai suures Eesti sõjas 1211 Wiljandi juures surma.
Arnold v. Brescia (l. bressha), 12. aastasaja jutlustaja, astus paawstide ilmaliku wõimuse wastu üles ja ajas asja niikaugele, et Roma wabariik tema mõjul 1155 uuendati; poodi paawsti Adrianus IV. käsul üles.
Arolsen, Saksa würstiriigi Waldeck’i päälinn, Aar’i jõe ääres.
Aróma (Lad. k.), magus lõhn.
Arpád (l. árpaad), Ungari riigi kuningas (889—907) ja Arpádi suguwõsa põhjendaja. — Arpádid walitsesiwad kuni 1301 a. Ungarimaal.
Arras, kindlus Prantsusemaal, Scarpe jõe ääres (Pas-de-Calais’e departemangus), 25,657 el.; Robespierre sündimisepaik.
Arrebo, Anders (1587—1637), Daani luuletaja, oli 1617—22 Drontheimi piiskopp; uuema Daani luuletuse-kunsti isa. Kirj. „Hexaëmeron“ (kuus loomise päewa).
Arrénde, rent.
Arrést (Lad. k.), kinnipidamine, asjade kinnipanemine; kohtualuse kinnihoidmine ehk wahi all pidamine.
Arrondissement (Pr. k., l. arrondis’máng), ring, kreis, departemangu osa Prantsusemaal, mille eesotsas alamprefekt seisab.
Arrow-root (Ingl. k. l. arro-ruut), Maranta taimedest walmistatud jõuu- ehk tärklise-jahu; kergesti seediw laste-toit.
Arsamas, kreisilinn Nishni-Nowgorodi kubermangus, Teshe jõe kaldal; 12,000 el.
Arsenál (It. k.), ehitus, milles sõjariistu ja sõjakraami alal hoitakse.
Arsenik (arsenicum), algollus; sinine ehk teras-hall, metallisarnane, abras, kristalliline, wäga mürgine metal; leidub looduses raua-, nikkeli-, kobaldi- ja weewli-ühendustes, harwa puhtal näol. Kui a-ku 180 graadi kuumaks aetakse, siis annab ta enesest wäga mürgist auru wälja, millel kange sibula-lauga lõhn on. Õhu käes sinikas-walge leegiga põledes muutub a. arsenikaliseks happeks.
Arsenikaline hape (acidum arsenicosum ehk arsenicum album), arseniku ja hapniku ühendus. Puhas a. hape on ilma maitseta ja lõhnata, läbipaistew, wärwita ehk wähe kollakas, wäga mürgine (kihwtine), kristalliline pulber; saadakse arsenikust ehk selle ühendustest puhastamise teel; tarwitatakse klaasitööstuses ja wärwimise-kodades, kahjulikkude loomakeste häwitamiseks ja arstirohuks (werepuuduse, söögi-isu kadumise ja jõuu kahanemise wastu jne.). A-se happe ja wasesoolade ühendus on „Schweinsurti rohelise“ nime all wärwina laialisemalt tuntud. Arseniku wastu-kihwtid on: magnesia ja ferrum sulfuric. oxydat.
Arssénjew, Konstantin Konstantinowitsch (snd. 1837), Wene adwokat ja wabameelne ajakirjanik, „Вѣстникъ Европы“ kaastööline ja Brockhausen’i ja Jefron’i „Üleüldise teaduse sõnaraamatu“ toimetaja, demokratliste paranduste erakonna kaasasutaja.
Arssin, Wene pikkuse mõõt. — 1 arssin = 16 wersokki ehk 28 tolli = 21⁄3 jalga = 711,187 mm.
Artaxerxes (l. artakserkses), Persia kuningad. 1) A. I. Pikk-käsi (Gr. k. Makrocheir, Lad. k. Longimanus), Xerxes’e poeg, walitses 404—424 e. Kr. — 2) A. II. Mnemon (mälukas), walitses 404—358 e. Kr., surus oma wenna Kyros’e mässu maha, sõdis kuni 387 spartalaste wastu ja sai Antalkidas’e rahu läbi Wäike-Asia lääneranna ja Küpros’e saare tagasi. 3) A. III. Ochus, walitses 358—338 e. Kr., wõitis Phönikia, Judamaa ja Egiptuse (344) jälle tagasi. — 4) A. IV. (Ardeschîr), walitses 226–240 p. Kr., häwitas parthide riigi ära ja põhjendas selle asemele sassanitide riigi.
Artéllid, Wene tööliste ühisused ühistöö tegemiseks wõi ühiseks majapidamiseks. A. liikmed on üheõiguselised ja nad wastutawad kõik ühiselt. On olemas iseseiswaid ja iseseiswuseta a-sid. Esimesed teewad tööd ise oma kapitaliga ja ise oma kahju wõi kasuga, teised ettewõtjate kapitaliga, kellelt nad määratud tasu saawad. Iseseiswate artellidena püüawad wenelased kalu, peawad jahti, hariwad põldu j. n. e. Saagi jagawad nad selle järele, kui palju keegi tööd teeb ja ettewõtteks kapitali annab. Aga ettewõtetes, mis rohkem kapitali nõuawad, kaotawad a. oma iseseiswuse ja jääwad paljasteks palgatööliste ühisusteks. Kapital on sääl ettewõtjate poolt, ja selle eest peawad a-d suurema osa saaki nendele jätma. Harilikult elawad a-de liikmed koos ja peawad ühisel kulul maja. Nemad on nagu perekonna liikmed ja ajawad oma ühiseid asju wäga lihtsasti. Artellid, mida Venemaal juba mitu sada aastat olemas on, on kehwematele inimestele palju kasu toonud ja neid pääle muu üheskoos asju ajama õpetanud. Uuemal ajal on haritlased Wenemaale Lääne-Europa eeskujul ühistegewuse ühisusi asutanud, aga need ei ole seni edeneda suutnud.
Artemis (romlaste Diana), wanade greeklaste jahi ja kuu jumal, kasinuse ja puhtuse kaitsja, Apolloni kaksikõde, Zeus’i ja Leto tütar. Tema auuks oli tore tempel Ephesos’e linnas.
Artemisia vulgaris, wt. puju; a. campestris, wt. põldpuju; a. absinthium, wt. koirohi.
Artériad wt. tuiksooned.
Artesi- ehk Artoa-kaewud, niisugused purtskaewud, mille wesi kõrgemalt maakihilt tulles litsumise jõuul maa seest wälja woolab. A. kaewusid wõib ainult sinna puurida, kus wesi kahe täitsa weekindla (läbilaskmata) maakihi wahel jookseb. Esimesed a.-kaewud ehitati Prantsusemaal Artois (ütle: artoa) nimelises maakohas, kust nad siis ka oma nime on saanud.
Artesi-kaew.
Artevelde, Jakob van, Flanderi rahwa-erakonna juhataja, ajas 1336 Flanderi krahwi Ludwig I. Flanderist ära, sest et see ühes aadeliga prantslaste poole hoidis, sai (1345) rahwa mässu ajal surma. Tema auuks on Genti linnas hiigla mälestus-sammas.
Arthrítis (Gr. k.), liikme põletik, tekib pisielukate ehk ka kusehapu soolade keha-liigetesse kogumisel.
Artikel, 1) (keeleteaduses) wäike sõnake, mis nimesõna ette pandakse, et näidata, kas sõna tuntud wõi mitte. Saksa keele a-d on: der die das (tuntud), ja ein eine (tundmata). Soome sugu keeltes puudub a.; 2) kauba-asi; 3) ajalehe juhtkiri.
Artilléria (Pr. k.), suurtüki-wägi.
Artishok (cynara scolymus), taim korwõislaste (compositae) sugukonnast; kaswab metsikult Hispanias; haritatakse Lõuna-Europas suurel wiisil. A. lahtilöömata õie-korwikesi, mis lihawad ja maitsewad, tarwitatakse toiduks.
Artíst (Lad. k. ars, kunst), kunstnik.
Artocarpus incisa, wt. leiwapuu.
Arukask, wt. kask.
Arukäpp (orchis morio), 4—10 tolli pikune, mitmeaastane taim juudajuurte (orchidaceae) sugukonnast. Lehed on pikergused. Õied purpurpunased, harwa walged. Tolmukad on rohelised. A. kaswab arul.
Arundo epigea, wt. jäneseluga.
Arupärimine (Lad. k. interpellatio), riigiwalitsuselt seletuse- ja arunõudmine parlamendis. Arupärimisele wõib selle harutamine järgneda, ja see wõib seega lõppeda, et walitsusele usaldust wõi umbusaldust awaldatakse. Parlamentarismuse maadel peab walitsus, kellele umbusaldust awaldatakse, ametist lahkuma. Wene seaduse järel peab walitsus riigiwolikogu arupärimise pääle ühe kuu jooksul wastama. Ei loe wolikogu kahe kolmandiku enamusega walitsuse wastust rahuloldawaks, siis läheb asi riiginõuukogu kaudu Kõigekõrgema hääks arwamise alla.
Aru-saared, Hollandi saarestik, Uuest-Guineast läänepoole, 7750 rkm. suur, u. 20,000 in.
Arusampinjon (agaricus campestris), kõige parem söödaw seen lehtseente (agaricini) sugukonnast. Tema pää on esite ümargune, kuulisarnane, pärast lai, kummis. Lehed on esite walkjad, lähewad aga warsti lihakarwa punaseks ning wiimaks pruunjaks-mustaks. Warre ümber on walge wõru. Wars on umbne, sile ja walge. A. kaswab juulist kuni oktobrini aedades, metsades, orgudel, karjamaadel, kõige rohkem hohuse rooja pääl. A-i ei tohi mitte mürgi-sampinjoniga ära wahetada, mis kihwtine on.
Arutähthein ehk metstähthein (stellaria nemorum), 1—2 jala pikune taim nelkide (caryophyllaceae) sugukonnast. A. lehed on õrnade karwadega kaetud, ülemised südamekujulised ja warteta, alumised pikemad ja karwaste wartega. A-d kaswawad warjulistes niisketes kohtades.
Arwelius, J. G., Eesti kirjanik, snd. 1753 Tallinnas, õppis 1771—1775 usuteadust Leipzigi ülikoolis (Saksamaal), oli 14 aastat kodukooliõpetaja, siis 15 aastat Tallinna domkoolis õpetajaks, suri 1805. Kirj. Eesti keeli 3 raamatut, milledest „Üks kaunis Jutto- ja Õppetusse-Ramat“, mis kahes jaos Tallinnas (1782 ja 1787) ilmus, kõige tähtsam on.
Arwidsson, Adolf Iwar, Soome kirjanik, snd. 1791, toimetas 1821 Turus Rootsi keelset ajalehte „Abo Morgonblad“, milles ta Soome keelt rääkiwale rahwale suuremaid õigusi nõudis; oli sunnitud 1822 kodumaalt ja ülikooli teenistusest lahkuma. Suri 1858 ühel teekonnal Rootsist Soomemaale. A. oli ka Pärnu-Elisabeti kirikuõpetaja Rosenplänteri poolt wälja antud ajakirja „Beiträge zur genaueren Kentniß der ehstnischen Sprache“ kaastööline.
Asad, wanade skandinawlaste muinasjumalad. Neist oliwad kõige tähtsamad: Oden, Thor, Frey, Balder, Brage, Heimdall, Widar, Wale, Forsete Uller ja Höder. Naisjumalaid kutsuti asynadeks. Neist olgu nimetatud: Frigga, Freya, Iduna, Eira ja Saga.
Asa foetida, Afghanistanis metsikult kaswawa taime (ferula scorodosma) juurtesse lõigatud haawadest wälja woolanud ja kõwaks angunud mahl, millel kibe maitse ja paha, wastik lõhn on. Asialased tarwitawad #a. f-t maitseaineks. Pääle selle on a. f. hääks arstirohuks hysteria, kõhu- ja kopsupõletiku wastu.
Asaleín, punane anilini wärw (lämmastiku-hapu rosanilin).
Asamajama, tulepurtskaw mägi Jaapanis, Niponi saarel, u. 3000 m. kõrge.
Asantschewski, Mihail (1838—1878), Wene helilooja, õppis 1861 kuni 1862 Leipzigis muusikat, oli 1870—76 Peterburi muusika-ülikool (konserwatoriumi) direktor.
Asarum europaeum, wt. metspippar.
Asbest, wt. kiwilina.
Asbjörnsen, Peter Christian (1812—83), Norra kirjamees, oli metsaülem Norra sisemiste asjade ministeriumis, korjas rahwa suust muinasjuttusid ja laulusid; awaldas trükist „Norra rahwa muinasjutud“.
Ascension (l. assensh’n) ehk Taewaminemise saar, Afrika saar Atlandi mere lõunapoolses osas; Inglise päralt. Päälinn: Georgetown.
Aschánti (As-janti), Neegri kuningriik Ülem-Guineas, Kuldrannal, 27,500 rkm. suur, 3⁄4 milj. in. Päälinn: Kumassi.
Aséptiline (Gr. k.), mädanemise wastane.
Aserbeidshan (Aderbidshan), Persia maakond, 104,840 rkm. suur. Päälinn: Tabris.
Asgard, skandinawlaste muinasjumalate (asade) elukoht.
Ashabad, linn Taga-Kaspias, u. 20,000 el. — 1881 a. saadik Wene päralt.
Ashton under Lyne (l. äshtön önder lain), Inglise linn Lancasteri krahwikonnas, 42,000 el.; suurepäraline kudumisetööstus.
Asfalt ehk mäewaik, tõmukas-must, rabe ollus, mida peaegu igas ilmajaos leidub. Kõige tuttawam on n. n. juudiwaik, mida Surnumere kallastelt saadakse. Ta sulab wäga kergesti bentsinis ehk terpentinis ära. Kui 5 osa a-i 100 osa terpentini ehk bentsini sees ära sulatatakse, siis saadakse asfalt- ehk raualakki, mis raua pääle tõmmatult wiimast roostetamise eest hoiab. Et lakk ärakuiwades mitte rabe ei oleks, lisatakse temale pisut ritsinuse-õli ehk glitserini juurde. Täiesti kindlaks hapete wastu saab raualakiga üle tõmmatud asi alles siis, kui ta mõnda aega päikese walguse käes hoitakse. A. waik muutub walguse kiirte all, mispärast teda ka fotografeerimiseks ja tsinkografeerimises pruugitakse. Jämeda liiwaga ja kruusaga läbikeedetud tarwitatakse a.-i uulitsate ja jalgteede katmiseks. Kauplused petawad tihti a.-i ostjaid kiwitõrwaga, mida kiwisöest aetakse.
Asia, kõige suurem maailma jagu, 44,228,702 rkm. suur. Piirid: Põhjas: Põhja jäämeri; idas: Waikne okean; lõunas: India okean; läänes: Afrika, Wahemeri ja Europa. — Poolsaared: Kamtschatka, Korea, Taga-India, Malakka, Ees-India, Arabia, Wäike-Asia. — Saared: Kurilid, Sahalin, Jaapani saared, Liu-Kiu, Formosa, Hainan, Filippini saared, Sunda saared, Molukkid, Nikobarid, Andamanid, Tseilon, Maledivid, Lakkadivid, Küpros. — Mägestikud: Taurus, Libanon, Sinai, Kaukasus, Elburs, Hindukush, Soliman, Himalaja, Ghats, Karakorum, Bolor, Küenlün, Nanling, Jüling, Peling, Chinggan, Stanowoi, Jablonoi, Altai:, Thianshan, Alatau, Ural. — Mäed: Ararat, Erdshish, Sinai, Hermon, Demawend, Dapsang, Dhauulagiri, Gaurisankar, Kantshindshinga, Munku-Sardik, Bogdo Ola, Adamspik, Indrapura, Kinibalu, Fusijama. — Jõed: Ob, Jenissei, Lena, Kolima, Amur, Hoangho, Jangtsekiang, Sikiang, Songka, Mekhong, Menam, Irawadi, Brahmaputra, Ganges, Narbada, Indus, Euphrat, Tigris, Kisil, Irmak, Atrek, Amu-Darja, Sõr-Darja. — Järwed: Wan, Urmia, Tus Tshölli, Hamun, Aral, Kukunor, Lob-nor, Baikal, Tengri-nor, Balhash, Kaspia ja Surnu meri. — Kõrbed: Gobi, Syria ja Arabia kõrbe. — Taimed: Seedri-, tsipressi-, rhabarberi-, pähkla-, kastani-, datlipalmi-, banani-, kohwi-, wiigi-, leiwa-, loorberi-puu, puuwilla-, thee-põõsas, riis jne. — Loomad: jääkaru, põhjapõdrad, rebased, sooblid, hermelinid, saarmad, tiigrid, kamelid, Tibeti härg (jak), lõwid, tapir, elewant, pühwlihärg, ahwid, papagoid, pelikan, wau jne. — Kiwiriigi saadused: kuld, hõbe, smaragd, saphir, diamandid: raud, wask, tina, jne. Riigid: Hiina, Jaapan, Korea, Siam, Birma, Bhutan, Nepal, Kashimir, Afghanistan, Persia, Oman, Nedshd, Hadramaut, Borneo, Turan. Asumaad: Wene päralt: Siber, Wene Kesk-Asia, Buhara, Khiwa: Inglise päralt: Ida-India ühes Tseiloni saarega, Singapore, Hongkong, Briti Borneo, Küpros’e saar; Hollandi päralt: Jawa, Sumatra, Banka, Biliton, Borneo, Celebes, Molukkid; P.-A. Ühisriikide päralt: Filippini saared, Sulu; Prantsuse päralt: Mahé, Karikal, Pondichery, Chandernagor, Anam, Tongking, Kotschinhiina; Portugalia päralt: Goa, Diu, Timor (pool), Makao; Türgi päralt: Wäike-Asia, Armenia, Syria, Palästina, Hidshas, Jemen, Mesopotamia. Rahwas. Asias elab 840 milj. in. Neist on Mongoli tõugu: mongolilased, Siberi pärisrahwad, kalmükid, kirgisid, türklased, hiinlased, jaapanlased, tibetlased ja Indo-Hiina elanikud; Malai tõugu: Malaka poolsaare lõunapoolse jao ja Lõuna-ida Asia saarte elanikud; walget tõugu: hindud, perslased, armenlased, arablased, juudid; musta tõugu: drawidid. Usk. Asias leiame Brahma, Buddha, Juudi, risti, Muhamedi usu poolehoidjaid ja paganaid. — Uurimisereiside ajalugu. Kuni Kristuse ajani tunti täielikumalt ainult Lääne-Asiat. Uusi teateid Kesk- ja Ida-Asia kohta tõi alles 13. aastasaja lõpul Venezia kaupmees Marco Polo, kes Hiinamaal 17 aastat elas. Portugalia meresõitja Vasco de Gama purjetas 1498 Kalkuttasse. 1521 leidis Hispania teenistuses olew portugallane Magelhaens Filippini saared üles. 1619 jõudis Beaulieu Sumatra saarele. 1725—28 uuris Behring Siberi ja 1776—78 Cook Kamtschatka randa. 1761—64 käis kapten Nielbuhr Arabias. 19. aastasaja tähtsamatest Asia reisijatest olgu nimetatud: Krusenstern, Humboldt, Dittmar, Radde, Vambery, Kiepert, wennaksed Schlagintweit, Forsyth, Richthosen, Meyer, Hellwald, Prshewalski, Rostowtzew, Regel, Potanin, Sven Hedin ja parun Toll.
[Vikitekstide viide: Kaart „Asia“.]
Askalon, wanal ajal linn Palästinas, Wahe mere ääres.
Asklépios, muinasgreeklaste „terwiseteaduse jumal“, Apollo poeg.
Asnyk, Adam (1838—97), Poola luuletaja ja näitemängude kirjutaja.
Asowi meri, Musta mere kirdepoolne jagu. Ta on Mustamerega Kertschi merekitsuse läbi ühendatud. Merepind on 35,000 rw. ehk 37,605 rkm. suur. A. meri on Wenemaale wäga tähtjas oma kalarikkuse läbi (kalu püütakse u. 6 miljoni rubla eest aastas). Kauplemisele aga on see asjaolu wäga takistuseks, et meri talwel kinni külmab ja wäga madal (11⁄2—61⁄2 sülda) on.
Aspar (spargel) (asparagus altilis, ehk aspargus officinalis) 2—7 jala kõrgune mitmeaastane taim liljakaswudel (liliceae) sugukonnast. Tema juurikatest kaswawad lihawad wõsud wälja, mis asparite ehk sparglite nime all tuntakse. A-i õied on kollakas-rohelised. A-id kaswatatakse aedades lihawate wõsude (asparite) pärast. Tema wõsusid söödakse.
Aspar.
Aspásia, ilus ja waimurikas Greeka naesterahwas, snd. 470 e. Kr. Mileti linnas, oli Athena riigimehe Perikles’e abikaasa (mitte armuke).
Asperuco procumbens, wt. karerohi.
Asphalt, wt. asfalt.
Asphyksia (Gr. k. l. asfíksia), tuiksoone löömise ärakadumine; warjusurm. A. on kahte tõugu: a) sinine a., nahk on haigel sinine ja üles tursunud, süda tuksub aegapidi ja kõwasti; b) walge a., nahk on walge ja külm, werd ei ole pea sugugi naha all näha. A. korral on inimese wäljanägemine surnu taoline; ainukene elu tundemärk on nõrk ja sagedane südame tuksumine. A. ajal peab kunstlikult hingamist edendama.
Asquith (l. eskwit), Herbert Henry, Inglise riigimees, snd. 1852. Tema waliti 1886 alamkoja liikmeks, hoidis pahempoolsete wabameelsete poole, kukutas (1892) wanameelse ministeriumi, sai Gladstone ministeriumis sisemiste asjade ministriks ja pidas seda ametit ka Rosebery ministeriumis kuni selle langemiseni (1895.) edasi. A. püüdis agarasti sotsialiseid parandusi maksma panna. Pärast lõi ta imperialismuse poole, mispärast ta pahempoolsetele wõõraks jäi. Kõneldi isegi, et ta wabameelsetest lahku lüüa ja Chamberlaini juhatusel olewate imperialistidega ühendust tahab teha. Aga kui Chamberlain kaitsetollide hääks kihutuse-tööd algas, astus A. talle kui wabakauplemise poolehoidja kindlasti wastu. Wabameelsed saiwad (1905) walitsuse, kümne-aastase waheaja järel, jälle eneste kätte, ja A. nimetati rahaministriks. 1908 kewadel jäi pääminister Campbell-Bannerman raskesti haigeks ja lahkus ametist, siis astus A. walitsuse etteotsa. A. on teraw mõtleja, hää kõneleja, tugew töömees. Aga et ta kuiw ja külm on, siis ei ole tal palju sõpru.
Assam, endine kuningriik, nüüd Inglise maakond Ida-Indias, 126,917 rkm. suur, 5,000,000 in. Päälinn: Gauhatti.
Assasinid, Muhamedi usulahk (12. ja 13. aastasajal) Libanoni mägedes, oli kuulus oma rööwimiste ja salatapmiste poolest. Usulahu päämeest kutsuti „Mäe wanaks“ (Sheik ul djebal).
Assemblée (Pr. k. l. assangblée), koosolek, koosolejate kogu. A. nationale, rahwa koosolek, parlament.
Assessor (Lad. k.), kaasistnik, kõrwal-istnik; ametikoha liige.
Assimilation (Lad. k.), sarnaseks tegemine, sarnadus. — Assimileerima, sarnaseks tegema.
Assiniboia, maakond Kanadas, P.-Amerilas; 233,000 rkm. suur Päälinn: Regina.
Assiniboine, jõgi Kanadas, Red-Riveri haru; 1800 km. pikk.
Assisid (Pr. k.), wannutatud meeste kohus.
Assistént (Lad. k.), arsti wõi professori abiline.
Association (Uue Lad. k., l. assótsiátsion), ühendus, selts. Assotsiatsioni õigus, seltside asutamise õigus. Kooperatiwiline assotsiatsion, ühistöö ühisus.
Assonants ehk assonation (Lad. k.), ühtekõla; luuletustes rõhuga silpide täishäälikute (wokalide) ühtekõla, näit. ilmas ilmunud imedusi ehk tuli hukkab usinust. Eesti luuletustes tuleb a. enamasti ikka alliterationi kaasas ette, näit. sundis suwel sõudemaida, lehekesi lehwimaie, käskis kaske kahiseda.
Assyria (Ebr. k. Assur), wanal ajal wägew riik Ees-Asias, Tigrise jõe ääres. Riigi päälinnaks oli Niniwe. A. oli juba 1500 e. Kr. iseseisew riik. Tema õitseajaks peetakse kuninga Assarhaddon’i walitsuse-aega (681—668 e. Kr.) — A.-riigi häwitasiwad (606 e. Kr.) kaldealased ja medialased ära. — Endise Niniwe linna asemelt on kaewamise teel wäga mitmesuguseid kunstasju, tööstuse saadusi, tahwlid, templite ja kuninga-kodade waremeid leitud. Neist muinasmälestuse märkidest on näha, et kunst ja tööstus A.-s wäga kõrgel järjel on olnud. Kuningate kodade ja hoonete seinad on piltisid ja kiilusarnaseid märkisid (kiilkirja) täis. Wiimased annawad sõnumid selleaegsete wõimumeeste tegudest, sõdadest jahtidest jne.
Assyria kunst.
Astarte (Astarot), syrialaste „sõja ja surma“ naisjumal, kellele inimesi ohwerdati. Tema auuks oliwad Sidon’is ja Tyros’es templid.
Aster chinensis, aster; taim korwõislaste (compositae) sugukonnast, nuttõislaste liigist. Ilus aialill. — A-sid on enam kui 160 tõugu. Nad on P.-Amerikast pärit.
Asteroidid, wäikesed rändawad tähed Mars’i ja Jupiteri wahel. Praegusel ajal tuntakse neid üle 200. Palja silmaga ei ole näha mitte ühtegi neist; kõige suurem a. on 200 korda wähem, kui meie maakera. A-de teekond ümber päikese kestab keskmisel arwul 5 aastat. Arwatakse, et nad kõik on ühe suurema rändawa tähe (planeedi) tükid olnud.
Asti ehk Burtneki järw, Liiwimaal, Wolmari maakonnas, mitte kaugel Eesti ja Läti rajast. Järwe suurus on 36 rw. Järwest jookseb Salitsa jõgi Riia lahte.
Asthma (Gr. k.), lämmastus ehk rinnakramp. Arwati wanemate ja arwatakse weel nüüdgi paljude arstide poolt iseseiswaks haiguseks, kuid praegune arstiteadus tunnistab teda ainult haiguse nähtuseks.
Astigmatismus (Lad. k.), wiga silmade juures, mis sellest tuleb, et sarwnahk ehk kristallikene õigel määral kõwer ei ole, mille tagajärjeks see on, et walguse kiired, mis ühest punktist wälja lähewad, mitte enam ennast ühes punktis kokku koguda ei wõi. Seda wiga parandatakse kumerate ehk ümarguste lihwitud prillide abil.
Astrahani kubermang, Wolga jõe ääres olew kubermang, ulatab kuni Kaspia mereni; 208,800 rw. suur; üle 1 milj. in. (wenelased, armenlased, tatarlased, kalmükid ja kirgislased). Jõed: Wolga, Sarpa, Jeruslan. Järwed: Elton, Baskuntschaki järw (soolajärwed) jne. Klima on kuiw (suwel on kuni 40 graadi soe ja talwel kuni 26 graadi külm). Elanikkude pää-elutoimetused on: soolatööstus, karjakaswatamine, aia-asjandus ja marja wiina-tööstus; põlluasjandus ja wabriku-tööstus on madalal järjel. A. kubermangus on 7 kreisi: Astrahan’i, Krasnojar’i, Tsarew’i, Enotaew’i, Tschernojar’i, kirgislaste sisemine ordo ja kalmükkide stepimaa. Kubermangu päälinn on Astrahan, 113,000 el; tähtjas kaubalinn.
Astrologia (Gr. k.), teadus, mis õpetab, kuidas taewatähtedest tulewiku sündmusi ja inimestele õnne wõi õnnetust ette kuulutada. Selle teaduse algkodu oli Kaldea-maa, kust ta Lääne-Asiasse laiali lagunes ja säält wiimaks keskajal arablaste läbi Europasse toodi. Uuemal ajal on ta ära kadunud.
Astronomia (Gr. k.), täheteadus, õpetab taewatähti tundma.
Astrofysika, astronomia teaduse osa, mis taewatähtede wiisikalistest omadustest õpetust annab.
Astúria, endine würstiriik Hispania põhja rannal, nüüd Oviedo maakond, 10,805 rkm suur. Hispania troonipärija kannab 1388 a. saadik A. printsi nime.
Astyages, Media riigi wiimne kuningas 593—558 e. Kr. Persialane Kyros wõitis ta ära ja tõukas ta troonilt.
Asun-Ada, Wene sadamapaik Kaspia mere idarannal. Siit algab Taga-Kaspia raudtee
Asuncion (l. asuntsion), L.-Amerika wabariigi Paraguay päälinn, Paraguay jõe pahemal kaldal, 52,000 el.
Asyl (Gr. k. l. asiil), warjupaik.
Asymtote (l. asimtoot), õige joon, mis kõwerale joonele (kurwele) ligineb, ilma et teda lõikab ehk puutub. Hyperbelil on 2 a-t.
Assymotote.
Asyndoton (Gr. k.), lause, milles sidesõnad wälja heidetud. Näit.
Parred, palgid |