Üleminekuaja seadus

Üleminekuaja seadus
Kogumikust "Põhiseadus ja rahvuskogu". Vaata ka üleminekuaja valitsemise korraldamise seadust.



ÜLEMINEKUAJA SEADUS.
Eesti rahva otsuse Rahvuskogu kokkukutsumiseks 23., 24. ja 25. veebruarist 1936 p. 3 põhjal on Rahvuskogu vastu võtnud oma Esimese Koja poolt 13. augustil 1937 ja oma Teise Koja poolt 13. augustil 1937 alljärgneva seaduse, mille käesolevaga Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 53 esimese lõike alusel kuulutan välja.

§ 1. Käesolev seadus tuleb rakendamisele üleminekul seniselt Eesti Vabariigi Põhiseaduselt (RT 113/114 – 1920 ja 86 – 1933) Rahvuskogu poolt vastuvõetud Eesti Vabariigi Põhiseadusele.

§ 2. Rahvuskogu poolt vastuvõetud Eesti Vabariigi Põhiseaduse kehtimahakkamise alguseks on sajakahekümnes päev pärast tema avaldamist Riigi Teatajas, kuivõrd käesolevast seadusest ei järeldu teisiti. Vastavalt sellele kaotab kehtivuse senine Põhiseadus.

Ühel ajal Eesti Vabariigi Põhiseaduse kehtimahakkamisega hakkavad kehtima Rahvuskogu poolt vastuvõetud järgmised seadused:

1) Vabariigi Presidendi valimise seadus;

2) Riigivolikogu valimise seadus;

3) Riiginõukogu kujundamise seadus;

4) Riigikogu ajutine kodukord;

5) Riigikogu töökorra seadus;

6) Vabariigi Presidendi tasu seadus;

7) Riigikogu liikmete tasu seadus, - ning samast ajast kaotavad kehtivuse:

1) Riigivanema valimise seadus (RT 5 – 1934);

2) Riigikogu valimise seadus (RT 5 – 1934);

3) Riigivanema tasu seadus (RT 5 – 1934).

Riigikogu kodukord (RT 5 – 1934) ja Riigikogu liikmete tasu seadus (RT 30 – 1932) kaotavad kehtivuse senise Riigikogu volituste lõppemisega.

§ 3. Rahvuskogu poolt vastuvõetud Eesti Vabariigi Põhiseaduse avaldamisest alates ametisolev Peaminister Riigivanema ülesannetes teostab temale kuuluvaid ülesandeid Riigihoidja ametinimetusega.

Riigihoidja teostab:

1) kuni Rahvuskogu poolt vastuvõetud Eesti Vabariigi Põhiseaduse kehtimahakkamiseni Riigivanema ja Peaministri ülesandeid senise Põhiseaduse alusel;

2) pärast Rahvuskogu poolt vastuvõetud Eesti Vabariigi Põhiseaduse kehtimahakkamise algust:

a) kuni Riigivolikogu ja Riiginõukogu kokkuastumiseni – senise Põhiseaduse alusel Riigivanema ja Peaministri ülesandeid, kasutades seejuures Rahvuskogu poolt vastuvõetud Eesti Vabariigi Põhiseaduses ettenähtud Vabariigi Presidendi eriõigusi;

b) pärast Riigivolikogu ja Riiginõukogu kokkuastumist kuni Vabariigi Presidendi ametisse astumiseni – Vabariigi Presidendi ülesandeid Rahvuskogu poolt vastuvõetud Eesti Vabariigi Põhiseaduse alusel.

Riigihoidja amet ei või olla seotud ühegi muu teenistusega ega kutseülesandega.

§ 4. Kui Riigihoidja ametikoht vabaneb enne Vabariigi Presidendi ametisse astumist, astub Riigihoidja ametisse Rahvuskogu poolt vastuvõetud Eesti Vabariigi Põhiseaduse avaldamisel ametis olev Sõjavägede Ülemjuhataja.

Kui eelmises lõikes tähendatud Sõjavägede Ülemjuhataja puudub, siis asutakse kohe uue Riigihoidja valimisele Rahvuskogu poolt vastuvõetud Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 46 neljandas lõikes tähendatud Valimiskogu poolt, kusjuures selles Valimiskogus kuni Riigivolikogu ja Riiginõukogu kokkuastumiseni asendab Riigivolikogu Esimeest Põhiseaduse vastuvõtnud Rahvuskogu Esimese Koja Esimees ja Riiginõukogu Esimeest sama Rahvuskogu Teise Koja Esimees.

§ 5. Vabariigi Valitsus teotseb kuni Riigivolikogu ja Riiginõukogu kokkuastumiseni senise Põhiseaduse alusel.

§ 6. Riigivolikogu valimised ja Riiginõukogu kujundamine toimuvad Riigihoidja poolt määratud ajal, arvestades sellega, et Riigivolikogu ja Riiginõukogu võiksid kokku astuda hiljemalt 23. aprillil 1938.

Riigivolikogu ja Riiginõukogu esimesed koosolekud avab ja juhatab kuni esimeeste valimiseni vastava koja kõige vanem liige.

Senise Riigikogu volitused lõpetatakse Riigihoidja sellekohase otsusega.

§ 7. Vabariigi Presidendi valimised toimuvad Riigihoidja poolt määratud ajal kuue kuu kestel pärast Riigivolikogu ja Riiginõukogu kokkuastumist.

Riiklikkudel kaalutlustel võidakse Vabariigi Presidendi valimised edasi lükata nõukogu otsusel, millest Riigihoidja eesistumisel osa võtavad Sõjavägede Ülemjuhataja või Sõjavägede Juhataja, Peaminister, Riigivolikogu Esimees ja Riiginõukogu Esimees.

§ 8. Käesolev seadus hakkab kehtima avaldamisega Riigi Teatajas.

Käesolev seadus avaldatakse üheaegselt Rahvuskogu poolt vastuvõetud Eesti Vabariigi Põhiseadusega.

Tallinnas, 17. augustil 1937.

K. Päts
Peaminister
Riigivanema ülesannetes.
Joh. Müller
Kohtuminister.