Vabariigi Presidendi valimise seadus
VABARIIGI PRESIDENDI VALIMISE SEADUS.
1. peatükk.
Valimisringkonnad ja -jaoskonnad.
§ 1. Vabariigi Presidendi valimiseks moodustavad iseseisvad valimisringkonnad:
1) Tallinna ja Tartu linn nende administratiivpiires;
2) iga maakond oma administratiivpiires ühes seal asetsevate linnadega, välja arvatud p. 1 tähendatud linnad.
§ 2. Häälte andmiseks jagatakse iga valimisringkond jaoskondadesse. Jaoskonnad ja jaoskondade valimisruumide asukohad määrab Valimiste Peakomitee nii, et ükski valija ei asuks valimisruumist eemal võimalikult mitte üle viie kilomeetri.
2. peatükk.
Hääleõigus.
§ 3. Vabariigi Presidendi valimistel on igal hääleõiguslikul kodanikul üks hääl.
§ 4. Hääleõiguslik on iga kodanik, kes on saanud valijate nimekirjade parandamise ja täiendamise ajaks kakskümmend kaks aastat vanaks ja on olnud vahetpidamata vähemalt kolm aastat Eesti kodakondsuses.
§ 5. Hääleõiguslikud ei ole kodanikud:
1) kes on tunnustatud nõdra- või hullumeelseiks;
2) kes pimedatena, kurttummadena või pillajatena on hooldamise all;
3) kes seaduse alusel hoolealustena saavad riigi või omavalitsuste hoolekandeasutistest või muul teel hoolekande korras isiklikku alalist ülalpidamist;
4) kes on võetud sundhooldamisele sellekohase seaduse alusel.
§ 6.Hääleõigusest jäävad ilma kodanikud, kes seadusjõusse astunud kohtuotsusega on mõistetud:
1) sunnitööle – kümne aasta jooksul pärast karistuse kandmise lõppu;
2) vangimajja üle ühe aasta – viie aasta jooksul pärast karistuse kandmise lõppu, või
3) vangimajja mitte üle ühe aasta või kergemale karistusele süütegude eest, mis ette nähtud Kriminaalseadustiku § 98–105, 239, 240, 397–419, 487–493, § 540 esimeses ja kolmandas lõikes, § 542, 543–545, § 548 esimeses, kolmandas, neljandas ja kuuendas lõikes, § 549–556, § 557 esimeses, kolmandas ja viiendas lõikes, § 558–564, 573–580 ja 582, – kolme aasta jooksul pärast karistuse kandmise lõppu.
Valimistest ei võta osa:
1) kodanikud, kes hääletamise ajal on vahistatud kohtu poolt määratud karistuse kandmiseks või kohtuvõimude poolt määratud tõkkevahendite teostamiseks;
2) kodanikud, kes nakkushaigetena seaduslikus korras on eraldatud vastavatesse raviasutistesse;
3) hääletamise ajal sõjaväes ajateenistuses olevad kodanikud.
3. peatükk.
Valimisi toimetavad asutised.
1. jagu.
Üldeeskirjad.
§ 7. Vabariigi Presidendi valimisi toimetavad:
1) Valimiste Peakomitee;
2) ringkonnakomiteed;
3) jaoskonnakomisjonid;
§ 8. Kohalikud valitsus- ja omavalitsusasutised peavad olema abiks Valimiste Peakomiteele, ringkonnakomiteedele ja jaoskonnakomisjonidele viimaste peale pandud kohuste täitmisel.
§ 9. Igasugused aktid ja paberid, mis koostatakse valimiste asjus, olgu need valitsus-, kohtu- või omavalitsusasutistele või ametnikele antavad või nende asutiste või ametnikkude poolt väljaantavad, on vabad tempelmaksust ja kantseleilõivust.
2. jagu.
Valimiste Peakomitee.
§ 10. Valimiste Peakomitee on kuueliikmeline. Ta koosneb:
Õiguskantslerist;
Riigisekretärist;
Tallinna Ringkonnakohtu esimehest või abiesimehest Ringkonnakohtu üldkoosoleku määramisel;
Tallinna linnapeast;
Harju Ajutise Maavalitsuse esimehest;
ühest Siseministri poolt nimetatud liikmest.
Kuni Õiguskantsleri ameti täitmiseni nimetab Õiguskantsleri asemele Valimiste Peakomitee koosseisu ühe liikme Vabariigi President.
Valimiste Peakomitee esimeheks on Õiguskantsler, kuni selle ameti täitmiseni Vabariigi Presidendi poolt nimetatud liige. Abiesimehe valib Valimiste Peakomitee oma liikmete hulgast.
Valimiste Peakomitee on otsusevõimeline, kui ta istungist võtab osa peale esimehe või abiesimehe vähemalt kolm liiget.
Valimiste Peakomitee asjaajamine toimub Riigikantselei kaudu.
§ 11. Valimiste Peakomitee ülesandeks on:
1) tähtaegade määramine omavalitsuste esinduskogude poolt valitavate valijameeste ja esindajate valimiseks;
2) tähtaegade määramine Vabariigi Presidendi kandidaatide ülesseadmiseks;
3) Vabariigi Presidendi valimiste aja kindlaksmääramine, valimiste üldise käigu ja selle seaduspärasuse järele valvamine ning valimiste hõlbustamiseks ja kiirendamiseks vastavate abinõude tarvitusele võtmine;
4) juhatuskirjade andmine käesoleva seaduse seletamiseks;
5) valvamine selle järele, et käesoleva seaduse § 19 ettenähtud hääleõiguslikkude kodanikkude nimekirjad oleksid korras;
6) ringkonnakomitee koosseisu määramine ja valvamine selle järele, et ringkonnakomiteed ja jaoskonnakomisjonid algaksid tegevust Vabariigi Presidendi valimiste asjus õigel ajal;
7) korralduste tegemine valimisümbrikkude ja -sedelite, protokolli- ja nimeliste tunnistuste plankide ja muude vajalikkude materjalide valmistamiseks ja nende edasitoimetamiseks ringkonnakomiteedele, jaoskonnakomisjonidele ning linna-, alevi- ja vallavalitsustele;
8) korralduse tegemine Vabariigi Presidendi kandidaatide nimestiku valmistamiseks ja viimase edasitoimetamiseks ringkonnakomiteedele ning linna-, alevi- ja vallavalitsustele;
9) korralduste tegemine valimiste toimetamiseks määratud krediidi asjus;
10) valimiste tagajärgede lõplik kokkuvõtmine ning väljakuulutamine ja Vabariigi Presidendiks valitule sellest teatamine.
§ 12. Valimiste Peakomiteel on õigus tema otsustamisele kuuluvate asjade lahendamiseks üle kuulata tunnistajaid, määrata eksperte ja nõuda teateid vastavailt asutistelt.
§ 13. Valimiste Peakomitee otsuste peale Vabariigi Presidendi valimiste tagajärgede kokkuvõtmise asjus võivad Vabariigi Presidendi kandidaate ülesseadnud asutiste liikmed esitada kaebusi Riigikohtu Administratiiv-osakonnale kahe päeva jooksul arvates kaebuseks põhjust andva otsuse tegemise päevast. Kaebus kirjutatakse Riigikohtu Administratiiv-osakonna nimele ja esitatakse Valimiste Peakomiteele, kes selle ühes asjatoimetusega saadab viivitamata edasi Riigikohtu Administratiiv-osakonnale.
Eelmises lõikes tähendatud kaebused otsustab Riigikohtu Administratiiv-osakond hiljemalt kahe päeva jooksul arvates kaebuse kättesaamise päevast, pühapäevad, riiklikud pühad ja puhkepäevad kaasa arvatud, kusjuures asjaosalistele kutseid ei saadeta.
Muis asjus on Valimiste Peakomitee otsused lõplikud ja nende peale ei ole edasikaebust.
§ 14. Valimiste Peakomitee algab tegevust hiljemalt kaks kuud enne Vabariigi Presidendi volituste tähtaja lõppu. Kui Vabariigi Presidendi amet on vabanenud enne seda tähtaega või kui Põhiseaduse § 46 teise lõike alusel Valimiskogu on otsustanud asuda uue Vabariigi Presidendi valimisele, siis algab Valimiste Peakomitee tegevust viivitamata.
3. jagu.
Ringkonnakomiteed.
§ 15. Ringkonnakomiteed on neljaliikmelised ja koosnevad Valimiste Peakomitee poolt määratud juhatajast, juhataja asetäitjast ja kahest liikmest. Liikmetele määratakse vähemalt üks asetäitja.
Ringkonnakomitee on otsusevõimeline, kui ta istungist võtab osa vähemalt kolm liiget, nende hulgas juhataja või ta asetäitja. Häälte poolnemisel otsustab koosoleku juhataja hääl.
Ringkonnakomiteede asukohad määrab Valimiste Peakomitee.
§ 16. Ringkonnakomitee ülesandeks on:
1) jaoskonnakomisjonide juhatajate määramine ja valvamine selle järele, et komisjonid algaksid tegevust õigel ajal;
2) linna-, alevi- ja vallavalitsuste korravastase tegevuse kohta antud kaebuste ja protestide läbivaatamine ning otsustamine;
3) valimisteks ülesseatud Vabariigi Presidendi kandidaatide nimestiku väljapanemine avalikuks tutvumiseks;
4) ringkonna piires hääleõiguslikkude kodanikkude nimekirjadesse võetud kodanikkude arvu teatamine Valimiste Peakomiteele;
5) ringkonna piires üksikuile kandidaatidele antud häälte kehtivaiks või kehtetuiks tunnustamine ja igale kandidaadile antud häälte arvu kokkuvõtmine;
6) valimismaterjalide edasisaatmine Valimiste Peakomiteele.
4. jagu.
Jaoskonnakomisjonid.
§ 17. Jaoskonnakomisjonid koosnevad ringkonnakomiteede poolt määratud juhatajast ja vastava linna-, alevi- või vallavalitsuse poolt esitatud kahest liikmest ning kahest liikme asetäitjast, keda kinnitab ringkonnakomitee.
Jaoskonnakomisjon valib oma liikmete keskelt sekretäri, kes on juhataja äraolekul tema asetäitja.
Jaoskonnakomisjoni istungid on otsusevõimelised, kui on koos vähemalt kaks liiget, nende hulgas juhataja või sekretär.
§ 18. Jaoskonnakomisjoni ülesandeks on:
1) hääletamissedelite vastuvõtmine;
2) valimisel antud häälte arvu esialgne kindlakstegemine;
3) kehtivaiks ja kehtetuiks tunnustatud häälte arvu esialgne kindlakstegemine ühes kehtetuks tunnustamise põhjuste tähendamisega;
4) igale kandidaadile antud häälte arvu esialgne kindlakstegemine;
5) kõigi ülelugemisel ja kokkuvõtmisel saadud andmete viivitamatu edasitoimetamine vastavale ringkonnakomiteele.
4. peatükk.
Hääleõiguslikkude kodanikkude nimekirjad.
§ 19. Vabariigi Presidendi valimisteks tarvitatakse Riigivolikogu valimiseks linna-, alevi- ja vallavalitsuste poolt peetavaid alalisi hääleõiguslikkude kodanikkude nimekirju, selle erinevusega, et nimekirjadesse kantakse kõik hääleõiguslikud kodanikud, kes nimekirjade täiendamise ja parandamise ajaks asunud elama vastavasse hääletamisjaoskonda.
§ 20. Nimekirja märgitakse hääleõigusliku kodaniku perekonnanimi ja nimi, vanus ja elukoht. Nimekiri koostatakse tähestikulises järjestuses perekonnanimede järgi.
§ 21. Nimekirjad pannakse välja järgmisel päeval pärast nende parandamise ja täiendamise tähtaja lõppu linna-, alevi- või vallavalitsuse poolt määratud ruumes üldiseks tutvumiseks.
§ 22. Iga hääleõiguslik kodanik võib nõuda nimekirja koostavalt asutiselt nimekirjas leiduvate eksimuste ja puuduste kõrvaldamist kümne päeva jooksul arvates hääleõiguslikkude kodanikkude nimekirja parandamiseks ja täiendamiseks määratud tähtaja lõpust. Nimekirja koostavate asutiste otsuste vastu võidakse esitada kaebusi jaoskonnakohtunikule viie päeva jooksul arvates nimekirja koostava asutise otsuse tegemisest. Jaoskonnakohtunik teeb kaebuste kohta lõpliku otsuse hiljemalt kolme päeva jooksul. Linnades, kus mitu jaoskonnakohtunikku, määrab vastav ringkonnakohus selle jaoskonnakohtuniku, kes otsustab käesolevas paragrahvis tähendatud asjad.
§ 23. Iga hääleõiguslik kodanik, kel õigus nimekirjas olla (§19), kuid kes on sealt välja jäetud, on igal ajal õigustatud nõudma nimekirja koostavalt asutiselt enda viivitamatut nimekirja võtmist. Seda õigust ei ole kodanikel, kes nõudnud enda nimekirja võtmist eelmise (22) paragrahvi korras ja kelle nõudmine või kaebus on jäetud rahuldamata.
Õigus nõuda valimiste ajaks nimekirja võtmist lõpeb kaks päeva enne valimiste esimest päeva.
5. peatükk.
Vabariigi Presidendi kandidaatide ülesseadmine.
1. jagu.
Kandidaatide ülesseadmine Riigivolikogu ja Riiginõukogu poolt.
§ 24. Riigivolikogu ja Riiginõukogu seavad üles kumbki ühe kandidaadi korras, nagu see on ette nähtud vastavalt Riigivolikogu Esimehe ja Riiginõukogu Esimehe valimise kohta.
2. jagu.
Kandidaadi ülesseadmine omavalitsuste esinduskogude poolt valitud esindajatekogu poolt.
§ 25. Põhiseaduse § 40 kolmandas lõikes p. 3 tähendatud omavalitsuste esinduskogude poolt valitava esindajatekogu valimine toimub järgmistes (26–28 ja 30) paragrahvides ettenähtud korras.
§ 26. Iga valla- ja alevivolikogu valib korras, nagu see on ette nähtud vallavanema või alevivanema valimise kohta, kaks valijameest sama valla või alevi volinikkude hulgast.
Valituist teatab valla- või alevivanem ajutise maavalitsuse esimehele.
§ 27. Eelmise (26) paragrahvi korras valitud valijamehed kutsub ajutise maavalitsuse esimees kokku valijameeste hulgast maaomavalitsuste esindajate valimiseks.
Koosoleku kutsed saadetakse hiljemalt seitse päeva enne koosolekut. Koosolek on otsusevõimeline, kui koos on vähemalt pooled valijameestest. Kui esimene koosolek nurjub, kutsutakse mitte varem kui viis päeva ja mitte hiljem kui seitse päeva pärast esimest koosolekut kokku teiskordne koosolek. Teiskordne koosolek on otsusevõimeline igasuguse kokkutulnute arvu juures.
Koosolekut juhatab ajutise maavalituse esimees.
Esindajaid valitakse sedelitega hääletamisel. Valituks tunnustatakse kandidaadid, kes on saanud kõige rohkem hääli, kuid mitte vähem kui kõigi koosolijate absoluutse häälteenamuse. Ei saa vajalik arv kandidaate seesugust häälteenamust, võetakse esimesel valimisel hääli saanud kandidaatide vahel, kes veel pole valitud, ette teiskordne hääletamine ning valituks loetakse kandidaadid, kes saanud kõige rohkem hääli, kuna ühesuguse häältearvu juhul otsustab liisk.
Esindajaid valitakse: Harjumaalt 9, Järvamaalt 5, Läänemaalt 7, Petserimaalt 5, Pärnumaalt 8, Saaremaalt 5, Tartumaalt 12, Valgamaalt 3, Viljandimaalt 7, Virumaalt 11 ja Võrumaalt 8.
§ 28. Iga linnavolikogu valib korras, nagu see ette nähtud linnavalitsuse liikmete valimise kohta, linnavolinikkude hulgast valijamehi järgmiselt:
| linnades, | kus | on | kuni | 5.000 | elanikku | – | 2 | valijameest, | |
| „ | „ | „ | 5.001 | – | 10.000 | „ | – | 3 | „ |
| „ | „ | „ | 10.001 | – | 20.000 | „ | – | 5 | „ |
| „ | „ | „ | 20.001 | – | 30.000 | „ | – | 7 | „ |
| „ | „ | „ | 30.001 | – | 50.000 | „ | – | 10 | „ |
| „ | „ | „ | 50.001 | – | 70.000 | „ | – | 13 | „ |
| „ | „ | „ | 70.001 | – | 90.000 | „ | – | 16 | „ |
| „ | „ | „ | 90.001 | – | 120.000 | „ | – | 20 | „ |
Linnades, kus on üle 120.000 elaniku, tuleb iga 10.000 elaniku kohta juurde üks valijamees.
Elanikkude arvu aluseks võetakse viimase rahvaloenduse andmed.
Valituist teatab linnavalitsus Tallinna linnapeale, kes kutsub valijamehed kokku 40 linnaomavalitsuste esindaja valimiseks. Koosolekut juhatab Tallinna linnapea. Koosoleku kokkukutsumine ja esindajate valimine toimub § 27 ettenähtud korras.
§ 29. Eelmiste (26–28) paragrahvide korras valitud maa- ja linnaomavalitsuste esinduskogude esindajateks ei või olla Riigivolikogu ega Riiginõukogu liikmed.
§ 30. Eelmiste (26–29) paragrahvide korras valitud maa- ja linnaomavalitsuse esinduskogude esindajatest teatavad ajutiste maavalitsuste esimehed ja Tallinna linnapea viivitamatult Valimiste Peakomiteele, lisandades valimiste protokollid. Esindajad kutsub Valimiste Peakomitee esimees kokku Vabariigi Presidendi kandidaadi ülesseadmiseks.
Koosoleku kutsed saadetakse kätte hiljemalt seitse päeva enne koosolekut. Koosolek on otsusevõimeline, kui koos on vähemalt pooled esindajad. Kui esimene koosolek nurjub, kutsutakse mitte varem kui viis päeva ja mitte hiljem kui seitse päeva pärast esimest koosolekut kokku teiskordne koosolek. Teiskordne koosolek on otsusevõimeline igasuguse kokkutulnute arvu juures.
Koosolekut juhatab Valimiste Peakomitee esimees.
Vabariigi Presidendi kandidaadi ülesseadmine toimub salajasel hääletamisel. Kandidaadiks ülesseatuks loetakse isik, kelle poolt on vähemalt pool esindajatekogu seaduslikust koosseisust. Seesuguse enamuse mittesaavutamisel hääletatakse teiskordselt, kusjuures kandidaadiks ülesseatuks loetakse isik, kes saanud lihthäälteenamuse.
Kui kaks või enam kandidaate on saanud ühepalju hääli, otsustab koosoleku juhataja küsimuse liisuga.
3. jagu.
Üldeeskirjad.
§ 31. Ülesseatud kandidaatidest teatavad kandidaate ülesseadnud asutised Valimiste Peakomiteele kandidaatide nimede ja perekonnanimede, sünniaegade ja elukohtade tähendamisega. Ühtlasi lisandatakse tõestatud ärakiri kandidaatide ülesseadmise protokollist ning kandidaatide nõusolekud end Vabariigi Presidendiks valida lasta.
Vabariigi Presidendi kandidaatideks ülesseatud kodanikkude nimestiku saadab Valimiste Peakomitee linna-, alevi- ja vallavalitsustele väljapanemiseks selleks määratud ruumes hiljemalt kümme päeva enne valimiste esimest päeva. Sama nimestiku avaldab Valimiste Peakomitee Riigi Teatajas ja kohtukuulutuste jaoks määratud eraajalehes.
6. peatükk.
Hääletamissedelite äraandmine ja ülelugemine.
§ 32. Vabariigi Presidendi valimine toimub hääletamissedelite isikliku äraandmisega hääleõiguslikkude kodanikkude poolt, kes võetud hääleõiguslikkude kodanikkude nimekirjadesse (§ 19).
§ 33. Õigus hääletada on hääleõiguslikul kodanikul ainult selles hääletamisjaoskonnas, kus ta on võetud hääleõiguslikkude kodanikkude nimekirja.
Mõjuvail põhjusil võib hääleõiguslik kodanik hääletada ka mujal sama ringkonna jaoskonnas. Sellekohase märkuse, et kodanikul on õigus hääletada sama ringkonna igas jaoskonnas omal valikul, teeb kodaniku nimelisele tunnistusele selle linna-, alevi- või vallavalitsus, kus kodanik on nimekirjas. Selle kohta teeb jaoskonna hääleõiguslikkude kodanikkude nimekirja märkuse – enne valimisi linna-, alevi- või vallavalitsus, valimiste ajal aga jaoskonnakomisjon linna-, alevi- või vallavalitsuse teadaandel.
§ 34. Valimissedelid peavad olema välise kuju poolest ühesugused. Valimissedelite kuju määrab Valimiste Peakomitee ja laseb valimissedeleid valmistada vajalikul arvul. Eraviisil valmistatud sedeleid valimistel tarvitada ei või.
§ 35. Iga valimissedel sisaldab horisontaalses asendis kõigi Vabariigi Presidendi kandidaatide perekonnanimed, nimed, vanused ja elukohad kandidaatide perekonnanimede tähestikulises järjestuses.
Valija annab hääle ainult ühele kandidaadile ja selleks ta lõikab valimissedelist välja hääletamissedeli selle kandidaadi nimega, kellele ta hääle annab.
§ 36. Valimisümbrikud peavad olema ühesugused, läbipaistmatud ja ilma mingi märkuseta ning märgitud Valimiste Peakomitee templiga.
§ 37. Valimissedelid ja -ümbrikud tehakse aegsasti valmis Valimiste Peakomitee korraldusel.
Sedelite arvu määramisel võetakse aluseks hääleõiguslikkude kodanikkude arv. Linna-, alevi- ja vallavalitsused teatavad nende poolt nimekirjadesse võetud hääleõiguslikkude kodanikkude arvust hiljemalt 18 päeva enne esimest valimispäeva ringkonnakomiteele, kes teatab Valimiste Peakomiteele hääleõiguslikkude kodanikkude arvu hiljemalt kahe päeva jooksul.
§ 38. Nimeliste tunnistuste plangid ja valimissedelid saadetakse Valimiste Peakomitee korraldusel vastavaile linna-, alevi- ja vallavalitsustele, kes täidavad kõigi hääleõiguslikkude kodanikkude tarvis nimelised tunnistused.
Neile tunnistustele märgitakse kodaniku perekonnanimi ja nimi, elukoht, valimisjaoskond ja number, mille all kodanik on nimekirjas, samuti hääletamisaeg ja -koht.
Valimisümbrikud, protokolliplangid ja muud tarvilikud valmismaterjalid saadetakse Valimiste Peakomitee korraldusel vastavatele linna-, alevi- ja vallavalitsustele edasitoimetamiseks jaoskonnakomisjonidele.
§ 39. Linna-, alevi- ja vallavalitsused saadavad mitte hiljem, kui kolm päeva enne esimest valimispäeva igale hääleõiguslikkude kodanikkude nimekirjas olevale kodanikule ühe valimissedeli ühes eelmises (38) paragrahvis tähendatud nimelise tunnistusega.
Kodanikkudele, kel on õigus saada nimelisi tunnistusi ja valimissedeleid, kuid kes neid ei ole saanud, antakse need linna-, alevi- või vallavalitsusest enne esimest valimispäeva. Valimissedelid on saadaval ka jaoskonnakomisjonis valimise ajal.
§ 40. Linna-, alevi- ja vallavalitsused valmistavad hääletamissedelite sisselaskmise jaoks ühe avausega kastid ja annavad need jaoskonnakomisjonidele tarvitada.
§ 41. Linna-, alevi- ja vallavalitsused annavad jaoskonnakomisjonidele igas jaoskonnas tarvitada sellekohased ruumid.
Igas säärases ruumis korraldatakse hääletamissaladuse kindlustamiseks üks või mitu eraldatud kohta, kus hääletaja teiste kodanikkude juuresolekuta võib ümbrikku panna oma hääletamissedeli.
§ 42. Jaoskonnakomisjoni istungid on avalikud. Häälte andmiseks määratud ajal kuulutab komisjoni juhataja komisjoni liikmete ja selleks ajaks kokkutulnud kodanikkude juuresolekul komisjoni istungi avatuks. Juhataja vaatab järele, et hääletamiskastid oleksid terved ja tühjad ja et nad kõik oleksid ühe avausega, paneb kastid pitseriga kinni ja kutsub kodanikke hääli andma. Kogu hääletamise ajal on tarvilik, et komisjoni istungist võtaks osa vähemalt kaks liiget.
§ 43. Hääletamisruumes toimetatakse ainult hääletamist. Üleskutsete väljapanemine, lendlehtede ja kuulutuste jagamine, sedelite levitamine, kõnede pidamine ja üldse igasugune hääletamiseelne kihutustöö on keelatud niihästi neis majades, kus toimetatakse hääletamist, kui ka neisse majadesse viivatel treppidel, läbikäikudel ja koridorides ning välistel sissepääsukohtadel.
Jaoskonnakomisjoni juhataja valvab selle järele, et hääletamisruumes kogu hääletamise ajal valitseks täielik kord, ja kõrvaldab viivitamata selle rikkujad.
§ 44. Hääletamisruumesse ei lasta relvastatud ega joobnuid isikuid.
§ 45. Juhatajal on tarbe korral õigus nõuda sellekohastelt kodanikkudelt ja sõjaväelistelt võimudelt politseiametnikkude ja sõjaväeosade kohalesaatmist. Tähendatud politseiametnikud või sõjaväeosad on tegevad ainult komisjoni juhataja korraldusel.
§ 46. Korrarikkumise puhul või kui ei painduta komisjoni või selle juhataja määruste alla, võib komisjon otsustada hääletamisruumesse tuua politseiametnikke või sõjaväeosasid.
Hääletamisruumesse ei või juhataja nõudmiseta tuua ühtki relvastatud võimu.
§ 47. Valimine algab Valimiste Peakomitee poolt määratud ajal ja toimub kahe päeva jooksul; esimeseks päevaks on kas pühapäev, riiklik püha või puhkepäev.
Jaoskonnakomisjonid peavad olema avatud hääletamissedelite vastuvõtmiseks esimesel valimispäeval kella 9–21, teisel päeval aga kella 9–16.
§ 48. Kodaniku ilmumise kohta tehakse märkus hääleõiguslikkude kodanikkude nimekirja ja antakse temale valimisümbrik. Kahtluse korral on komisjonil õigus nõuda enne ümbriku andmist kodanikult isiku tõestust.
Käesoleva seaduse § 19 ettenähtud nimekirjad on valimispäevadel jaoskonnakomisjonide tarvitada.
§ 49. Pärast valimisümbriku saamist paneb valija hääletamissedeli valimisümbrikku, mille ta annab jaoskonnakomisjoni liikmele, kes laseb ümbriku tema nähes kasti ning võtab valijalt nimelise tunnistuse ära.
§ 50. Esimesel valimispäeval suletakse hääletamisruumide uksed kell 21; pärast seda võetakse vastu sedeleid ainult neilt kodanikkudelt, kes ilmunud hääletamisruumesse enne tähendatud aega. Kui sedelite äraandmine on lõppenud, kuulutab juhataja sedelite vastuvõtmise seks päevaks lõpetatuks ja pitseerib kastide avaused kinni. Pärast seda lahkuvad koosolijad hääletamisruumist ja ruum, kus hoitakse hääletamiskast, pannakse juhataja korraldusel pitseriga kinni kuni järgmise päevani ning asetatakse ustele vahid.
§ 51. Teisel valimispäeval lõpetatakse kodanikkude sisselaskmine hääletamisruumesse kell 16 hääletamisruumide uste sulgemisega; pärast seda võetakse vastu sedeleid ainult neilt kodanikkudelt, kes on ilmunud hääletamisruumesse enne tähendatud aega. Kui sedelite vastuvõtmine ka neilt kodanikkudelt on lõppenud, kuulutab juhataja hääletamise lõppenuks ning tema korraldusel avatakse hääletamisruumide uksed uuesti.
Seejärel loeb komisjon ümbrikud üle, jättes need avamata. Kui ümbrikkude arv ei ühtu kodanikkudelt äravõetud nimeliste tunnistuste arvuga, tehakse protokolli sellekohane märkus. Pärast seda avatakse ümbrikud ja tehakse kindlaks sedelite arv, mis antud igale kandidaadile.
§ 52. Kehtetuiks tunnustatakse hääletamissedelid:
1) mis ei vasta seaduse § 34 ja 35 nõudeile;
2) millele kodanik kirjutanud alla või milles leidub otseseid tunnuseid, millede järgi võib otsustada, kes valija olnud;
3) mis ei anna selgust, missuguse kandidaadi poolt kodanik on hääletanud;
4) mida ühest rohkemal arvul pandud ümbrikku, kui nende sisu ei ole sama; kui aga nende sisu on sama, loetakse kehtivaks ainult üks neist.
§ 53. Hääletamissedelite kehtivuse küsimuse otsustab kahtluse korral komisjon häälteenamusega. Häälte poolnemisel otsustab juhataja hääl.
§ 54. Kõige selle kohta, mis jaoskonnakomisjonis istungi avamisest kuni lõpuni toimub, koostatakse protokoll, kuhu märgitakse eraldi kõik juhataja korraldused, komisjoni otsused kui ka teadaanded, mis tehtud komisjoni ruumes kodanikkude poolt, samuti ka kodanikkude nimed, kes hääletasid jaoskonnas käesoleva seaduse § 33 teises lõikes ettenähtud nimeliste tunnistuste põhjal.
Edasi märgitakse protokolli igale kandidaadile antud sedelite arv ja kehtetuiks tunnustatud sedelite arv ühes kehtetuks tunnustamise põhjuste tähendamisega.
Protokollile kirjutavad alla juhataja, komisjoni liikmed ja kõik koosolijad, kes seda soovivad.
§ 55. Jaoskonnakomisjoni protokoll saadetakse viivitamata ringkonnakomiteele. Protokollile lisandatakse eraldi pakkides Vabariigi Presidendi kandidaatide järgi liigitatult:
1) komisjonis kehtivaiks tunnustatud sedelid;
2) need komisjonis kehtivaiks tunnustatud sedelid, millede kehtivuse vastu mõni komisjoni liige on vaielnud;
3) sedelid, mis komisjonis ta üksikute liikmete arvamuse vastu tunnustatud kehtetuiks;
4) komisjonis ühel häälel kehtetuiks tunnustatud sedelid.
Kui mõningail põhjusil jaoskonnakomisjonil ei ole võimalik kohe ringkonnakomiteele saata kogu valimismaterjali, teatab ta hiljemalt viimasele valimispäevale järgneval päeval ringkonnakomiteele kas kirja, telefoni või telegraafi teel § 53 tähendatud andmed.
Nimelised tunnistused hoitakse vastavas linna-, alevi- ja vallavalitsuses alal kuni valimiste tagajärgede väljakuulutamiseni.
§ 56. Ringkonnakomitee määrab pärast jaoskonnakomisjonide protokollide ja neile lisandatud sedelite läbivaatamist lõplikult iga jaoskonna kui ka kogu ringkonna kohta kehtivate sedelite üldarvu ja igale kandidaadile antud sedelite arvu.
§ 57. Ringkonnakomitee istungite protokoll, millele komitee liikmed on alla kirjutanud, saadetakse ühes jaoskonnakomisjonide protokollidega ja kõigi hääletamissedelitega Valimiste Peakomiteele hiljemalt kuuendal päeval pärast viimast valimispäeva, kusjuures eraldi pakkidena lisandatakse käesoleva seaduse § 55 punktides 2–4 tähendatud sedelid.
Kui eelmises lõikes nimetatud tähtajaks ringkonnakomiteele ei ole saabunud valimismaterjalid kõigilt jaoskonnakomisjonidelt, märgib ta protokolli, millistest jaoskondadest ei ole saadud materjale. Eelmise (56) paragrahvi alusel kehtivate sedelite ja igale kandidaadile antud häälte arvu kindlaksmääramisel arvestatakse nende jaoskondade kohta § 55 teise lõike korras saadetud teadaanded. Esitamata valimismaterjalide kättesaamiseks ringkonnakomitee võtab tarvitusele kõik abinõud, kusjuures tal on õigus nõuda kaasabi kõigilt riigi- ja omavalitsusasutistelt, ja saadab need valimismaterjalid viivitamata Valimiste Peakomiteele.
§ 58. Ringkonnakomiteede istungid, kus jaoskonnakomisjonide protokollid läbi vaadatakse ja antud sedelid üle loetakse, on avalikud.
§ 59. Kui valimised määratud tähtajal ühes või mitmes jaoskonnas nurjuvad ning kui selle tagajärjel käesoleva seaduse § 19 ettenähtud nimekirjadesse võetud valimistest mitteosavõtnud hääleõiguslikkude kodanikkude üldarv neis jaoskondades moodustab mitte vähem kui ühe kümnendiku § 19 ettenähtud hääleõiguslikkude kodanikkude üldarvust kogu Vabariigis, määrab Valimiste Peakomitee neis jaoskondades viivitamata uued valimised. Kui aga sääraste hääleõiguslikkude kodanikkude arv tähendatud jaoskondades selle määrani ei tõuse või kui ka teiskordsete valimiste määramisel need nurjuvad, siis Valimiste Peakomitee ei arvesta häälte üldisel kokkuvõtmisel neid jaoskondi, kus valimised nurjusid.
§ 60. Valimiste Peakomitee teeb ringkonnakomitee istungite protokollide põhjal igale kandidaadile antud häälte üldkokkuvõtte hiljemalt kaheteistkümnendaks päevaks arvates viimasest valimispäevast. Samuti teeb Valimiste Peakomitee kindlaks valimistest osavõtnud kodanikkude üldarvu nii kehtivaiks kui ka kehtetuiks tunnustatud sedelite põhjal.
§ 61. Valimiste Peakomitee tunnustab Vabariigi Presidendiks valituks kandidaadi, kes on saanud kõige rohkem hääli, või võrdse häältearvu juures kandidaadi, kes on vanem, ja kuulutab sellest Riigi Teatajas pärast hääletamise tagajärgede kokkuvõtmist (§ 60) ja edasikaebetähtaegade möödumist (§ 13) või esitatud kaebuste rahuldamata jätmist.
7. peatükk.
Vabariigi Presidendi valimine valimiskoosolekul.
§ 62. Kui kandidaati ülesseadvad asutised on seadnud Vabariigi Presidendi kandidaadiks üles ühe ja sama isiku, teatab Valimiste Peakomitee sellest viivitamata Riigivolikogu Esimehele, saates viimase korraldusse kandidaatide ülesseadmise protokollide ärakirjad ja kandidaadi nõusoleku teadustuse.
§ 63. Riigivolikogu Esimees kutsub järgmisel päeval kokku Riigivolikogu liikmeist, Riiginõukogu liikmeist ja § 30 korras omavalitsuste esindajatekogude poolt valitud esindajatest koosneva valimiskoosoleku Vabariigi Presidendi valimiseks.
§ 64. Valimiskoosolekust osavõtmine on kõigil tema liikmetel sunduslik. Puududa võib koosolekult ainult vabandatavail põhjusil. Põhjuste vabandatavuse üle otsustab Valimiste Peakomitee.
Valimiskoosoleku liige, kes puudub valimiskoosolekult ilma vabandatavate põhjusteta, langeb rahatrahvi alla mitte üle 300 krooni.
Eelmises lõikes tähendatud rahatrahvi määrab Vahmiste Peakomitee, kelle otsuse peale võidakse esitada samale Peakomiteele vastulauseid kahe nädala jooksul arvates vastava trahvi teadaande kättesaamisest. Peakomitee lõpliku otsuse peale võidakse esitada kaebusi Riigikohtu Administratiiv-osakonnale kahe nädala jooksul arvates otsuse saamisest.
Trahv nõutakse peale otsuse jõustumist sisse administratiiv-korras Valimiste Peakomitee korraldusel.
§ 65. Valimiskoosolekust osavõtjad kannavad oma nimed kvoorumilehele.
Valimiskoosolekul toimetatakse ainult ülesseatud kandidaadi hääletamist.
§ 66. Hääletatakse sedelitega ja ainult ülesseatud kandidaadi poolt, kuna vastuolijad annavad tühja sedeli.
Hääletamine toimub korras, nagu see salajase hääletamise kohta on ette nähtud Riigikogu kodukorras.
Enne hääletamisele asumist seletab Riigivolikogu Esimees koosolijaile hääletamiskorra.
Häält andma kutsutakse valijad tähestiku järjekorras üksikult ja hääle äraandmise kohta tehakse valimisprotokollis märkus.
Kes valijatest häält andma ei ilmu, see loetakse puudujaks ja ta kannab samu järeldusi, mis § 64 teises lõikes on ette nähtud.
§ 67. Kui ülesseatud kandidaat on saanud poolt vähemalt kolm viiendikku valimiskoosoleku seadusliku koosseisu häältest, tunnustab Valimiste Peakomitee ülesseatud kandidaadi Vabariigi Presidendiks valituks ja kuulatab sellest Riigi Teatajas.
§ 68. Kui kandidaat ei ole eelmise (67) paragrahvi korras tunnustatud valituks, asub Vahmiste Peakomitee käesoleva seaduse korras samade Vabariigi Presidendi kandidaate ülesseadvate asutiste kaudu (§ 24, 30) Vabariigi Presidendi uute valimiste korraldamisele.
Juhtumil, kui pärast valimiste nurjumist Vabariigi President määrab Riigivolikogu uue koosseisu valimised või Riiginõukogu uue koosseisu kujundamise, kuulub ümbervalimisele ka omavalitsuste esinduskogude poolt valitud esindajate kogu.
8. peatükk.
Valimiste kulud.
§ 69. Hääleõiguslikkude kodanikkude nimekirjade pidamise, samuti nimeliste tunnistuste plankide täitmise ning valimissedelite hääleõiguslikele kodanikele kättetoimetamise kulud kannavad vastavad liuna-, alevi- ja vallaomavalitsused.
§ 70. Valimiste Peakomitee, ringkonnakomiteede ja jaoskonnakomisjonide asjaajamise kuludeks antakse erisummad riigi eelarves valimisteks määratud krediitide alusel, kusjuures peakomitee ja ringkonnakomitee liikmeile võib määrata tasu Valimiste Peakomitee otsusel, kuna jaoskonnakomisjonide liikmeile võidakse määrata tasu linna, alevi, valla või riigi eelarve summadest.
Tasu omavalitsuste valijameestele makstakse Valimiste Peakomitee otsusel vastava linna, alevi või valla summadest, nende valijameeste poolt valitud esinduskogu liikmetele – riigi summadest.
§ 71. Ringkonnakomiteede, jaoskonnakomisjonide ja valijameeste koosolekute tarvitamiseks antavate ruumide kütmis- ja valgustuskulud kannavad vastavad omavalitsused.
| Tallinnas, 17. augustil 1937. | K. Päts Peaminister Riigivanema ülesannetes. |
| Joh. Müller Kohtuminister. |