Riigikogu ajutine kodukord

Lühiandmed
Pealkiri:	Riigikogu ajutine kodukord.
Allikas:	RT 1937, 71, 594
Jõustunud 1. jaanuaril 1938 (RT 1937, 71, 598 § 2)

Eesti rahva otsuse Rahvuskogu kokkukutsumiseks 23., 24. ja 25. veebruarist 1936 p. 3 põhjal on Rahvuskogu vastu võtnud oma Esimese Koja poolt 4. augustil 1937 ja 9. augustil 1937 ja oma Teise Koja poolt 6. augustil 1937 alljärgneva seaduse, mille käesolevaga Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 53 esimese lõike alusel kuulutan välja.

I. Üldeeskiri.

Käesolev Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 62 esimesele lõikele tugenev Riigikogu ajutine kodukord kehtib Riigikogu alalise kodukorra kehtimapanemiseni.

Riigikogu üldkoosoleku juhatusel on õigus anda lõplikke seletusi käesoleva ajutise kodukorra rakendamisel.

II. Riigivolikogu, Riiginõukogu ja Riigikogu üldkoosoleku juhatus.

Riigikogu mõlemal kojal on oma juhatus, kes koosneb esimehest ja esimesest ning teisest abiesimehest.

Kodade juhatuste valimise ning kodade ja üldkooosoleku juhatuse võimupiiride ja ülesannete kohta, samuti kodade esimeeste kohta kohaldatakse vastavalt Rahvuskogu kodukorra (RT 21 ja 33 ― 1937) § 9―11, § 12 esimese lõike ja § 13―14 eeskirju.

Koja juhatuse ülesandeisse kuulub vastava koja administratsiooni ja majanduslikusse alasse puutuvate küsimuste lahendamine. Küsimused, mis puutuvad Riigikogu üldkoosoleku administratsiooni ja majanduslikusse alasse, kuuluvad Riigikogu üldkoosoleku juhatuse lahendamisele. Samuti kuuluvad Riigikogu üldkoosoleku juhatuse lahendamisele küsimused administratsiooni ja majanduse alal, mis on ühised mõlema koja kohta.

III. Riigivolikogu ja Riiginõukogu kantselei.

Kummalgi kojal on oma kantselei, mis allub koja esimehele. Kantselei üldjuhatajaks on vastava koja peasekretär. Koja juhatuse otsusel võidakse peasekretärile panna juhatuse poolt määratud ulatuses koja administratsiooni ja majanduslikusse alasse puutuvate küsimuste otsustamine.

Riigikogu üldkoosoleku juhatuse otsuse kohaselt võidakse moodustada Riigikogu ühine kantselei, mis täidab mõlema koja asjaajamisse puutuvaid ülesandeid. Sel korral on kantselei üldjuhatajaks Riigivolikogu peasekretär.

Koja kantselei ülesandeks on koja asjaajamisse puutuvate ülesannete täitmine.

Peasekretär peab juhatuse koosolekute protokolle, korraldab koja koosoleku protokollide pidamist ja täidab muid kodukorraga või esimeeste poolt talle pandud ülesandeid.

Riigikogu üldkoosoleku asjaajamisse puutuvate ülesannete täitmine on Riigivolikogu kantselei ja vastavalt Riigivolikogu peasekretäri ülesanne.

IV. Komisjonid.

Seaduseelnõude ja muude Riigikogu võimkonda kuuluvate eelnõude ja kavade läbivaatamiseks moodustavad mõlemad kojad alalisi ja erikomisjone. Alaliste komisjonide arvu ja ülesanded määrab ühtlaselt mõlema koja kohta Riigikogu üldkoosolek, erikomisjonide arvu ja ülesanded määrab koja koosolek.

Komisjonide liikmete arvu määrab koja koosolek. Komisjonide kohta kohaldatakse vastavalt Rahvuskogu kodukorra § 20 esimese lõike, § 21, § 22 esimese lõike, § 23―32, § 33 esimese ja teise lõike ja § 34―36 eeskirju.

Komisjonide koosolekud kuulutatakse kinnisteks, kui seda nõuab Vabariigi Valitsuse esindaja või kui selle poolt on koosolijate enamus. Kinnistest koosolekutest võivad osa võtta peale komisjoni liikmete koja esimees, Vabariigi Valitsuse esindajad ja need koja liikmed, asjatundjad ja tööjõud, keda komisjon kutsub kinnistest koosolekutest osa võtma. Kinniste koosolekute protokollid, aktid ja kirjavahetus on salajased, kui neile tehakse sellekohane märkus.

V. Riigivolikogu ankeetkomisjonid.

Ankeetkomisjonid moodustatakse asjaolude puhul, millede selgitamise Riigivolikogu, teostades Põhiseadusega temale pandud ülesandeid, tunnustab vajalikuks riiklikkudes huvides.

Ankeetkomisjoni valimise esitis peab olema alla kirjutatud vähemalt ühe neljandiku Riigivolikogu liikmete poolt ja esitatakse Riigivolikogu juhatusele, kes määrab selle päevakorda.

Ankeetkomisjoni valimise esitis loetakse vastuvõetuks, kui selle poolt on vähemalt pool Riigivolikogu seaduslikust koosseisust.

Ankeetkomisjoni koosolekud on avalikud. Kinniseks kuulutatakse koosolek, kui seda nõuab Vabariigi Valitsuse esindaja või selle poolt on vähemalt pool komisjoni koosseisust. Kinniste koosolekute protokollid, aktid ja kirjavahetus on salajased ja neile tehakse sellekohane märkus.

Ankeetkomisjoni töö tulemustest esitatakse Riigivolikogule kirjalik aruanne.

VI. Riigivolikogu ja Riiginõukogu koosolekud ning Riigikogu üldkoosolekud.

Riigikogu üldkoosolekute ja Riigivolikogu ning Riiginõukogu koosolekute kohta kohaldatakse vastavalt Rahvuskogu kodukorra § 37―45 eeskirju, erinevusega § 39 esimeses lõikes selles mõttes, et koosolek on otsusevõimeline vastavalt Põhiseaduse sellekohastele eeskirjadele.

Riigikogu üldkoosolekud ja Riigivolikogu ning Riiginõukogu koosolekud kuulutatakse kinnisteks ja nende protokollid ning materjalid salajasteks, kui seda nõuab Vabariigi Valitsus või kui seda otsustab koosolek koosolijate kahe kolmandiku enamusega.

VII. Eelnõude algatamine Riigivolikogu liikmete poolt.

Riigivolikogu liikmete poolt algatatud eelnõudel peab olema Põhiseaduses ettenähtud arv Riigivolikogu liikmete allkirju ning eelnõudele tuleb lisandada sellekohane seletuskiri. Algatajad võivad eelnõu tagasi nõuda, esitades sellekohase kirjaliku ettepaneku Riigivolikogule. Kuni eelnõu ei ole veel komisjonis I lugemisel vastu võetud, annab Riigivolikogu juhatus eelnõu tagasi, vastasel korral on selleks tarvilik komisjoni nõusolek. On eelnõu juba Riigivolikogus arutusel, otsustab tagasiandmise küsimuse Riigivolikogu.

VIII. Eelnõude arutamise kord.

Iga eelnõu arutatakse ja võetakse vastu kõigepealt Riigivolikogu poolt. Eelnõude arutamise kohta mõlemas kojas kohaldatakse vastavalt Rahvuskogu kodukorra § 49―64 ning 74 ja 75 eeskirju.

Põhiseaduse § 95 viimases lõikes tähendatud juhtudel teeb Riigivolikogu otsuse ühel lugemisel.

Riigikogu üldkoosoleku võimupiiridesse kuuluvaid seaduseelnõusid arutatakse ja nad võetakse vastu korras, nagu see on ette nähtud käesolevas kodukorras Riigivolikogu kohta.

Kui eelnõu on Põhiseaduse § 96 korras tagasi antud uueks arutamiseks ja otsustamiseks, tuleb ta esmalt arutusele Riigivolikogus. Eelnõu arutamine toimub tavalises korras.

IX. Eelnõude arutamine otsuste korras.

Välislepingute kinnitamist, laenude tegemist ja muid küsimusi, mis kuuluvad Riigikogu poolt vastuvõtmisele otsuste kujul, arutatakse ja nende kohta tehakse otsused osade kaupa ühel lugemisel käesoleva ajutise kodukorra VIII peatüki esimese, teise ja kolmanda lõike korras. Sõna antakse pealkirja ja osade arutamisel teise lugemise piires.

Riigi tulude ja kulude eelarve arutamine ja vastuvõtmine toimub eelmise lõike korras niivõrd, kui Põhiseaduse § 104 ja 105 järgi see ei ole korraldatud teisiti.

Välislepingute kinnitamise, laenude tegemise ja riigi tulude ning kulude eelarve eelnõud antakse juhatuse korraldusel enne koja koosolekul arutusele võtmist sellekohastesse komisjonidesse.

Kui eelarve puhul Majandusminister või mõni teine Vabariigi Valitsuse liige soovib esineda eelarvekõnega, võetakse eelarve enne komisjoni andmist koja koosoleku päevakorda. Eelarvekõnele järgnevad samal või järgmisel koosolekul läbirääkimised. Sel puhul antakse sõna seaduseelnõude esimese lugemise piires. Pärast komisjonist tagasitulekut jätkatakse eelarve arutamist osade kaupa ja sõna antakse seaduseelnõude arutamise teise lugemise piires.

Riigikogu üldkoosoleku võimkonda otsuste korras kuuluvad küsimused otsustab üldkoosolek ühel lugemisel.

X. Läbirääkimiste ja hääletamise kord kooosolekuil.

Läbirääkimiste ja hääletamise kohta Riigikogu üldkoosolekuil ja kodade koosolekuil kohaldatakse vastavalt Rahvuskogu kodukorra § 77―101 eeskirju.

Käesoleva kodukorra XI, XIII ja XIV peatükis ettenähtud juhtudel kohaldatakse kõneaja kohta eelnõude arutamise esimese lugemise kohta käivaid eeskirju.

XI. Vabariigi Valitsuselt arupärimise kord.

Arupärimine esitatakse kirjalikult ja varustatult vähemalt ühe neljandiku Riigivolikogu liikmete allkirjadega. Arupärimine ei tohi sisaldada üleskutset kuritegevusele ega haavavaid väljendusi. Esimesel juhul ei anna Riigivolikogu juhatus arupärimisele kodukorras ettenähtud käiku, viimasel juhul kõrvaldab ta arupärimisest haavavad väljendused või paneb ette arupärimise esitajaile need kõrvaldada. Arupärimine esitatakse Riigivolikogu juhatusele, kes sellest saadab ärakirja Vabariigi Valitsusele, teatades ühtlasi arupärimise esitamisest Riigivolikogule. Vabariigi Valitsus võib vastata kirjalikult, saates oma vastuse Riigivolikogu juhatusele kahes eksemplaris, milledest viimane ühe eksemplari annab arupärimise esitajaile, pannes neile ette teatada, kas nad on vastusega rahuldatud või nõuavad arupärimise päevakorda võtmist. Nõuavad arupärijad või Vabariigi Valitsus arupärimise päevakorda võtmist, jagatakse arupärimine ja Vabariigi Valitsuselt saadud vastus Riigivolikogu ja Vabariigi Valitsuse liikmeile ja Riigikontrolörile kätte ning arupärimine määratakse Riigivolikogu koosoleku päevakorda. Samuti võetakse arupärimine Riigivolikogu koosoleku päevakorda, kui Vabariigi Valitsus ühe kuu jooksul ei ole saatnud Riigivolikogu juhatusele kirjalikku vastust arupärimisele. Arupärimisest loobumisest võivad arupärijad teatada kirjalikult Riigivolikogu juhatusele või suusõnal Riigivolikogu koosolekul, kui arupärimine on võetud päevakorda. Arupärimine loetakse äralangenuks, kui see oli esitatud eelmise Riigivolikogu ajal või kui on lahkunud Vabariigi Valitsus, kelle vastu arupärimine oli esitatud.

Arupärimiste puhul peetavad läbirääkimised toimuvad ühel Riigivolikogu koosolekul nädalas, kui Riigivolikogu ei ole määranud teist aega. Arupärimisele vastamiseks antakse sõna Vabariigi Valitsuse esindajale ning avatakse üldläbirääkimised.

Arupärimine lõpetatakse üleminekuvormeliga, kui see on esitatud. Mitmele arupärimisele võib vastata korraga ja nende kohta ka korraga läbirääkimisi pidada ning kõik ühe üleminekuvormeliga lõpetada. On arupärijad vastusega rahuldatud, siis võib üks neist seda motiveerida, milleks sõna antakse üks kord ja mitte üle kolme minuti.

XII. Vabariigi Valitsusele küsimiste esitamise kord.

Küsimine Vabariigi Valitsusele esitatakse Riigivolikogu või Riiginõukogu juhatusele kirjalikult Riigivolikogu või Riiginõukogu liikme allkirjaga. Küsimisest saadab Riigivolikogu või Riiginõukogu juhatus ärakirja Vabariigi Valitsusele.

Küsimine on lühike ja lihtne informatsiooni nõutamine, mis ei tohi sisaldada üleskutset kuritegevusele, haavavaid väljendusi, põhjendusi, tagajärgede kokkuvõtmist, näpunäiteid ega iseloomustusi. Vastasel juhul ei anna juhatus sellele kodukorras ettenähtud käiku.

Vastamine küsimisele toimub hiljemalt kahe nädala kestel pärast küsimise esitamist. Vastus antakse Riigivolikogu või Riiginõukogu koosolekul kas kirjalikult või suusõnal.

Küsimisele ei anta edaspidist käiku, kui küsija on lahkunud Riigivolikogu või Riiginõukogu liikmete koosseisust. Samuti ei võeta päevakorda küsimisi, mis esitatud eelmise Riigikogu ajal või ametist lahkunud Vabariigi Valitsusele.

XIII. Läbirääkimiste kord Vabariigi Valitsuse seletuste ärakuulamiseks.

Kui Vabariigi valitsus peab tarvilikuks anda seletusi koja koosolekul, siis peetakse läbirääkimised kohe. Samuti peetakse läbirääkimised kohe, kui Vabariigi Valitsus esineb seletustega põhiseaduse § 66 korras Riigikogu üldkoosolekuil.

Läbirääkimisi võib koosolek edasi lükata, kui sellega nõustub Vabariigi Valitsus.

Riigikogu pidulikud üldkoosolekud toimuvad üldkoosoleku juhatuse poolt määratud korras.

XIV. Umbusalduse avaldamise kord Vabariigi Valitsusele.

Vabariigi Valitsusele või tema üksikule liikmele otsese umbusalduse avaldamise esitiste arutamine ja otsustamine toimub Põhiseaduse § 59 eeskirjade kohaselt.

Umbusalduse esitis tuleb esitada kirjalikult vähemalt ühe neljandiku Riigivolikogu liikmete allkirjadega Riigivolikogu Esimehele, kes teatab sellest Vabariigi Valitsusele.

Umbusalduse avaldamisest Vabariigi Valitsusele või selle üksikule liikmele teatab Riigivolikogu Esimees Vabariigi Presidendile.

XV. Dekreedina antud seaduste läbivaatamise kord.

Istungjärkude vaheajal või Põhiseaduse § 130 kohaselt dekreedina antud seadused antakse Riigivolikogu juhatuse poolt sellekohastesse komisjonidesse.

Kahe nädala jooksul, arvates istungjärgu algusest istungjärkude vaheajal antud dekreetide suhtes või Põhiseaduse § 130 ettenähtud dekreetide suhtes, arvates nende saamisest Riigivolikogus, otsustab Riigivolikogu vastava komisjoni ettepanekul otsuse korras, kas võtta arutusele dekreedi muutmine või kehtetuks tunnustamine.

Kui Riigivolikogu teeb eelmises lõikes ettenähtud otsuse, asub komisjon dekreedina antud seaduse muutmise või kehtetuks tunnustamise seaduse eelnõu koostamisele. Sellekohase eelnõu arutamise ja otsustamise edaspidine käik Riigivolikogus ja Riiginõukogus toimub tavalises korras.

XVI. Kodade koosolekute ja Riigikogu üldkoosoleku protokollide pidamine.

Protokollide pidamise kohta kohaldatakse vastavalt Rahvuskogu kodukorra § 104―109 eeskirju.

XVII. Korrapidamine koosolekuil.

Korrapidamise kohta kodade koosolekuil ja Riigikogu üldkoosolekuil kohaldatakse vastavalt Rahvuskogu kodukorra § 110―118 eeskirju.

XVIII. Riigivolikogu ja Riiginõukogu liikmete õigused ja kohused.

Riigivolikogu ja Riiginõukogu liikmete õiguste ja kohuste kohta kohaldatakse vastavalt Rahvuskogu kodukorra § 119―122 ja 130―132 eeskirju.

Kui Riigivolikogu või Riiginõukogu liige juhatuse loata puudub Riigivolikogu üldkoosolekult või vastava koja koosolekult või sealt loata lahkub (Rahvuskogu kodukorra § 121) ja kui see ei ole tingitud ta haigusest, ta perekonnaliikmete haigusest või surmast või omavalitsuse esinduskogu liikme kohuste täitmisest või kodade või nende juhtivate organite poolt antud ülesannete täitmisest, arvatakse maha ta tasust iga koosolekult puudumise eest üks kahekümnendik neile seaduses ettenähtud kuutasust.

Koosolekult kõrvaldatud liikmete kuutasust arvatakse maha igalt koosolekult, kust ta kõrvaldatud, üks kümnendik kuutasust.

XIX. Lõppeeskirjad.

Käesoleva ajutise kodukorra rakendamisel tuleb viidetes Rahvuskogu kodukorrale vastavalt lugeda “Esimese Koja” asemel “Riigivolikogu”, “Teise Koja” asemel “Riiginõukogu”, “Rahvuskogu üldkoosolek” asemel “Riigikogu üldkoosolek” ning “Rahvuskogu peaekretäri” asemel vastavalt “Riigivolikogu peasekretär” või “Riiginõukogu peasekretär”.

Tallinnas, 17. augustil 1937.

K. Päts
Peaminister
Riigivanema ülesannetes.

Joh. Müller
Kohtuminister.