Üleüldine ajalugu (Bergmann)/2228
VIII. Järk: Kunstide leidused ning maade ülesleidmised.
§ 169. Tähtsate kunstide leidused.
Kompass.1. Kõigile maile ühewõrra kasuks ja tuluks saiwad leidused ning kunstid, mis 14. ja 15. aastasajal elule ärkasiwad, kiireste kaswasiwad, üleüldises edenemises wanu takistawaid teid osalt tasandasiwad, osalt uusi sünnitasiwad, nii et rahwaste elukord teiseks muutis, silmaring laiemaks läks, waim uuema aja wõitlemisele walmines. Kõige päält tegi kompass, wäikene magnetinõel, mis kaarekõdarikul alati põhjapoole näitab, maailma mered laewadelle käidawaks. Seeläbi tõusis laewasõit ning temaga kauba-ajamine, sest et senni ajani üksi ranna lähidal purjetada wõidi, pea koguni kõrgelle korrale. Kes aga kompassi leidja olnud, ei teata mitte: Hiinlased olla teda ju 2000 aasta eest tunnud ning neilt tulnud ta Arabia kaudu Italiasse, Kompass laewajuht: 1302.kus teda 14. aastasaja algusel laewajuhiks tarwitama hakatud.
Püssirohi.2. Niisama kahtlane on püssirohu esimese walmistaja nimi, sest tedagi ehk tema sarnast lõhkumiserohtu olla juba ammu Hiinas, Arabias, wiimaks Saksa maalgi pruugitud. Ometi peetakse Saksa munk Berthold Schwartz: 1340.Berthold Schwartz tema leidjaks. Niipalju aga on selge, et ju 14. aastasajal suurtükkisid ja püssisid on tarwitatud, mis 15. aastasajal üleüldiseks pruugiks wõeti. Tuleriistade läbi muutus sõjakunst: ei maksnud enam raudriie ega rüütli käewarre rammu, waid pääliku osawus ning wäe kiirus wiisiwad wõidule. Laenuwalitsuse tugi, rüütliseisuse tugewus oli otsas, seisaw jalawägi asutati asemelle, kellele hiljemini ratsa- ja suurtükiwägi juure lisati, ning alaline sõjawägi tegi troonid ning kroonid kindlaks.
Trükikunst.3. Mõlemaist leidustest haridusele edendawam oli trükikunst, mis 15. aastasajal Mainzi pildilõikaja Gutenberg: 1440.Johann Gutenberg elule äratas. Tema lõikas puust üksikud tähekesed wälja, mis ta tarwitust mööda sõnadeks kokku seadis, üle mustas ning ära trükkis 1440. Kuid puised tähed katkesiwad kergeste ning Gutenberg laskis kullasseppa Fust.Fusti omale metallist tähed walmistada. Aga et trükkija kulu tasuda ei suutnud, wõttis ahne kullassepp tema trükinõuud ära ning hakkas ise oma wäimehe Schöffer.Schöfferi abil hoolega töösse. 1. trükitud piibel: 1456.Esimene trükitud raamat oli Ladina keeli piibel, mis suure rutuga ära osteti, sest et trükkijad kümme korda odawamalt müüsiwad, kui endised ärakirjutajad[1]. Pea lagunes uus kunst, ehk küll esiotsa salajas hoieti, üle Lääne-Europa laiali ning kirjandus, mis senni üksi rikastelle saadaw oli, sai igale ühele omanduseks, kes temaga tahtis ning tohtis tegemist teha. Kõik raamatud aga, mis wälja anneti, trükiti Paber.paberi pääle, mis umbes sada aastat warem oli linaseist hilpudest walmistama hakatud; sest ennewanaste kirjutati pergamendi pääle, mis nahast suure kuluga kirjale kõlbawaks tehti.
§ 170. Amerika ülesleidmine: Kolumbus.
Maade ülesleidmised 15. aastasajal.1. Niisama tähtjas sündmus, kui kunstide leidus, oli maadega tutwustamine, kellest senni ajani ep olnud kuuldudgi. Südid Portugalia laewamehed (§ 158, 2) usaldasiwad endid kompassi (§ 169, 1) juhil ning kasu lootuse kihutusel tundmata meredelle, saiwad Lääne-Afrika saarte ning randadega tutwaks ja jõudsiwad wiimaks Dias: 1486.Bartolomeo Diase all Afrika lõunatipuni. Wiimist paika hüüeti Häälootuse tipuks, sest siit loodeti ida poole sõites India maale teed leida, et säält ammu igatsetud kallist kaupa koju kanda.
Kolumbus.2. Selsamal ajal arwas Genualane Kolumbus, kes noorest east sagedaste merel olnud ning hoolega reisikirjasid uurinud, lääne poole purjetades lähemal teel Indiasse jõudwat, ‚sest liiga kaugel Afrika rannast ei wõida Ida-Asia mitte olla‘. Tundmata maa teejuhid.Selles mõttes kinnitasiwad teda mitmed märgid. Portugalia laewamehed leidsiwad Afrika saarte lähidalt tundmata roogu ja kunstlikka kepikest, nagu neid sääl kusagil ei nähtud; niisamuti nägiwad nad teine kord kaks surnukeha, isekarwa, isenägu, imewärki tegumoega laenetel läänest tulewat; päälegi kõnelesiwad ennemuistsed jutud mõndagi „kadunud Atlantia maast“. Kolumbus abi otsimas.Kuid keegi ei usaldanud temale tundmata teekonna tarwis laewa ega laewamehi anda: Genuast, Portugaliast, Inglis maalt saadeti abiotsija tühjalt minema. Sarnasel kombel käis südi meremehe käsi esiotsa Hispanias, kunni Isabella, täis rõõmu Granada langemise üle (§ 158, 1), kolm wäikest laewa 90 mehega Kolumbuse juhatuse alla uskus. Ühtlasi nimetati tema kõigi leitawate merede ja maade ülemaks ning tõutati kümnes osa oodatawast kasust ülesleidjalle.
1. Teekond Amerika maale: 1492.3. Lõuna-Hispania Palose sadamast läksiwad laewad täiel purjul Kanaria saarile. Sääl puhati pisut. Siis pöörati laewaninad lääne poole ning kõhe tuul wiis nad, kuna taewas iga päew lahke päike säras, neli nädalat tundmata teed edasi. Siis nähti, kui ju mitmel meremehel süda rahutumaks lõi, lindusid edela poole lendawat. Sinna poole tüüriti laewadgi. Juba oli haljas oksakene, täis walminud marju, ning woolitud kepikene wee pinnal tähendanud, et maa lähidal, kui Kolumbus ühel ööl kaugelt tuld nägi hiilgawat. Tema käskis wahtisid hoolega walwata ning heitis ise puhkama. Mõni tund weel ja masti otsast hüüeti: „Maa! „Maa!“ Ning suurtükk äratas uinujad unest. Rääkimata rõõm täitis kõiki: „Maa! Maa!“ kõlas igal huulel. 12. Oktobril.Päewa tõusul lasti luubid wette ning pea astus Kolumbus mereülema ehtes Amerika pinnale, kuna õiskamisel otsa ega määra ep olnud. See sündis 12. Oktobril 1492. Maa, kelle randa nemad juhtunud, oli Guanahani.Guanahani saar: tõmmukarwalised saarlased, kellel ihukate alles tundmata, waatasiwad imestades „walgete meeste“ tegemist, wahetasiwad kahklemata oma kuldehted mängukannide wasta ning tähendasiwad, kui wõeraste kullahimu märkasiwad, lõuna poole. Sinna külge tüürides jõudis Kolumbus Kuba.
Haiti.Kuba ning hiljem Haiti saarele. Aga säältki ei leitud kulda, pärleid, kallid kiwa nii rohkeste, kui Indiast oodeti. Kuid Kolumbus ei suutnud enam edasi sõita: üks laew rikkunes Haiti rannas, teine lahkus salaja „oma käe pääl kullamaad otsima“, kolmas üksi kuulis pääliku sõna. Rutuga ehitas tema Haiti saarele wäikese kindluse, jättis ühe osa laewa mehi „uude ilma“ ning Kolumbus koduteel: 1493.purjetas ise koduteele. Kümnenädalise waewalise teekonna järele, kus maru laewa laenetesse matta ähwardas, jõudis ta, kui kaheksa kuud oli ära olnud, Palose sadamasse tagasi ning tõttas säält kaasa toodud kalliste asjadega kuninga ette, kus teda suure auustusega wasta wõeti.
Kolumbuse teised teekonnad.
2. teekond: 1493.4. Weel selsamal aastal anti hulk laewu Kolumbuse käe alla ning teist korda tõttasiwad Hispanlased üle Atlandi mere. Teel leiti mitu saart, aga Haiti kindlusest rususidgi: walgete ülbus oli tõmmukarwalisi sundinud asujaid kõigega ära kautama. Kuid uus kants ehitati asemelle ja terawad mõegad ning paukujad püssid pidasiwad saarlasi kindlusest kaugel. 3. teekond: 1498.Kolmandal teekonnal jõueti Orinoko jõesuhu, kus esimest korda Lõuna-Amerika suure maa pinnale astuti, ehk küll Kolumbus ise silmahaiguse pärast laewalt ära ei saanud. Temale tuliwadgi rasked päewad kätte: kodus oli ta üle kaebusi tõstetud, kuninglik saadik Bovadilla: 1500.Bovadilla (l. Bowadilja) ilmus Haiti saarele ning mereülem wiidi ahelas Europasse. Siin päästeti tema küll lahti ning mõisteti süüst puhtaks, aga usaldus oli kadunud. Ometi anti talle neli laewa, kellega ta neljat korda Amerikasse purjetas. Kuid õnne temal ep olnud: loodetud mereteed Panama kitsusest ei leitud, laewad lõhkus maru ja suure waewaga pääsis Kolumbus oma kaasalistega Jamaika saarele.
Kolumbuse palk.5. Haigena jõudis Kolumbus mõni aeg hiljem Hispaniasse, kus uued mured teda ootasiwad: kuningas Fernando (§ 158, 1) ei täitnud, mis enne oli tõutanud, waid wõttis temalt ammetid ja auunimed ära ning andis teistele. Päälegi kahandati tema tegu ning kiideti, ‚et teised sedasama oleksiwad teha wõinud‘. Niisuguste kiiduste ees olla Kolumbuse muna.Kolumbus korra muna kätte wõtnud ning öelnud: „Kes teie seast wõib selle muna püsti seada?“ Ning kui keegi korda ei saanud, wajutanud ta koore otsast wähe sisse ning muna seisnud. „Seda oleksime meiegi wõinud!“ hüüdnud nüüd mehed ühest suust. Kuid kohe kostnud Kolumbus: „Tõsi küll! Teie oleksite wõinud, mina olen teinud!“ Nii walmistati kuulsalle Genualasele tema wana ea sees mitu kibedat silmapilku, mis tal õnneks kaua kannatada ep olnud, sest Kolumbuse †: 1506.surm kutsus tema pea siit ilmast. Surnukeha wiidi üle mere „uude ilma“ ning maeti Haiti saarele maha, kust ta luud hiljemini Kubasse toodi. Temaga ühte hauda pandi ahelad, miska Bovadilla teda köitnud: seda päris surnu testament. Maa aga, mis Kolumbus oma agaruse ning südiduse läbi üles leidis, ei saanud mitte temalt oma nime, waid teda hüüeti Florenzlase Amerigo.Amerigo nime järele, kes „uue ilma“ üle esimese raamatu kirjutas, Amerikaks.
§ 171. Üksikute maade ülesleidmine.
Kesk-Amerika.1. Amerika oli leitud, tema üksikud jaud saiwad wast aega mööda tutwaks. Kolumbuse pärandus, südidus ja tegewus, ühtlasi auuahnus ning warahimu, ajas ikka uueste mehi üle mere, kes raskustest hoolimata uusi teid, uusi maid, uusi meresid ning seeläbi uusi warahallikaid üles otsisiwad. Esimese tähtsa sammu suure maa tutwustamises astus südi Balboa: 1515.Balboa, kes rääkimata waewaga tundmata maast ja waenlaste keskelt läbi, kunni Waikse mereni tungis ning seeläbi selgeks tegi, et Amerika ja Asia rannad mitte kokku ei puutunud 1515. Mõni aasta hiljem leidis Kortez: 1519.Fernando Kortez Mexiko (l. Méhhiko) maa üles, kelle hariduse järg ning walitsuse kord Europa imestama pani: Mexico olu.rahwas elas perekais linnades, puuwilla riided katsiwad korralikult ülemaid ning alamaid, käsitööd seisiwad kaunis korras; wägew papiseisus ja wara läbi wõimsad mõisnikud ei puudunud ka mitte; kõikide üle oli kuningas walitsemas; usu poolest auustati loodusewägesid, aga ülisagedad inimese-ohwrid tegiwad jumalateenistuse jäledaks. Mexico sõda: 1519—1521.Sellesse riiki sammus Kortez, kõigest 700 meest kaasas, tungis päälinna Mexiko sisse, mis järwesaarikulle oli ehitatud, ning wõttis kuninga Montezuma II. wangi. Sellegipärast pidi südi wõitja uue kuninga eest esiotsa taganema, kunni kodumaalt abi tuli: ühendatud jõuul wast heideti pärisrahwas täieste alla ning tehti Mexiko Hispania maakonnaks 1521. Korteze palk.Kortez ise ei saanud aga mitte, nagu lootnud maawalitsejaks, waid pidi grahwi nime ning mõne mõisaga rahul olema.
Lõuna-Amerika.2. Kümme aastat hiljem, kui Kortez Mexiko ranna silma saanud, tutwustati teise niisama tähtsa, aga weel rikkama maaga. Kõigest mõni sada meest kaasas, astus südi Pizarro Perus: 1529—1535.Pizarro Panama lahes laewa, purjetas tundmata Waikist merd mööda lõuna poole ning jõudis kullarikkalle Peru maale. Säälne rahwas, loomu poolest tasane, hariduses Mexiklastega ühewääriline, usul päikesekummardaja ilma werise ohwrita, elas nõukal järjel, kuna kuningas riiki juhatas, korralist ning waikist elu. Kuid wiimsel ajal loitis troonitüli kahe wenna wahel: noorem nõudis krooni eneselle ning wõttis wanema wangi. Sääl tuli Pizarro maale, sai kawalusega kuninga oma woli alla, tõutas temale küll, kui määratu hulga kulda maksaks, riiki tagasi anda, aga laskis selle asemel õnnetu walitseja ära hukata ning kiskus walitsuse ohjad oma kätte. Selsamal ajal wõitis Almagro Chiles: 1535—1540.Almagro lõuna pool seiswa Chile (l. Tschîle) maa ära, aga sattus tema päranduse pärast Pizarroga tülisse, mis wast mõlemate wägiwaldise surmaga lõppes. Riigid ise jäiwad Hispania kuninga päralt, pärisrahwas tehti pärisorjaks.
Portugallaste ülesleidmised.
Gama Indias: 1498.3. Wahe ajal oliwad Portugallased (§ 170, 1) idas tüdimata tegewad. Vasko de Gama, kuninga käsk taskus, purjetas Häälootuse tipust mööda põiki üle okeani idasse ning jõudis mitmekuise teekonna järele Kalikuti sadamasse India maale: seega oli ammu igatsetud India meretee tuttaw 1498. Paar aastat hiljem tüüris Kabral Brasilias: 1500.Kabral, kui Indiasse pidi sõitma, maru hirmus laewad liiga kaugelle läände ning sattus Brasilia randa: sedamaid tunnistati seesinane kullarikas maa Portugalia kuninga käsualuseks. Indias aga ei tahtnud kaup hästi joosta, sest säälsed würstid ja kuningad awaldasiwad waenumõtteid wõeraste wasta, kellelt oma wõimuselle kahju kartsiwad. Sääl saadeti Almeida ja hiljemini Albuquerque: 1520.Albuquerque (l. Albukérk) sõjawäega idasse, kes mitu würsti maksu alla paniwad ning Goa linna Portugalia asutuste keskpaigaks tegiwad. Järgmisil aastail tutwustati Taga-India saartega ning laiendati kaubapiirid kunni Hiina rajani. Ka reisis Portugallane Magellan: 1520.Magellan, kes Amerika lõunatipust mööda Waiksesse merde purjetas, kolme aasta sees esimest korda ümber maailma 1519—1521.
Maadega tutwustamise tähtsus.4. Nii tungis Europlase waim ja wõimus 16. aastasaja algusel „uude ilma“ ning päästis „wana ilma“ tähtsa osa uksed lahti. Alla heidetud maade õnnetuseks aga anti wägiwald ohtraste wõimuse kätte, mis ühes ahnuse ning armutusega, iseäranis Amerikas, kus Pärisrahwas.rahwas maaomanikkude wahel ära jaeti, pärisrahwast rõhus ning pärisorjusesse maha surus. Kullakaewandustes, asutustes, mõisades saatis sundijate mõek, piits ning ränk töö kõhetumaid tõmmukarwalisi tuhandete kaupa hauda, nii et nende sugu pea ära näitas kustuwat. Dominiklaste jutlusid, kes armetumate elukorda oma kõnede läbi kergitada püüdsiwad, ei pandud tähelegi. Sääl andis Las Kasas.Bartolomeo las Kasas, kes iseäranis sooja südamega Ameriklaste eest wõitles, nõuu ‚kõhetumate asemel ennemalt tugewaid neegreid Afrikast tööle tuua‘. Orjakaup.Seda wõeti kuulda ning ilma tahtmata sai auus dominiklane hirmsa orjakauplemise alustajaks: õnnetumate arw kaswis, aga endiste põli ei paranenud. Teaduse tulu.Sellegipärast oli nii hästi India kui Amerika maaga tutwustamine üleüldise hariduse ning historia kohta üliwäga tähtjas. Kõige päält kerkis rahwaste silmaring: käidi kaugel, kuuldi, nähti, õpiti tundma, mis enne ei aimatudgi, kõik tegi waimu silma selgemaks ning mõtteid harjumise ahelaist wabamaks. Weel suuremal mõedul sündis seda üksikute teadusmeeste kohta, kelle töökond märka laiemaks wenis; iseäranis kaswas maade-, looduse- ning täheteadus. Elukorra kasu.Mitte wähem ep olnud kasu, mis üleüldiselle elukorrale osaks sai. Uued toidukaswud, kartuhwlid, mais, suhkur, kohw, uued kaubaasjad, tubakas, puuwill, mitmesugused wärwid ja kallid puutõuud, muutsiwad eluwiisisid ja tarwitusi, elustasiwad käsitööliste tegewust ning edendasiwad kauplemist. Kauplemine.Üleüldse kaswas kauba-ajamine suureks: Portugalia ja Hispania, hiljemini Hollandi ning Inglise laewad purjetasiwad puhkamata kaupa tuues ja wiies merelt merele ning maalt maale. Kauplemisega ühes kerkis kauplejate rikkus, aga ka üleüldine käekäik tõusis parema korra pääle. Iseäranis täitis tollimaks ja Amerika kuld riigilaekaid ning andsiwad walitsejatele woli, uuendusi ette wõtta, mis walitsusele sündsaks ja tarwiliseks arwasiwad.
- ↑ Kirjutatud piibel maksis 400—600 guldnat, esimesed trükitud piiblid aga esmalt 60, hiljemini 30 guldnat tükk.