Üleüldine ajalugu (Bergmann)/1112
II. Järk: Hami sugu rahwad.
§ 3. Äthiópia rahwas.
Kusch.1. Hami poegadest läks Kusch Afrika maale ja jäi Niluse jõe keskjooksu äärde praeguselle Nubia maale elama. Tema järeltulijad, must harimata rahwas, elasiwad jahist, kalapüügist, karjapidamisest. Sääl tuli Asia maalt salk rahwast papi- ja sõjameheseisusest, wõitis poolmetslased ära, asutas ise uue riigi ja pani talle Meroe.Meroe nimeks. Greeklased aga ei nimetanud neid mitte maa nime järele, waid kutsusiwad neid Äthiópideks (Kõrwendpalgeks) nende tõmmuka näu pärast.
2. Äthiópisid mälestawad mitmed wanad waremed, mis muistseist templitest ja uhkeist hoonetest sõna toowad, mitmed maalitud pildid ning walatud kujud, ja mitmed Pyramidid.pyramidid. Pyramidid on kõrged kiwitornid, alt jämedad, ülewalt terawad, seest õõnsad. Kuningad ehitasiwad nad enestelle haudadeks. Äthiópia pyramidid ep ole mitte kõrged: kõige suuremad kõigest 80 jalga maapinnast.
§ 4. Egiptuse rahwas.
Mizrajim.1. Ka Mizrajim, Hami teine poeg, läks lõuna poole ja jõudis Niluse jõeni. Sinna jäi tema ja ta järelsugu elama, sest maa oli wäga wiljakas: mitte soe wihm ehk loodud muld ei teinud seda, waid Niluse wesi, mis igal aastal seatud ajal põldudelle hoowas, ära woolas, ramusa muda maha jättis, mis pea ära tahenes ning külwatud seemnelle koguni lopsakat kaswu andis. Mizrajimi järeltulejate juure tuliwad aega mööda mitu salka walget rahwast Asia poolt, kes papiseisuse juhatuse all Walitsus.mitu wähemat riiki asutasiwad, mis pärast kuninga käe alla anti, keda Waraoks[1] kutsuti. Seisuste arw oli esmalt 4, pärast 7, sest Niluse laewnikkude- ja tõlgu-seisus tekkis pärast juurde; seakarjaseid loeti 7 ja roojaseks seisuseks.
Teadus ja haridus.2. Seesama Egiptuse rahwas — nõnda kutsusiwad teda Greeklased — oli wanast ajast hästi haritud, teaduses, kunstis kõrgelle järjele jõudnud ja ta oleks weel enam wõinud, kui mitte papiliik teaduseriiki teistele ära ep oleks keelanud. Ka ei uuritud Egiptuses mitte muud. kui seda, mis kibedaste tarwis oli. Lõbusad luuletused ja meelejahutused jäeti üsna kõrwale. Kõigest waimuwarast aga on üksi nii palju meie ajale järele jäänud, kui mälestusemärkidelle kirjutatud piltkirjad, mida hieroglyfiks nimetatakse, ning surnuhaudadesse pandud paberirullid awaldawad, kelle arw mitte suur ep ole.
Ehitused.Tähtsamad hoopis, kui teadusetunnistused, on ehituse-kunsti mälestused, mis täna päewani seisawad, ehk küll aastasajad ja tuhanded neist on mööda läinud. Küll on mitmed mälestused paljad waremed, aga nende aherwarred täidawad waataja südant imestusega ja nende rusud nägija meelt auukartusega wanaaegse waimu ja wõimu eest. Sääl on Lõuna-Egiptuses sajawärawise Thebä linnarusud, sääl on templite riismed, sääl on Memnoni sammas, kellest wanad jutud kuulutawad, et ta päewa tõusul leinalugusid laulnud, sääl on Obeliskid, pikad terawad raudkiwi sambad, mis ühest ainsast kaljupakust on wälja raiutud. Pisut põhja pool on Kesk-Egiptuses muistse päälinna Memphise ligimail hulk mälestusi, nagu pyramidid[2], kelle seast kõige kõrgem, Cheopsi pyramid, weel 465 j. kõrge on, muiste aga 800 j. on kõrge olnud; ja labyrínthuse rusud, mis määratu kuninglik hoone oli, 1500 tuba pääl maa ja 1500 tuba all maa, täis treppisid ning eksiurkaid, et raske oli seest jälle wälja saada; ning wiimaks Mööri järw, mis kunstlikult oli tehtud, weetõusu ajal wet täis lasti, põua päiwil jänutawa wiljaka lagediku pääle woolama pandi, aga nüüd tühjalt seisab.
Usk.3. Perekate linnade kui ka wiljaka lagediku rahwa hulk aga oli liiga papiseisuse pöidla all, kes hääl meelel ebausku ja — rumalust jalal hoidis, et ise taga hõlbsamalt walitseda wõiks. Nende usk oli hakatuses looduse-auustamine, nende usuõpetus järgmine: kõige asjade algus oli Iao, üks kehatu wõim, mida ükski ei suutnud seletada; tema ilmus kolmel näul, kui Knef, Ftha, Amun; need kolm ja weel 5 teist oliwad suured ehk ülemad jumalad; nende järgmised oliwad 12 keskmist jumalat, iga kuu kohta üks arwatud; nende all weel 5 jumalat, kelle seast päikesejumal Osiris ja kuujumal Isis tähtjad oliwad. Igale jumalaile oli üks elajatõug pühitsetud ning auustati elajat kui jumalakuju. Rahwas aga unustas pea jumala enese ära, pidas looma jumalaks ning hakkas Elajateenistus.elajaid auustama ning neid teenima. Kõige püham elajas ja ülem jumal rahwa meelest oli must laukhärg Apis, kelle sees papisõna järele päikesejumala hing elas. Muidu auustati koledaid elajaid, sest et neilt kahju kardeti, nagu krokodilli, ehk kasulikka loome, sest et neilt kasu loodeti, nagu lehmi, kassa, koeri, ichneumoni, kes krokodili munad ära sööb. Ka linda peeti pühaks; nende hulgas kõige enam ibist. Osalt tuli elajateenistus ka sest, et papid Hingerändamine.hingerändamist ühe elaja seest teise sisse õpetasiwad: kui inimene suri, wõis ta hing üksi siis igawese rahu osaliseks saada, kui ta ihu ära ei kõdunenud; kõdunes aga ihu, siis pidi hing 3000 aastat ühe elaja seest teise rändama, enne kui ta luba sai rahupaika minna. Sellepärast püüdsiwad Egiptlased oma surnuid kalliste rohtude ning salwide läbi, miska surnukeha wõidsiwad, kõdumise wasta kaitsta. Niisugusid „kaitsetud kehasid' kutsutakse Muum.muumiks. Aga ep olnud mitte luba, igaüht salwidega wõida, sest enne pidi surnukeha üle kohut mõistetama ning otsust antama, kas ta hää wõi hõel olnud. Surnukohus.Kohtumõistjad oliwad papid, kes waljuste igast eksitusest aru nõudsiwad. Ja kui surnu sugulased, kes wastutajaks oliwad, mitte ei suutnud süüd wabandada, sündis sagedaste, et kohtumõistjad wõidmise ära keelsiwad, ning süüalune pidi, oli ta kuningas ehk künnipoiss, oma 3000 aastalist waewa-teekonda algama. See nuhtlus oli Egiptuse rahwa meelest hirmsam kui surm, ja kartus selle eest hoidis mõndagi meest santusest ning hõelusest ja mõndagi ülemeelist kuningat ülekohtust eemal.
Egiptuse ajalugu.4. Egiptuse ajaloo muistsest ajast ei teata palju. Nimetatakse aga, et üleüldse Egiptuses 26 Warao suguwõsa riigi asutusest otsani olla ühe teise järele walitsenud. Kõige wanem kuningas olla Menes.Menes olnud, kes riigi rajanud ja Memphise linna päälinnaks ehitanud. Mõni aeg pärast teda walitsesiwad Cheops, Chefren, Mykerinos (umbes 2500 aastat enne Kristust), kes kõige suuremad pyramidid ehitasiwad: 100,000 meest olla 40 aastat igaühe kallal töös olnud. Pärast neid sai Möris oma järwe läbi kuulsaks, mis ta maa niisutamiseks laskis kaewada. Pea pärast seda tuliwad ida poolt Hyksod.Hyksod ehk karjakuningad, kes Egiptlastest wõitu saiwad ning 500 aastat Põhja- ja Kesk-Egiptuse üle walju wäega ning kange käega walitsesiwad, kunni Lõuna-Egiptuse kuningad, kes „sajawärawises Thebäs“ walitsesiwad, nad maalt minema tungisiwad. Sest ajast algas Egiptuse maale parem aeg, mis ligi 100 aastat kestis. Kõige kuulsam kuningas sellel ajal oli Sesostris.Ramses ehk Sesostris, kes lõunasse ja põhja wõidulippu kandis, Äthiopia maa alla heitis, Syrias ja Arabias wägewaid tegusid tegi, kellest mitmed wanemad mälestused piltkirjal tunnistust toowad. Mõni sada aastat hiljem walitsesiwad Äthiopia kuningad 50 aastat Egiptuse üle: Sabako ehk So, Sebek ehk Sethos, Terck ehk Tirhaka oliwad nende nimed. Wõeraste walitsus lõppis, kui 12 meest ühel meelel, ühel jõuul ja nõuul oma sõjameestega wasta hakkasiwad, ise siis üheskoos ohjad oma kätte wõtsiwad: nende walitsust kutsutakse Dodekarchia.dodekarchiaks. Aga mitme woli ei kestnud kaua: Psamtik wõttis palkas Greeklasi oma teenistusse, kogus suure sõjawäe kokku, wõitis oma ammetiwennad ära, ja asutas ise uue kuningriigi. Tema oli südi sõjamees, aga ka kartmata kuninga nime all: ta ei kartnud papiseisuse keeldu ega kuulnud nende käsku, waid tegi, mis maale teadis hää ning tulusa olewat. Tema kaswatas kauba-ajamist, kutsus Greeklasi Egiptuse maale ning asutas neid sinna elama, wõttis teisi sõjateenistusse, et nende pääle häda ajal wõiks toetada. Aga papiseisusest läksiwad pääle 200,000 mehe, kui nägiwad, et nurin ei mõjunud, Äthiopia maale, kus Meroe kuningas neile ühe maakonna eluasemeks andis. Psamtiku poeg Neku.Neku kaswatas kauba-ajamist, laskis Fönikia laewamehi ümber Afrika maa sõita, wõttis neid hulga oma teenistusse, alustas kanali kaewamist, mis Wahe merd Punase merega pidi ühendama. Aga ta katse, ida maid oma alla heita, läks nurja, sest Karchemisi kohal sundis teda Babeli kuningas tagasi minema. Pärast Neku poja Apriese ehk Hofra ülekohtust surma õitses weel kord parem aeg, kuna Amasis maa ja rahwa eest Psamtiku meelel hoolt kandis. Aga waewalt oli tema elu lõpetatud, kui wägew waenlane ida poolt ukse ees seisis. Persia kuningas Kambyses tuli, wõitis Psamennit: 525.wiimse Egiptuse kuninga Psammeniti, Amasise poja, Pelusioni lahingis ära, wõttis wastase wangi, surmas ta härjawere läbi, päris Egiptuse maa eneselle aastal 525. Sest ajast on Egiptus ikka wõeraste all olnud.