Wanapagana jutud/Kassi, roti ja lutika sündimine

Wanapagana jutud
Matthias Johann Eisen

34.

Kassi, roti ja lutika sündimine.

M. Liedenberg Welisest.

Enne wanasti oli mehel wäsinud hobune. Mees laskis tööst lahti, andis päitstega pihta ja ütles: „Mine wanapaganale!“

Hobune läks metsa ja oli seal tugew ja rammus.

Kui mees seda nägi, läks ta hoost metsast ära tooma. Seal aga seisiwad kolm meest (iwanapaganat) hobuse juures, kes kätte ei anna. Need üelnud: „See on meie hobune!“

Mees jälle wasta: „Ei, see on minu hobune!“

Hakanud tingima.

Wõerad küsinud: „Mis sa lubad meile, kui hobuse jälle su kätte anname? Kas lubad meile jõulus kõhu täie süüa anda?“

Mees wasta: „No, eks ma teile siis ikka nii palju ka otsi!“

Jõulu laupäew õhtul läinud kolmekesi mehele wõeraks. Esimene küsinud tündri liha, teine tündri püüli jahu, kolmas waka werd.

Mees mõtelnud: ‚No mis ma nüüd hakan tegema. Ehk otsin tündri liha, nõndasama ka tündri püülijahu, aga kust ma waka werd wõtan? Seda mull ei ole!‘

Selle kimbatuse peale astunud aga Jumala waim uksest sisse ja üelnud esimesele: „Sina mine haka kassiks, teisele: sina haka rotiks ja kolmandale: sina haka lutikaks.“

Sellepärast siis täna päewani kassile üeldakse: mine wõta seina alt! Rott nosib ka püüli jahu ja lutikas joob inimese werd, kui inimene magab.

(Jutustanud Welisel Selja sauna Annus, 75 aastat wana).