Vana kannel II/XI

←X. Nekruti laulud

Vana kannel II Jakob Hurt

XII. Mitmesuguzed riizmed→

EPUB

XI.

Nr. 444. Neidu ja kaupmees. 294.

   Kus me lähme vasta üödä,
Vasta üödä, vasta kuuda,
Vasta ehä valge’eda,
Vasta pilkasta pimedät?
5. Lähme lieri lepikusse,
Kulda-lieri kuuzikusse,
Armu-lieri haavikusse;
Teeme tule tierajale,
Azeme aia käänäkusse.
10. Kes sie tulli me tulele?
Tulli kaksi kaubamiesta,
Kaksi kaubame sulasta.
Mõlemil ollid mõegad vüöle,
Kabel kannused jalasse.
15. Kaubamies minulta küzimä:
Neitsikezed, noorekezed!
Kelle nied lehmäd lihavad,
Kelle nied hüväd hobozed,
Kelle kallis kaerasööjä?
20. Mina mõistsin, jälle kostsin:
Emä nied lehmäd lihavad,
Izä nied hüväd hobozed,
Velle kallis kaerasööjä.
   Neitsikene, noorekene!
25.Müü mulle izä hobozed,
Anna nied lehmäd lihavad,
Kauple velle kaerasööjä.
   Mina mõistsin, jälle kostsin:
Müü sa mulle mõeka vüöltä,
30.Kauple kannused jalasta,
Siis ma müün izä hobozed,
Annan nied lehmäd lihavad,
Kauplen velle kaerasööjä.

   Läksin karja saatemaie
Pühäpäevä õhta'alle,
Aripäevä hommokulla.
Ajazin karja arule,
5.Tegin tule tierajale,
Azeme aiakäänäkusse.
Jäin ma lieri lepikusse,
Kujda-lieri kuuzikusse.
   Üöd ma õezun õetsessagi,
10.Räeväd karjun karjassagi,
Üöd hoian izä hobozid,
Päevad kaetsen vennä karja,
Hoian izä odramaale,
Kaätsen vennä karjamaale.
15. Kes sie tulli me tulele?
Tulli kaksi kaubamiestä,
Kaksi kaubame sulasta.
Mõlemil ollid mõegad vüöle,
Kahel kannuscd jalassa.
20. Kaubamies minulta küzimä:
Neitsikene, noorekene!
Kelle nied lehmäd lihavad,
Kelle nied hüväd hobozed,
Kelle kallis kaerasööjä?
25. Mina mõistsin, jälle kostsin:
Emä nied lehmäd lihavad,
Izä nied hüväd hobözed,
Velle kallis kaerasüöjä.
   Neitsikene, noorekene!
30.Müü mulle izä hobezed,
Kauple velle kaerasööjä!
   Mina. mõistsin, jälle kostsin
Müü sa mulle mõeka vüöltä,
Kauple kannused jalasta,
35.Siis ma müün izä hobezed,
Kauplen velle kaerasööjä.
   Neitsikene, noorekene!
Kes sie enne sedä näenud,
Et on neiul mõeka vüöle,
40.Kaol kannused jalassa?

   Neitsikezed, noorekezed!
Lähme hobost otsimaie,
Velle varsa vaatamaie.

   Võtsin ohjad uipe’esta,
5.Päitsed pärnä põõsa
Valjafad sinisalusta.
Läksin mipa tüki tiedä,
Tüki tiedä, marga maada,
Kes mo vasta siis tuleksi?
10.Tulli kaksi kaubamiestä,
Kaksi kaubame sulasta,
Küzitelles, n3ude’elles:
Neiukene, noorekene,
Müü mulle izä. hobene,
15.Kauple velle kaerasööjä,
Vellenaeze rokasööja.
   Oh sa rumal kaubamiesi!
Kuda müün izä hobeze,
Kaupleh velle kaerasööjä,
20.Vellenaeze rokasööjä?
Enne müün ma. helmed kaelast,
Kui müün izä hobeze.
   Läksin jälle tillukene,
Läksin hobest otsimaie.
25. Võtsin ohjad uipe’esta‚
Päitsed pärnä põõsa'asta,
Valja'ad sinisalusta.
Läksin mina tüki tiedä,
Tüki tiedä, marga maada,
30.Sada verstä Saksa. maada,
Tuhat verstä Turgi maada,
Viis verstä Vene radada.
Kes mo vasta viel tuleksi?
Tulli kaksi kaubamiestä,
35.Kaksi kaubame sulasta.
Mõlemil olli mõeka vööle,
Kahel kannused jalassa.
Küzitelles, nõude’elles:
Neiukene, noorekene,
40.Müü mulle izä hobene!
   Mina mõistsin, kohe kostsin:
Oh sa rumal kaubamiesi!
Müü sa mulle mõeka vüöltä,
Kauple kannused jalasta,
45.Siis müün izä hobeze,
Kauplen velle kaerasööjä,
Vellenaeze rokasööjä.

   Läksin metsä kõndimaie,
Hobo päitse’ed peossa,
Varsa valjsfad käessä.
   Mis mull vasta vai tuleksi?
5.Tulli vasta vaski-neiu,
Vaski-parukas peässä,
Vaski-kampsu kaindelassa.
Müü sa mulle, neitsikene,
Müü mulle izä hobene,
10.Kauple vennä kaerasööjä,
Vennänaeze rokajooja!
   Neiu mõistis, jälle kostis:
Kuda müün izä hoboze,
Kauplen vennä kaerasööjä?
15.Izä mull murepidäjä,
Emä iestä hoolitseja.

Veunäst saab mull sõidupoissi,
Vennänaezest kaazanaene.
   Sõitsin jälle tüki tiedä,
20.Tüki tiedä, marga maada,
Raazukeze ranna nlaada.‚
Poole verstä Pohla maada,
Viis verstä, Vene radada‚
Sada verstä Saksa maada,
25.Tuhat verstä Turgi maada.
   Mis mull vasta vai tuleksi?
Tulli vasta hõbelneidu,
Hõbe-parukas peässä,
Hõbe-kampsu kaindelassa.
30.Müü sa mulle, neitsikene,
Müü mulle izä hobene‚
Kauple velle kaerasööjä,
Vennänaeze rokajooja!
   Ei ma müü izä hobosta,
35.Kauple vennä kaerasööjät,
Vennänaeze rokajoojat.
   Sõitsin jälle tüki tiedä,
Tüki tiedä, marga maada,
Raazukeze ranna maada,
40.Poole verstä Pohla maada,
Viis verstä Vene radada,
Sada verstä Saksa maada,
Tuhat verstä Turgi maada
   Mis mo evasta vai tuleksi?
45.Tulli vasta kulda-neiu,

Kulda-parnlkas peässä,
Kulda-kampsu kaindelassa.
Müü mulle izä hobene,
Kauple velle kaerasööjä,
50.Vennänaeze rokajoojai
   Küll ma, müün izä hobeze,
Kauplen velle kaerasööjä.
Siis läks sõzar sõitemaie.
Siis ta sEitis soode maada,
55.Iväkeze Hiiu maada,
Raazukeze ranna maada,
Poole verstä Pohla maada,
Viis verstä Vene radatia,
Sada verstä Saksa maada,
60.Tuhat vgrstä Turgi maada.
   Mis mull vasta vai tuleksi?
Tulli kaksi kaubamiestä,
Kaksi kaubame sulasta.
Mõlemil ollid mõegad vüöle,
65.Kahel kannussed jalassa.
Tullid nein jutulegi:
Müü sa mulle, neitsikene,
Müü mulle izä hobene,
Kauple velle kaerasööjä,
70.Vennänaeze rokajooja!
   Neiu mõistis, vasta kostis:
Müü sa mulle mõeka vüöltä‚
Kauple kannussed jalasta,
Ütle ülike peästä,
75.Siis ma müün izä hobeze,
Kauplen vennä kaerasööjä,
Vennänaeze rokajooja.
   Peiu mõistis, jälle kostis:
Kes on sedä enne näenud,
80.Enne näenud, mueste kuulnud,
Et on neiul mõeka vüöle,
Kaol kannussed jalassa?

Nr. 445. Ann olli hakki, kannelkakki. 295.

   Ann olli hakki, kannelkakki,
Tantsis Tarvastu mäele.
Sulg olli suusse, pärg olli peässe,
Sinirukka säärilagi,

5.Vaskirukka varva'alle,
Puna-põlle põlvilagi.
   Läks ta lauda kargamaie.
Seäl on pakku põdraluine,
Seäl on lauda kulda laazi.
10.Katki pakku põdraluine,
Lõhki laüda kulda laazi,
Katki pauad kaelastagi,
Ristiserväd rinnastagi.
   Ann olli hakki, kannelkakki;
15.Otsib seppä muile maile,
Otsib taha Tarvastisse,
Virumaale, Villandisse.
Sepp olli‘oma külässe,
Oma õe, õue alla,
20.Oma vennä värävisse.
   Sepä naene naeratelles,
Sepa koera haugatelles:
Harvast tuleb Anne meel’e,
Siiski tuob pauda paranda,
25.Hõbehelmed õiendada.

   Ann olli hakki, Kai olli kakki,
Ann olli hakki neitsikene
Tantsis Tarvasti mäele,
Sõlg olli rinnas, pärg olli peässä,
5.Kukla tagalt kulla kirja,
Otsa iest hõbeda kirja.
   Ann läks lauda kargamaime:
Lõhki lauda kulda laazi,
Katki pakku põdraluine,
10.Anne maha lauastagi,
Katki sõlge rinnastagi,
Maha pauad kaelastagi.
   Ann läks seppä otsimaie,
Otsis seppä muile maile.
15.Sepp olli oma kodussa,
Oma õe õue alla,
Oma venna koppelissa
   Läks ta sepä õue peäle.
Sepä koera haugateles,
20.Sepä naene naerateles:
Ilarvast tuleb Anne meile,
Siiski tuob pauad paranda,
Sõle vitsad vikeldada,
Sõle kirjad kipeldada.

Nr. 446. Tamme istutamine. 296.

   Läksin metsä kõndimaie,
Uduzelta hulkumaie,
Varazelta vaatamaie.
   Mis mit leidsin metsestägi?
5.Leidsin tamme taimekeze.
Vwiizin kodo kasvamaie,
Õue-aida õitsemaie,
Ukse-edize ehteksi,
   Istutin izä ilule:
10.Jõua tamme, kasva tamme,
Tõuze famme tugevaksi,
Kerki tamme kõrgdeksi!
Tamm ei jõudnud, tamm ei kasnud,
Tamm ei hiljuke edenend,
15.Tamm ei tõusnud tugevaksi.
Tamm ei kerkind kõrgäeksi.
   Istutin emä ilule:
Jõua tamme, kasva tamnle‚
Tõuze tamme tugevaksi,
20.Kerki tamme kõrgdeksi!
Tamm ei jõudnud, tamm ei kasnud,
Tamm ei hiljuke edenend,
Tamm ei tõusnud tugevaksi,
Tamm ei kerkind kõrgdeksi.
25. Istutin vennä ilule::
Jõua tamme, kasva tamme,
Tõuze tamme tugevaksi,
Kerki tamme kõrge'eksi!
Tamm ei jõudnud, tamm ei kasnud,
30.Tamm ei hiljuke edenend,
Tamm ei-tõusnud tugevaksi.
Tamm ei kerkind kõrgebksi.
   Istutin õe ilule:
Jõua tamme, kasva tamme,
35.Tõuze tamme tugevaksi,
Kerki tamme kõrgäeksi!
Tamm ei jõudnud, tamm ei kasnud,
Tamm ei hiljuke edenend,
Tamm ei tõusnud tugevaksi,
40.Tamm ei kerkind kõrgebksi.
   Istutin peiu ilule:
Jõuatamme, kasva tamme,
Tõuze tamme taeva’asse,

Oksad poolde pilve’esse!
45.Tamm siis jõudis, tamm siis kasvis,
Tamm siis hiljuke edenes‚
Tamm siis kasvis taeve
Oksad pilveje pugezid,
Tamm taht taevasta jagada,
50.Oksad pilvet pillutada.
   Mina vennä palvielle:
Vennäkene, hellä vellä,
Ihu kirves, kiilu varzi,
Tie taperi terä tazane,
55.5 Tule tamme raiumaie!
Tamm tahab taevasta jagada,
Oksad pilvet pillutada.
   Vennäkene, hellä vellä!
Alt saab aita, peält saab lauta,
60.Tüvikust saab tünderida,
Okstest saab hobeste talli,
Keske’elt kenä kiriku,
Ladvast laste lustilauda.
Mis jääb üle laastukene,
65.Sest saab mulle kirstukene,
Kirstu peäle kaanekene.

   Vennäkene, noorekene!
Tie mulle kulda-luuakene,
Vala vaski-varrekene;
Ma läen merda pühkimaie,
5.Mere kaldajid kazima.
   Pannin pühkmed põlle sisse,
Viizin vennä vällä peäle,
Taadi pikä põllu peäle:
Sinna siis kasvis suuri tamme,
10.Suuri tamme, harva oksa.
Tamme jõudis, tamme kasvis,
Tamme tõusis taeva/asse.
   Istutin izä ilule,
Tamm ei jsudnud‚ tamm ei kasnud,
15.Tamm ei hiljuke edenend.
Istutin peiu ilule,
Tamme jõudis, tamme kasvis,
Tamme kasvis taeva'asse,
Oksad pikäd pilve’esse.
20.Tamm tahtis taeva laota,
Oksad pilved pillutada.

   Vennäkene, noorekene!
Ihu kirves, kiilu varzi,
Tie tahule teräväs,
25.Ma läen tamme raiumaie.
Tamm on kasnud taeva
Oksad pil’veje pugenud.
Otsast saab hoboste talli,
Keskelt saab kenä. kiriku,
30.Ladvast laste lõõrilauda.

Nr. 447. Tamme raiumine. 297.

   Läksin metsä kõndimaie
Uduzelle hommokulle,
Varazelle valge’elle,
Karedalle kaste’elle.
5. Mis ma leidsin metsestägi?
Leidsin tamme nuttemasta,
Pikä puu igätsemästä.
   Mina tammelta küzimä:
Mis sä nutad, tammekene,
10.Igätsed sä.‚ pikkä." puuda?
   Mis mina nutan, neitsikene?
Muida puida. raiutasse,
Minda jälle jäetässe
Suure tuule tuegutada,
15.Lume rangp raputada,
Villma. huo vintsutada.
   Ärä nuta, tammekene!
Mull jäi kodo kolmi vendä,
Kõik jäid kirvid ihkumaie,
20.Tulevad tamme raiumaie.
   Mis sest tammest tehtanesse?
Tüvist tehti tünderida,
Otsast tehti hoonezida,
Keskelt sai kenä kiriku,
25.Okstest sai hobeste talli,
Ladvast laste laululauda.
Mis jäi üle laastukene,
Sest sai neiul kihlakirstu,
Kihlakirstu, veemevakka.

   Neitsikezed, noorekezed!
Läksin metsa. kõndimaie.

   Mis mina leidsin metsestägi?
Leidsin tamme nuttemasta,
5.Nõmmepuu nöretamasta.
   Mina juure küskelemä:
Miks sa nutad tammekene,
Nõretad nõmmepuukene?
   Miks mina nutan, neitsikene?
10.Muida puida. raiutasse:
Minda vaesta üksi jäetud!
   Ole vaita, tammekene!
Mull on kodo viizi vendä.
Igäl vennäl viizi kirvest,
15.KBik on taperid teräväd:
Sinda siitä raiutasse,
Oksad ärä laazitasse.
Tüvist tehässe tünderida,
Keske’elt kenä, kiriku,
20.Ladvast laste lõõrilauda;
Okstest saab hobeste talli,
Izäl härjä ikke puuda,
Emäl lehmä lüpsikuda;
Vellel ratsu rangikesta‚
25.Õele kuldane kurikas.
   Läksid puuda raiumaie:
Izä kirves heitnud killu,
Velle väitsä roostetanud.
   Olli mul] üksi vennäkene,
30.Teene vennä naezukene,
Olli õde tillukene.
Läks ta merejt vetta tuoma,
Izä kirvesta ihuda,
Velle väitsä hal’l’astada‚.
35.Leidis mere mängimasta,
Murukingu kõikumasta.
Läks ta vette mängimaie,
Mere äärde hällimaie;
Siis tõi vie koduje,
40.Izä võtt vie vihasse.
   Olli mull üksi vennäkene,
Teine vennä naezukene.
Sie siis mõistis, kohe kostis:
Suud suliremad, vait vanemad!
45.Leväsaajad liias kurjad.
Eks te enne olnud noored,
Eks te tea noore aega,
Kus on läenud noore aega?
Kullerkupud koppelista,

50.Sinililled lepikusta:
Nied seäl noorele noppida,
Valmid võtta vannikusse.
   Siis izä võtt' vie hüväksi,
Siis emä võtt vie hüväksi,
55.Vetta kirve kõhutada.

   Neitsikene, noorekene!
Miks sa mullust ei mäletä,
Tunamullust ei tuleta,
Mullusta. tuleazeta,
5.Kus me viivime, võida sõeme,
Võida sõeme õlut jõeme?
Sinna kasnud suuri saari,
Suuri saari, tugev tamme,
Sinna tõusnud tammikmetsä,
10.Seäl nied käod kukkunezid,
Helilinnud häälitsezid.
   Venuäkene, noorekene!
Ihu kirves, kiilu varzi,
Tie taperi terä tuzazes,
15.Ma läen tamme raiumaie.
Tüvest saab ‚tünderida,
Keskelt saab kenä kiriku,
Okstest saabghoboste talli,
Ladvast laste lustilanlda.

Nr. 448. Vend läks hobust sõitemaie. 298.

   Uotan vendä kasvavada
Kui oros orasse juurta,
Mäe peäle männä latva.
   Sai sie vendä kasvelenud,
5.Võttis hoielda hobosta,
Ravitseda ratsukesta,
Võttis süötä, võttis juota:
Akkenasta andis kaerad,
Läbi lae lassis roka.
10. Vend läks hobost sõiteznaie,
Sälu sääri nõrgutama.
Tetre lennäs tierajale,
Parti raputas pajosse:
Vennä hobo hirmunessa,
15.Varsa kallis karganessa,

Kukkus maha sellästägi,
Maha piekerid peästä,
Tinakannud kaindelasta,
Katki kümme külleluuda,
20.Katki seetse selläjärku.
Tupest võtt mõega terävä
Hölma alta hal’l’a. raua,
Pidi raima ratsu peädä,
Hukkama hüvä hoboze.
25. Mina kielzin vennäkestä
Sõnadelle seitsme’elle:
Ärä raiu ratsu peädä.‚
Hukka ei hüvä hobosta!
Ei sull taader tantsi tiedä,
30.Raha marka veere maada.
Tantsib tiedä sinu täkku,
Veereb maad sinu hobone.

Nr. 449. Vennä hobone. 299.

   Olli mull üksi vennäkene,
Izi olli ilma tarka,
Ilma tarka, maa kavala,
Tegi talli taeva'asse,
5.Koja koedo nurga peäle.
   Mis ma sinna talli pannin?
Pannin kolme täkukesta:
Üks olli siidile siutud,
Teene niidile niuiud,
10.Kolmas pantud pandelisse.
Mis sai pantud pandelisse,
Sie läks linna sõitemaie,
Ette linna hüpitämä,
Taha linna tantsitama.
15. Härräd vahtsid akendesta,
Izändäd ilutuasta,
Rouad roozikamberista,
Reilid vahtsid repi peältä,
Poemies vaadas poesta,
20.Poe poissi ukse peältä:
Juozid vällä vaatamaie‚
Kõik mo hobo ostemaie.
Pakksid mull pal-’l’u rahada,
Sada salve rukki'ida,
25.Tuhat tünderit nizuda.
   Mina aga tahtsin taaderida:

Tulle lõin turu izändäd,
Kolde lõin koja emändäd,
Tulle turu noored härräd.
30. Pidi mo peä siis raiutanna
Kuue hallika kohale,
Kolme jõe keske’elle.
Sain viel vaene mies valama,
Valazin ma Valga tiedä,
35.Vaadazin vahel tagazi,
Kas on otsijad järele.

Nr. 450. Jätä maha sepä amet. 300

   Olli mull üksi vennukene,
Olli üksi, maksis kaksi,
Seizis seitsme mehe seässä,
Kandis kahessa mehe kübärä,
5.Siegi sakste sallitava,
Izändäte hEegutaVa,
Kuningate kutsutava,
Kuningate kuub tall selläs,
Sakste saapa’ad jalassa,
10.Rehepapi rist tall rinnas.
Papid ta vöqdab punale,
Härräd häile riietelle,
Saksad võedab saabastelle.
   Olli sie sepässä Virussa,
15.Tagujassa Tarvastissa:
Tegi sõdsel. sõlgezida,
Emä lastel helmezida,
Kihelkonnal kirve’ida.‚
Valla poestel val’l’a’ida.
20.Vald ei kiitnud val’l’a’ida,
Kihelkond ei kirvdida,
Nurme neitsid nugazida,
Emä lapsed helmezida.
   Vennäkene, hellä vellä!
25.Jatä maha sepä amet:
Sepä amet sita amet.
Võta sahku saputada,
Adrakurgi kopotada.
Ametmies ajuti rikas,
30.Sohimies sügizi rikas,
Põllumies põline rikas.

Nr. 451. Läksin vendä otsimaie. 301.

   Olli mull kolme vennäkestä:
Ühe saatsin karjamaale,
Teeze saatsin marjamaale,
Kolmanda kalamerele.
5.Kodo tulli vendä karjamaalta,
Karjamaalta, marjamaalta,
Ei tulnud kalamereltä.
   Läksin vendä otsimaie.
Läksin mina tüki tiedä,
10.Tüki tiedä, margu maada,
Tuhat verstä Turgimaada,
Sada verstä Saksamaada,
Viis verstä Vene radada,
Poole versta Pohlamaada.
15. Kes mo vasta siis tuleksi?
Tulli kuu, kumerkübärä.
Mina tedä teretämä:
Tere kuu, kumerkübärä!
Sina kõnnid kõrgdessa,
20.Sina paestad pal’l’u maada,
Kas sa. nägid neiu vendä?
Kas nägid linnas liikuvada,
Uulitsalle hulkuvada,
Turu peäle ju tuleva,
25.Jõe peäle jõudevada,
Mere peäle või minevä
Lueze lootsiku ninässe,
Pueze purju keske’elle
Kalakotti kandevada?
30. Mihukene neiu vendä?
Siidisukka, kuldakingä.
Ei ma näenud, neitsikene!
   Läksin jälle tillukene,
Müödä maada. madalukene,
35.Läksin jälle tüki tiedä,
Tüki tiedä, margu maada,
Tuhat verstä Turgimaale.
Sada verstä Saksamaale,
Viis verstä Vene radada,
40.Iväkeze Hiiomaale,
Raazukeze Rannamaale,
Poole verstä Pohlamaale.
   Kes mo vasta viel tuleksi?

Tulli päevä peäle ilma.
45.Mina päevä teretämä:
Tere, päeva peäle ilma!
Sina kõnnid kõrgebssa,
Sina paestad pal'l’u maada,
Kas sa nägid neiu vendä?
50.Kas nägid linnas liikuvada,
Uulitsalle hulkuvada,
Turu peäle või tuleva,
Jõe peäle jõudevada,
Mere peäle või minevä
55.Lueze lootsiku ninässe,
Pueze purju keske’elle
Kalakotti kandevada?
   Mihukene neiu vendä?
Siidisukka, kuldakingä.
60.Ei ma näenud, neitsikene!
   Läksin jälle tillukene,
Müödä maada madalukene,
Läksin jälletüki tiedä,
Tüki tiedä, margu maada,
65.Tuhat verstä Turgimaale,
Sada verstä Saksamaale,
Iväkeze Hiiomaale,
Raazukeze Rannamaale,
Poole verstä Pohlamaale.
70. Kes mo vasta viel tuleksi?
Tulli tähte, täizi miezi.
Mina tedä teretämäa
Tere tähte, täizi miezi!
Sina kõnnid ksrge’essa,
75.Sina paestad pal’l’u maada,
Kassa nägid neiu vendä?
Kas nägid linnas liikuvada,
Uulitsalle hulkuvada,
Turu peäle vsi tuleva,
80.Jõe peäle jõudevada,
Mere peäle või minevä
Lueze lootsiku ninfisse,
Pueze purju keskdelle
Kalakotti kandevada?
85. Mihukene neiu vendii?
Siidisukka, kuldakingä.
   Neiukene, noorekene!
Vendä vette uppunesse.
Kübär jäänud külä aluje,
90.Pärjäd jäänud peäle vete,

Hame jõe kaldziasse
Päevä ma nutsin pärjäkestä,
Aasta uduhameta:
Eluaja vendä, ennäst.

   Olli mull kolme Vennäkesta:
Ühe saatsin karjamaale.
Teeze saatsin marjannaale,
Kolmanda kalamerele.
5. Vend tulli kodo marjamaalta,
Marjakorvike käessä,
Teene kodo karjamaaltm
Karjapullike iessä,
Ei tulnud kalamereltä.
10. Läksin vendä otsimaie:
Otsin üöd, otsin päeväd,
Otsin üöd Ennetumad,
Otsin päeväd pärätumad,
Köntsin mäed naäärätutnad,
15.Köntsin orod orziklezed,
Käntsin käärud kärniklezed.
   Mis mo vasta või tuleksi?
Tulli kuu kõrgdesta.
Mina kuuda teretänmä:
20.Tere kuu, kullaratas!
Sina tuled kaugcäelta,
Sina paestad pal’l’u maada.
Kassa nägid neiu vendä
Mere peäle või minevä,
25.Jõe poole jõudevada?
   Ei ma näenud neiu vendä.
Jõe poole jõudevada,
Mere peälegi minevä,
Ei ma näenud, ei kõnele.
30.Neiu kurvasse meelesse,
Südämesse haige’esse.
   Läksin jälle tüki tiedä,
Tüki tiedä, margu maada,
Raazukeze Rannamaada,
35.Iväkeze Hiiomaada,
Jõutsin ma jõe manuje.
   Mis mo vasta või tuleksi?
Tulli päevä peäl'tä ilma.
Mina päevä teretämä:
40.Tere päevä peältä ilma! ‚

Sina paestad peältä ilma,
Sina paestad pal’l’u maada,
Sina kõnnid kõrgäessa,
Kassa nägid neiu vendä,
45. Mere peäle või minevii,
Jõe peäle jõudevada,
Lainel suurel laskevada
Pueze purju keske’elle,
Lueze lootsiku ninässe,
50.Aerulaeva ankurisse?
   Ei ma näentld neitsikeue,
Ei ma näenud neiu vendä
Mere peälegi minevä,
Jõe peäle jõudevada
55.Lueze lootsiku ninässe,
Pueze purju keske’elle,
Ei mina näenud ei kõnele.
Neiu kurvasse meelesse
Südämesse haigäesse.

Nr. 452. Muud uhked omade peäle. 302.

   Muud uhked omade peäle,
Suured suo seltsi peäle:
Ma uhke eneze peäle,
Viksi viie sõrme peäle,
5.Kange kahe käe peäle.
   Mull on veidi vendäzida,
Kazinasti kaabupäidä.
Vezi viis mo vennä noore,
Vezi viis, kallas kaotas,
10.Sügäv hauda haugateles.
   Kuu ma nutsin vennä kuube,
Päevä nutsin vennä pärgä,
Aasta uduhameta,
Eluaja vennäkestä.
15. Kudas paist kübär viestä?
Kui sie kuu küünekene
Kudas paist' pärgä viestä?
Kui sie ehä äärekene.

Nr. 453. Mina hoian memme ute. 303.

   Mina hoian memme ute,
Kaetsen taadi suure karja.
   Tulli suosta suuri hunti,
Laanu alta laia käppä,

5.Murdis maha musta härjä,
Kiskus ärä kirju härjä.
   Läksin kodo nuttessagi,
Tulli vasta memmekene:
Miks sa nutad, poega nuori?
10. Miks ma nutan, memmekene?
Tulli suosta suuri hunti,
Laane alta laia käppä:
Murdis mahn musta härjä,
Kiskus ärä kirju härjä.

Nr. 454 Hane karjane. 304.

   Emäkene memmekene .
Muile antsid muuda. tüödä,
Sulazelle suurta tüödä,
Minijälle mitu tüödä,
5.Mulle tüödä hõlbukesta:
Hanid hoida, kanad kaitse,
Lestäsjalad lepitädä,
Varvasjalad vaigistada.
   Ajazin hanid ojasse,
10.Keerutin kanad kezäle,
Varvasjalad varvikusse,
Lestäsjalad lepikusse,
Laglekezed laine peäle.
Izi istsin Bmmelema,
15.Ajazin uduhameta‚
Pilutazin peenet särki.
Pannin peä pajo nõjale,
Uinuzin unde magama.
Tulli kulli kurja küüzi,
20.Ajas mo hanid ojasta,
Keerutas kanad kezältä,
Laglekezed laine peältä,
Varvasjalad varvikusta,
Lestäsjalad lepikusta.
25. Läksin kodo ktirval meelel,
Ahju ette halval meelel.
Kes tulli kurva küskeleznä?
Oma hellä emäkene:
Miks sa nutad, tütär nuori?
30. Mina mõistsin, kohe kostsin:
Miks mina nutan, memmekene?
Muile antsid muuda tüödä,

Sulazelle suurta tüödä,
Minijälle mitu tüödä,
35.Mulle tüödä hõlbukestat,
Hanid hoida, kanad kaitse,
Lestäsjalad lepitädä,
Varvasjalad vaigistada.
Ajazin hanid ojasse,
40.Keerutin kanad kezäle,
Varvasjalad varvikusse,
Lestäsjalad lepikusse,
Izi istsin ömmelemem,
Ajazin uduhzuneta,,
45.Pilutazin peenet särki.
Tulli kulli kurja küüzi,
Ajas mo hanid ojasta,
Keerutas kanad kezältä,
Varvasjalad varvikusta,
50.Lestäsjalad lepikusta.
   Emä mõistis, vasta kostis:
Ole vaita, tütär nuori!
Ma panen orjad otsimaie,
Levälapsed hana leidmä.
55. Mina siis mõistsin, jälle kostsin:
Emäkene, memmekene!
Ori otsib hooletusti,
Levälapsed laiska müödä.
Ma läen izi tillukene,
60.Müödä, maada madalukene.
   Läksin izi tillukene,
Müödä maada madalukene,
Läksin mina tüki tiedä,
Läksin möjm väillä peäle,
65.Seäl olli kümme kündijädä,
Ühessä äestäjädä.
Küssin mina kündijältä,
Ei sie kündijä kõnelend,
Äestäjä teenud heältü.
70.Yötsin kündijä kübärä,
Äestäjä louga peältä,
Küll siis kündijä kõueles,
Äestäjä hästi rääkis:
   Neitsikene, noorekene!
75.Mine sa Meeri mõiza
Sinnap so hanid aeti,
Sinnap so kanad keerati,
Sinnap so lagled lendänezid.
   Läksin Meeri mõize

80.Alla tuodi kuldatuoli
Mo oma hani luesta,
Ette panti kuldalauda
Mo oma hani kondista,
Peäle panti kaksi kannu,
85.Mõlemad mõduda täizi
Mo oma hani verestä.

   Emäkene, memmekene!
Muile antsid muuda tüödä,
Mulle antsid halva tüödä:
Hanid hoida, kanad kaitsta,
5.Lestäsjalad lepitädä,
Varvasjalad vaigistada.
   Ajazin hanid ojasse,
Keeritsin kanad kezäle,
Lestäsjalad lepikusse,
10.Varvasjalad varvikusse.
Tulli siis kulli kurja lindu,
Ajas mo hanid ojasta,
Keerutas kanad kezältä,
Lestäsjalad lepikusta,
15.Varvasjalad varvikusta.
   Läksin kodo nuttessagi.
Kes mull vasta siis tuleksi?
Tulli oma memmekene:
Miks sa nutad, tütär nuori?
20. Miks ma nutan, memmekene?
Muile antsid muuda tüödä,
Mulle antsid halva tüödä:
Hahid hoida, kanad kaitsta,
Lestäsjalad lepitädä,
25.Varvasjalad vaigistada.
Ajazin hanid ojasse,
Keeritsin kanad kezäle,
Lestäsjalad lepikusse,
Varvasjalad varvikusse.
30.Tulli kulli, kurja lindu,
Ajas mo hanid ojasta,
Keeritäs kanad kezältä,
Lestäsjalad lepikusta,
Vapvasjalad varvikusta.
35. Ärä sina nuta, tütär nuori!
Ma saadan orjadptsimaie,
Päilized peältä vaatama.

   Läksin izi noorukene,
Müödä vetta veikukene.
40.Kes mo vasta siis tuleksi?
Poissi mo vasta siis tuleksi.
Küssis multa peädä piiri,
Tahtis juusse’id tazuda.
   Mina mõistsin, vasta kostsin
45.Ei anna peädä poizi piirda,
Juusse’id poizi tazuda.
Läksin Mäo mõize
Mäo mõiza vällä peäle.
Seäl olli kümme kündijädä,
50.Ühessä hobo äestäs.
Küssin sie kündijä käest,
Ei sie kündijä kõnelend,
Äestäjä heält ei teenud.
Võtsin kündijä kübärä,
55.Äestäjä looga peältä,
Küll siis kündijä kõneles,
Aestäjä hästi rääkis:
   Mine meie mõiza'asse,
Seäl so hanid tapetie,
60.Seäl sulle süüä annetasse
Oma hani lihakesta‚
Seäl sind magama pannasse
Oma hani sulgi sisse.

   Emäkene, memmekene!
Muile antsid muuda tüödä,
Mulle tüödä hõlbukesta:
Hanid hoida arumaale,
5.Laglekezel laine’ella.
   Istsin siis jõe kalda'alla,
Hakazin hamet ajama,
Pilusärki pistenemä.
Tulli algas alta vetta,
10.Mustapeä müödä jõgeda,
Ajas mo karja arulta,
Keerutas kanad kezältä,
Varvasjalad vainuelta,
Kuldatiivad koppelista.
15. Läksin kodo kurval meelel,
Ahju ette halval meelel.
Kes tulli kurvada küzimä,
Kes sie halva häälitsemä?

Emä tulli kurvada küzimä,
20.Oma memme häälitsemä:
Mis sa nutad, tütär nuori?
   Mis mina nutan, memmekene?
Muile antsid muuda tüödä,
Mulle tüödä hõlbukesta:
25.Hanid hoida arumaale,
Laglekezed laine’ella.
Ajazin hanid arule,
Keerazin kanad kezäle.
Tulli algas alta vetta,
30.Mustapeä müödä jõgeda,
Ajas mo karja arulta,
Keerutas kanad kezältä,
Varvasjalad vainuelta,
Kuldatiivad koppelista.
35.Sest tullin kodo kurval meelel,
Ahju ette halval meelel.
   Emä siis mõistis, kohe kostis:
Ole vaita, tütär nuori!
Ma ajan orjad otsimaie,
40.Vaezed lapsed vaatamaie.
   Ori läks siis otsixuaie,
Vaenelapsi vaatamaie.
Läks ta kündijält küzimä,
Aestäjält hästi rääkmä,
45.Ei sie kündijä kõnelend,
Aestäjä hästi rääkind.
Võttis siis kündijä kübärä,
Aestäjä äkke pulga.
Küll siis kündijä kõneles,
50.Aestäjä hästi rääkis:
   Mine meie mõiza'asse,
Seäl sinu hanid ahjussagi,
Suled pehmis padjussagi;
Seäl sinu kanad kaussidessa,
55.Suled süstud sõnnikusse;
Seäl sinu lagled laua peäle,
Suled sõbale sõlmitud.

Nr. 455. Sõõtsin karja, jootsin karja. 305.

   Süötsin karja, juotsin karja,
Ajazin karja kaugelle,
Ajazin üle jõgede.
Sinna siis uppus taadi halli,
5.Taadi halli, vennä värssi,
22'

Memme musta küüdiklehmä.
Ajazin hanid ojale,
Keerutin kanad kezäle.
   Juozin siis kodo nuttessagi,
10.Kodo izä palvielle,
Kodo emä palvielle:
Süötsin karja, juotsin karja,
Ajazin karja kaugelle,
Ajazin üle jõgede.
15.Sinna siis uppus taadi halli,
Taadi halli, vennä värssi,
Memme musta küüdiklehmäl
   Ole sina vaita, tüdär nuori!
Ma saadan orjad otsimaie,
20.Vaezed lapsed vaatamaie.

Nr. 456. Härgade kahju. 306.

   Peremies olli mulle kurja‚
Perenaene Vägä. valju;
   Läksin härgil kündemaie,
Ei nied härjäd künnud maada.
5.Ma ollin heä härgädelle,
Parem ollin paaridelle,
Lassin lahti puhkamaie,
Iväkezes hingämaie.
Kuri luom tulli kuuzikusta,
10.Halli hunti haavikusta,
Vibuninä vitsikusta,
Ärä murdis musta härjä,
Kiskus ärä kirju härjä,
Sõi ärä sõge mõlemad.
15. Läksin kodo kurval meelel,
Ahju ette halval meelel.
Kes tulli käestä. küskemaie?
Oma hellä memmekene,
Taza pikka taadikene.
20. Mis sawnutad, poega nuori?
   Miks ma nutan, memmekene,
Miks ma nutan, taadikene?
Peremies olli mulle kurja,
Perenaene vägä valju,
25.Ma ollin heä härgädelle.
Ei nied härjäd künnud maada,
Lassin lahti puhkamaie,

Iväkezes hingämaie,
Heitsin siis izi magama.
30.Kuri luom tulli kuuzikusta,
Halli hunti haavikusta,
Vibuninä vitsikusta,
Murdis ärä musta härjä,
Kiskus ärä kirju härjä,
35.Ärä sõi säge mõlemad.
   Ole vaita, poega nuori!
Las tuleb suvi, saab sügizi:
Mustik tuob siis musta härjä,
Kirjakul on kirju härgä,
40.Punnikul punane härgä.

   Peremies olli mulle kurja,
Talutaati mull tigeda,
Mina ollin heägi härgädelle.
   Läksin metsest puida tuoma,
5.Pannin pal’l’u pakka peäle:
Ei jõudnud härjäd vedädä.
Lassin härjäd laane alla,
Izi heitsin hingämaie.
   Tulli karu kuuzikusta,
10.Laia käppä laane alta,
Tulli suzi soovikusta,
Halli hunti luaavikusta:
Ärä. kiskus kirju härjä,
Maha murdis musta härjä,
15.Ärä sõi säge mõlemad.
   Läksin kodo kurval meelel,
Ahju ette halval meelel.
Kes tulli kurva küskelemä,
Kes tulli halva haugutama?
20.Taat tulli teeb’as turjale,
Peremies piitsa peosse.
Nied tullid kurvada küzimä,
Nied tullid halva haugutama,
Karu päräst karistama,
25.Hundi pärast peksemaie‚
Suzi päräst sugemaie.

Nr. 457. Hoboze kahju. 307.

   Olli mull hüvä hobone,
Kaunis kenä kõrvikene,

Viksi ja. veripunane,
Libe linalakakene.
5. Läksin ma. läbi küläde,
Külä neiud vaatelezid,
Külä küüräkäd küzizid,
Katkisel'l'äd kaebelezid,
Nõgusel'l'äd nöidelezid,
10.Saatsid suosta hundi summa,
Eajo tagalt hundi parve.
Ärä sõid hüvä hoboze,
Kaunis kenä kõrvikeze,
Libe linalakakeze.
15. Läksin kodo kurval meelel,
Ahju ette halval meelel.
Kes tulli kurva küskemaie?
Oma. hellä taadikene.
   Mis sa nutad, poega nuori?
20. Mis mina nutan, taadikene?
Läksin ma läbi küläde,
Külä neiud vaatelezid,
Külä küüräkäd küzizid,
KatkisePPäd kaebelezid,
25.Nõgusel'l'äd nöidelezid,
Saatsid suosta hundi summa,
Eajo tagalt hundi parve.
Ärä sõid hüvä hoboze,
Kaunis kenä kõrvikeze,
30.Viksi ja. veripunaze,
Lilge linalakakeze.
   Ärä. nuta, poega nuoril
Mull on viel. vaske vakassagi,
Kulda kirstu põhjassagi:
35.Hommen lähme laadalegi,
Seält saab hüvä hoboue,
Kaunis kenä kõrvikene,
Libe linalakakene.

Nr. 458. Mehe hukkaja. 308.

   Ülli sõitis tiedä müödä,
Suo kõik siniheline,
Taevas laia lagegulene.
   Mai võttis Ülli armasta:
5.Süötis Ülli, juotis Ülli,

Süötis ta sea lihale,
Täitis ta kapa munale.
   Mai läks Ülligä magama.
Võttis väetsä; vuode’esse,
10.Nua õlgede vahele.
   Maiekene neitsikene
Võttis väetsältä küzidä:
Nuakene nurme kirja,
Väitsä või värävä kirja!
15.Kas sa juod südäme verdä,
Kassa maetsed maksa verdä,
Ehk sa katsud kaela verdä,
Imed patusta ihuda?
   Ärä tapnud noore mehe,
20.Hnkanud uue kaaza.
   Ämm olli kerge kargamaie,
Juozis lauta vaatamaie:
Üles, üles, noored rahvas,
Ülesse, talu minijä!
25.Munde kari kaazikussa,
Meie kari karja-aias;
Munde mullikad murule,
Meie mullikad magavad;
Munde lammad laane alla,
30.Meie lammad laadassagi.
Maie vuodi olli verine.
   Maie, minu minijä,
Miks so vuodi on verine?
   Oh mo ämmä memmekene!
35.Laadast tapsin laugu halle,
Aiast valgepeä vazika,
Murult tapsin musta. kuke,
Vägävistä västeriku.
   Ämm olli kerge kargamaie,
40.Juozis lauta vaatamaie:
Alles laadas lauku talle,
Alles valgepeä vazikas,
Murul laalab musta kukke,
Värävissä västerikku.
45. Mai andis jalule teädä,
Suuda. suure varva
Juoske jalad, jõudke jalad,
Juoske kajo palvielle,
Ehk kaevu avitab meidä,
50.Kajo rakked kaitsvad meidä.
   Kaevu vasta palvelema:
Maiekene, neitsikene!

Kuda võin mina avita?
Minust vetta vietässe,
55.Veiste ette heedetässe,
Sinda siitä leidänesse,
Minu süüksi süstetässe,
Minu kahjuks kaevatasse.
   Mai andis jalule teädä,
60.Suuda suure varvafalle:
Juoske jalad, jõudke jalad,
Juoske kuuze palvielle,
Ehk kuuske aitab meidä,
Kuuze oksad kaitsvad meidä.
65. Kuuske vasta palve'elle:
Maiekene, neitsikene!
Kudas võin mina avita,
Minu oksad hoida sinda?
Mehed metsä ju tulevad
70.Terävillä. kirve’illa,
Tazazilla tapperilla:
Minda siitä. raiutasse,
Oksad küllest laazitasse,
Sinda siitä leietässe.
75. Mai andis jalule teädä,
Suuda suure varva'alle:
Juoske jalad, jõudke jalad,
Minge kaze palvielle,
Ehk kaske aitab meidä,
80.Kaze oksad kaitsvad meidä,
Kaze lehed leidväd meidä.
   Kaske vasta palvelema:
Kuda võin mina avita,
Minu oksad hoida sinda?
85.Mehed metsä ju tulevad
Terävillä kirveälla,
Tazazilla tapperilla.
Minda siitä raiutasse,
Oksad küllest laazitasse,
90.Sinda siitä leietässe,
Minu süüksi süstetässe,
Minu kahjuks kaevatasse.
   Mai andis jalule teädä,
Suuda suure varvafalle:
95.Juoske jalad, jõudke jalad,
Minge haava palvielle,
Ehk haavas avitab meidä,
Haava oksad hoidvad meidä,
Haava lehed leidväd meidä.

100. Haavas vasta vaideluma:
Kuda võin mina avita,
Minu oksad hoida sinda?
Maie haava saagutama:
Saagu, saagu, haavakene,
105.Saagu so lehed lõdima
Nagu mo südä lõdizeb!

   Kesse ksndis müödä tiedä?
Jüri kõndis müödä tiedä,
Kihlad karbissa kölazid,
Helmed mõegassa helazid.
5. Kellel, kellel, Jürikene,
Kellel kingid kihlad karbist,
Kellel annad helmed mõegast?
   Maiel kingin kihlad karbist,
Maiel annan helmed mõegast,
10.Maiele kosjad kinnitän.
   Mai läks azeta tegemä,
Panni piigi päitsäesse,
Nua nurgeti õlile.
   Jüri läks Maiega magama,
15.Kukkus otsetiodasse,
Läks ta nurgeti nugaje.
   Ärä tappis noore mehe,
Hukas ärä uue kaaza.
   Ämm läks ülesse ajama,
20.Nägi: vuodi olli verine.
   O Maie, minu minijä,
Miks sinu vuodi on verine?
Ärä ehk tapsid noore mehe,
Hukazid või uue kaaza?
25. Maie mõistis, jälle kostis:
Oh mo ämmä memmekene!
Murult tapsin musta kuke,
Laadast tapsin laugu talle,
Aia peält tapsin haraka.
30. Ämm olli kärmäs kargamaie,
Juozis vällä vaatamaie:
Murul laulis musta kukke,
Laadas määs lauku talle,
Aia peäl kädistäs harakas.
35. Ämm läks uuesti küzimä:
Ikki sa tapsid noore mehe,
Hukazid uue kaaza?

   Maie mõistis, vasta kostis:
Oh minu ämmä memmekene!
40.Ei mina tapnud nuorta miestä,
Hukanud ei uuta. kaazat:
Aia peält tapsin haraka,
Värävistä västeriku.
   Kes olli kärmäs kargamaie?
45.Amm olli kärmäs kargamaie.
Läks ta ällä vaatamaie:
Aia peäl tantsis harakas,
Värävissä västerikku.
   Mai andis jälgelle teädä,
50.Sundi suure varvastelle:
Sõudke jalad, jõudke jalad,
Jõudke jalad, juoske jalad!
   Läks ta kuuze palvielle:
Kuuzekene, puukene,
55.Sinu oksad hoitku minda,
Sinu ladu langku peälel
   Kuuske vasta vaidelema:
Maiekene neitsikene!
Kudas minu oksad hoidvad,
60.Kudas minu ladu langeb?
Mehed metsäje tulevad
Terävisse kirvestesse:
Minust pal'ka raiutasse,
Oksad küllest laazitasse,
65.Ladu maha lsegatasse‚
Sinda siitä leietässe.
   Läks ta haava palvielle:
Haavakene, puukene,
Sinu oksad hoitku minda,
70.Sinu ladu langku peäle.
   Haavas vasta palvelema:
Maiekene neitsikene!
Kudas minu oksad hoidvad,
Kudas minu ladu langeb?
75.Minu lebed lõdizevad,
Sinu südä. värizeb.
   Läks ta kaze palvielle:
Kazekene, puukene,
Kas võid sina hoida minda?
80. Kaske mõistis, kostis vasta:
Minust lõmma lõhutasse,
Sinda. siitä leietässe.
   Läks ta lepä palvielle:

   Oh sa leppä, lehelene,
85. Kas sa ehk võid mind avita?
   Minust puida raiutasse,
Sinda siitä leietässe.
   Siis läks õue kaevu juure,
Mõte tall kaevu karata.
90. Kaevu vasta vaidelema:
Minust vetta võetasse,
Sinda siitä leietässe.
   Siis läks järve kalda'asse,
Võttis vedeje hüpätä,
95.Võttis laske laenetesse.

   Emäl olli kolme tütärlasta,
Üksi aenus poegalapsi,
Siegi sõitis kosjatiedät,
Ajas neiu asjazida
5. Tulli kosjasta koduje,
Panni vüö varna peäle,
Kindad kirstu kaane peäle,
Izi otsa ikkemaie.
   Emä pojalta küzimä:
10.Mis sa iked, poega nuori?
   Poega mõistis, vasta kostis:
Mis ma. iken, memmekene?
Sull on kolme tütterida.
Ei tule naene minule,
15.Ei tule mini sinule,
Hõbetlane pojanaene.
Vii aga Ellu herne’esse‚
Vii Rõõta rukki'isse,
Kaie metsä kuuze otsa,
20.Siis tuleb naene minule,
Siis tuleb mini sinule,
Hõbedane pojanaene.
   Emä olli hullu, võttis usku,
Viis ta Ellu herne’esse,
25.Rõõda viis ta rukki'isse,
Kaie metsä kuuze otsa.
Kaiest sai siis käokene,
Ellust hernehüübikene,
Rõõdast rukkiräägukene.
30. Emä tulli hernet kakkumaie,
Ellukene haugutama:

Paras, paras, memmekene,
Izi tuled hernet kiskumaie!
   Emä läks rukkit lõikamaie,
35.Rõõta emät haugutama:
Paras, paras, memmekene,
Izi tuled rukkit lõikamaie!
   Emä läks kajolt vetta tuoma,
Kaie emä haugutama,
40.Kägu kukkus koogo otsas:
Paras, paras, memmekene,
Izi tuled vetta tuoma!
Kus so kuldane minijä,
Hõbedane pojanaene?
45. Emä mõistis, vasta kostis:
Mini padjussa paotab,
Hebemis ta heedäb kieltä,
Uue kaaza kaindelassa.
   Kaie mõistis, vasta kostis,
50.Kägu kukkus kuuze otsas:
Emäkene, memmekeue!
Ärä ta tappis noore mehe,
Ärä ta hukas uue kaaza.
Sest ta padjussa paotab,
55.Hebemissä heedäb kieltä,
Sestep ta vuodi on verine,
Linad lepälapilezed.
Sestep võttis väetsä vuoddesse,
Panni püssi päitsdesse,
60.Sestep ta vuoded hurmatsed,
Väitsä verevermelene.
   Emä läks kodo joostessagi,
Joostessagi, ruttessagi,
Töstis hiljut teki äärtä,
65.Paotas palaka äärtä,
Vagazesti vaeba viertä,
Võttis üteldä väristes:
Oh minu mini meelelene,
Pojanaene häälelene!
70.Mehe hinda peäd surema,
Kaaza hinda peäd kaduma.
   Mini siis mõistis, kähku kostis
Oh mo ämmä memmekene!
Murult tapsin musta kuke,
75.Värävistä västeriku,
Roholt rohosirtsukeze,
Heenäst heenäsikukezb
Sest on vuode’ed hurmatsed,

Linad lepälapilezed,
80.Väitsä verevermelene.

Nr. 459. Oh mina vaene meeste murdu! 309.

   Oh mina vaene meeste murdu,
Kaokene poeste katku!
Mehe tapsin Märjamaale,
Kaks tapsin Kaze külässe,
5.Tuhat tapsin Turgimaale,
Sada tapsin Saksamaale,
Pooletuhat Pohlamaale,
Viiskümmend Vene rajale, —
Izi pakki Paide’esse,
10.Jalga laskma Laiuzisse,
Vieremaie Valga poole.
   Kes mo vasta või tuleksi?
Tullid vasta Valga saksad,
Vasta Valga noored härräd.
15.Küssin piitsa kutsarilta,
Küssin piitsa koerde lüüä,
Ruoska rakkide rabada.
Ei olnd piitsa kutsarille,
Ei saand piitsa. koerde lüüä,
20.Ruoska ei rakkide rabada.
Võtsin maasta mullatüki:
Hullus lõin ma nendehurdad,
Rametumas nende rakid,
Maha lõin mu’du mustad koerad.
25.Izi pakki Paide’esse‚
Jalga laskma Laiuzisse,
Valades ma Valga poole.
   Kes mo vasta või tuleksi?
Tulli vasta poeste parve,
30.Poeste parve, meeste salka.
Pannin peä pärjä alla,
Käärsin käed rätikusse,
Silmäd siidinartsu sissä:
Läksin läbi meeste hulgast,
35.Meeste hulgast, poeste parvest.
   Hants tulli minda. haugutama,
Märt tulli minda mängätämä,
Jüri juure jutulegigi;
Võtsin maasta mullatüki:
40.Maha lõin ma Märdi maksa,

Aia äärde Hantsu kopsu,
Põllu peäle Peedi põrna,
Söödile Jüri südäme.
Hants läks kopsuta koduje,
45.Märt läks maksata majasse,
Piet jäi põrnata põdema,
Jüri surri südämetä.

   Mehe mina tapsin marjamaale,
Naeze tapsin Narva maale,
Soldati kezet suoda.
Ize pakku Paide’esse,
5.Jalga laskma Laiuzisse.
   Kes mo vasta viel tuleksi?
Tulli vasta valge naene,
Vasta valge naeze poega:
Ies neil sõitsid Iide rakid,
10.Mu’du järel mustad koerad,
Vahel sõitsid valged hufdad.
Käärid kullatsed käessä,
Hõbedazed lõigerauad:
Küssis peädä omale piiri,
15.Juusse’id omal alanda.
   Mina mõistsin, kohe kostsinf
Ma viin kodo memme piiri‚
Juusse'ed õe alanda.
Kui ep piiri memme peädä,
20.Juusse’id õde alanda:
Küläp siis piirib pikkä metsä,
Alandab haavik tazane.
Kui ep piiri pikkä metsä,
Alanda haavik tazane:
25.Siis aga piirib peene liiva,
Alandab hauda sügävä.

   Oh ma vaene meeste murdu,
Kaokene poeste katku,
Iluzate hinge hukku,
Valgete vere valaja!
5. Mehe mina tapsin männikussa,
Kaksi miestä kaazikussa,
Kolm miest Koze külässä,
Neli neidude rajale,

Viizi miestä Villändissä.
10.Izi pakki Paide’esse,
Valades ma Valga poole.
   Tullid vasta Valga saksad,
Vasta Valga noored herräd
Oma hulga hurtadega,
15.Oma raudja ratsudega,
Oma kurja koeradega.
Küssin piitsa kutsarilta,
Hutja hurtade rabada.
Ei saand piitsa kutsarilta,
20.Hutja hurtade rabada.
Võtsin maasta mullatüki,
Räästä alta roobikeze,
Üles lõin ma nende hurdad,
Maha lõin ma nende koerad.

Nr. 460. Salme laulud. 310.

   Läksin mina tüki tiedä,
Tüki tiedä, margu maada.
Läksin sedä tiedä müödä,
Sedä tiedä tipulesta,
5.Maada marjavarsilesta.
Mis on jäänud jälgedelle?
Kuld on jäänud jälgedelle,
Hõbe sammule sadanud.
Kes siis hullu võttis kulla,
10.Maasta hal’l’aze hõbeda?
   Ma põlnd hullu, võtsin aga kulla,
Maasta hal'l'aze hõbeda:
Pitsitin kulla peosse,
Hõbedaze hõlma alla,
15.Seädsin kulla särgi sisse,
Hõbeda särgi siiludesse,
Viizin kodo memme nähä,
Memme nähä, taadi nähä.
Memme panni vakkaje vajoma,
20.Alla. kaane kasvamaie.
Kasvis kuu, kasvis kaksi,
Kasvis tüki kolmat kuuda,
Natukeze nelländälle,
Veidikeze viiendälle.
25. Mis sest kullast kasvanessa.
Hõbedasta ilmunessa?

Kullast kasvis Salmekene,
Hõbest Salme neitsikene.
Sell käizid kolmed kozilazed,
30.Viied kuued viinakruuzid,
Saja seitsemed sõnumed.
Üks olli kuu kumerkübärä,
Teene päevä pärgäpeädä,
Kolmas tähte täizi miezi.
35.Izä kutsus kuulegi,
Emä pakkus päevälegi,
Veli tännitäs tähele.
   Kui tulli kuu kumerkübärä,
Kutsus taati kuulegi,
40.Izä üõde kunningalle.
   Salme aga. mõistis, kohe kostis
Ei mina. kuld lähe kuulegi,
Hõbe ei üäde kunningalle!
Kuu ju kurjasti eläksi,
45.Korra kaob, teeze kasvab,
Vahel ta väzib kogoni,
Jätäb valla vahtimatm
Vahest magab valgäeni,
Vahest ta vara ärätäb.
50.Izäkene, taadikene!
Ei mina. kuld lähe kuulegi,
Hõbe ei üõde kuningalle.
   Kui tulli päevä pärgäpeädä,
Pakkus emä päevälegi,
55.Memme piiga pärgäpeäle.
   Salme aga mõistis, kohe kostis
Ei mina kuld lähe päevälegi,
Hõbe ei pärgäpeälegi!
Päev ju pahasti eläksi,
60.Päeva paestab palavasti,
Võtab villä vällä peältä,
Võtab kaerad kallakulta,
Võtab linad liivakulta.
Emäkene, memmekene!
65.Ei mina kuld lähe päevälegi,
Hõbe ei pärgäpeälegi.
  Kui tulli kolmas kozilane,
Tulli tähte täizi miezi,
Tännitäs veli tähele,
70.Sõzar siravasilmäle,
Elävälle helkujalle.
   Salme siis mõistis, kohe kostis
Hebemistä heitis kieltä:

Talli viige tähe hobone,
75.Tähe lauku latterie,
Ette sie ihutud seenä,
Taha sie tahutud seenä!
Tähel ju täkud tallissagi,
Sõrasilmad sõimedella,
80.Linalakad latterisea.
Tähel ju siravad silmäd.
Tähel ju teräväd kõrvad;
Alati hiilgab ilusti,
Säräb kui tulesädeme,
85.Ei tie kurja ta kunagi
Egä paha paegastagi.
Tähele minagi lähen,
Lähen kulda kaazafaksi,
Hõbe õuehoidijaksi.
90. Tähte tuppa kutsutie,
Pulmalizi palutie,
Salme sajale saadeti.
Tähte mõekada täristäs,
Kulda helkuda helistäs,
95.Kannus kardada käristäs,
Ratsu raudada raksatas.
   Emä aga tähe palvi'elle:
Sööge tähte, jooge tähte,
Eläge, tähte, rõõmulan!
100. Tähte mõekada täristäs,
Kulda helkuda helistäs,
Kannus kardada käristäs,
Ratsu raudada raksatas:
Ma 'p taha. süüä, memmekene,
105.Ma 'p taha juua, taadikene!
Tooge mo omane tubaje‚
Kuldane tähe kädeje,
Hõbedane etteõue!
   Siis tulli omane tubaje,
110.Kuldane tähe kädeje,
Hõbedane etteõue,
Salme saja kamberisse,
Küläleste keske'elle,
Pulmavöefaste vahele.
115.Pulmavõerad vaatelezid,
Külälezed küzitelid:
Kas sie kuu on või kas päevä
Ehk on ehätütär nuori?
Ei tunnd izä, ei tunnd emä,
120.Ei tunnd veli, ei tunnd õde.

Tedä ju salakamberissa
Murueit olli ehtinud,
Ehätütäl ehitänud,
Metsäpiigad palmitanud,
125.Selgä, pannud udusärgi,
Kaela kuldazed kudrussed,
Peäle pilvistä. paelada,
Kõege peälg kästekuube,
Päeväpärgädä pähäje.
130. Kui ju puhas pulmapilli,
Kui ju väzis õllekannu,
Kui ju tantsijad tüdizid,
Siis läks saani Salmekene,
Temä kõrva tähekene,
135.Põlevpalge peiukene,
Siravsilmä kaazakene.
Salme aga hüüdis saanistagi,
Pizarsilmile pajatas,
Kuldakeelile kuulutas:
140. Jumalaga taadikene,
Jumalaga memmekene,
Jumalaga velled noored,
Jumalaga õed helläd!
Ärä peän mina minemä,
145.Linnukene lendämaie,
Ärä ülesse maale,
Tõuzema tähtimaale.
Tuul teele toogo tervisida,
Vihm teele viigu sõnumida,
150.Kaste kurbust kuulutagu!

   Kohe lähme, neitsikezed,
Kohe lähme vasta üödä,
Vasta üödä, vasta päevä,
Vasta pilkasta pimedät;
5.Vasta ehä valgäeda?
Heedäme üömajale,
Teeme tule tierajale,
Azeme aiakäänäkusse!
Oleme hommoko varazed,
10.Enne kukke, enne koito,
Enne varast valge’eda.
Küll olli vares varane,
Varazem viel vaene lapsi
   Lähme sedä tiedä müödä,

15.Sedä tiedä tipulesta,
Maada marjavarsilesta,
Kust on enne orjad käenud,
Orjad käenud, härjäd läenud,
Kus on parti pannud jalga,
20.Kus on sirku seezätänud.
Mis tall jäänud jälgedelle,
Mis ta sammule sadanud?
Kuld tall jäänud jälgedelle,
Hõbe ta sammule sadanud.
25. Võtsin maasta kullatüki,
Hõbetüki tõstsin üles.
Kohe peän kulla panema,
Hõbedaze azutama?
Pitsitin kulla peosse,
30.Hõbetüki hõlma alla,
Käänsin kuue käissdesse,
Seätsin särgi siiludesse,
Põimsin põlle nuka sisse.
Viizin kodo memmenähjä.
35.Memm pani vakaje vajoma,
Kaane alla kasvamaie;
Kazus kuu, kasvis kaksi,
Kazus kuu kolmandalle,
Natukeze nelländälle.
40. Seält sai Sale neitsikene.
Tall käizid kolmed kozilazed:
Üks olli kuu, teene'päevä‚
Kolmas tähte täizi miezi.
Izä tahtis kuulegi,
45.Emä tahtis päevälegi,
Veli tännitäs tähele.
   Ei ma lähe kuulegi:
Kuu on kuri kuevatama
Ei ma lähe päevälegi:
50.Päev mind paestas palavasti.
Ma lähen tähel, täiel mehel!

   Lähme, lähme, käeme, käeme,
Lahme sedä tiedä müödä,
Sedä tiedä tipulesta,
Maada marjavarsilesta,
5.Sedä raiutud radada‚
Kust on enne orjad käenud,
Orjad käenud, härjäd läenud,
Vahest käenud vaezed lapsed,

Sugu sulbanud sulazed,
10.Talve käenud tallipoizid‚
Igä riedi Riia saksad,
Igä päevä Pärnu saksad,
Igäs kuus kuningapöega,
Maarija üö maganud.
15. Mis sest Marist mahajäänud?
[ Kulda Marist mahaxjäänud,
Hõbe sammule sadanud,
Vaske jälile vajonud.
   Kes olli hullu‚ võttis kulla?
20.Ma põlnd hullu, võtsin kulla.
Kus ma sie kulla paneksi?
Pitsitin kulla peosse,
Käänsin kuue käisse’esse,
Vajotin vüö vahele,
25.Viizin kodo memme nähä,
Memme nähä, taadi nähä,
Memm panni vakaje vajoma,
Kaane alla kasvamaie.
Kasvis kuu, kasvis kaksi,
30.Kasvis kuu kolmandalle,
Natukeze nelländälle,
Veidikeze viiendälle,
Peäle mõne päeväkeze.
   Seält siis sai Salme neiu,
35.Sai siis Salme neitsikene.
Sell käizid kolmed kozilazed,
Nelläd, viied viinulezed,
Seitsmed sõrmusse vedäjäd:
Ühed ollid viksid Villändista,
40.Teezed targad Tarvastista,
Kolmandad oma külästä.
   Ei ma lähe Villändisse,
Villändis on viizud suured,
Päeväs saab neid kinni panna,
45.Aastas lahti arutada.
Ei ma lähe Tarvastisse:
Tarvastis on tangu nälga,
Suvel suuri soola nälgä.
Ma lähen oma. külässe,
50.Oma külä kehvemälle,
Oma valla vaeze’elle.

   Õuele kolmed väräväd,
Tapule kolmed humalad,

Välläle kolmed orassed,
Emäl kolmewütärlasta:
5.Üks olli säetud sängilegi,
Teene liidetud lageje‚.
Kolmas keske põrandalle.
   Mis oli säetud sängilegi,
Sedä izä. kiiguteles,
10.Sedä emä armasteles,
Sedä õed õõtsutelid,
Sedä vennäd vaigistelid.
Sell siis kaizid kolmed kosjad:
Ühed ollid viksid Villändista,
15.Teezed targad Tarvastista,
Kolmandad oma külästä.
   Ei ma läe oma külässe,
Kust saab kurja memme kuulda,
Hõelust õdede kuulda,
20.Viha viie vennä kuulda,
Ma läen kaugele mehelel
Mis olli keskel põrandalle,
Sedä hoidsid orjapoizid,
Kasvatazid karjapoizid:
25.Sie on orjale ozanud,
Karjapoizile kazunud,
Sulazelle sirgunenud.
Sulane kündis suossa.
Paar olli part’a. tall iessä,
30.Teene paar olli tetrezida,
Kolmas paar olli kurgezida.
Sinna odrad siis ozazid,
Sinna kaerad siis kazuzid,
Rukki kasvis kui sie ruogu,
35.Peä tall otsas pääderuogu;
Ait sai harjani terida,
Kirst sai kiilutud rahada
   Mis olli liidetud lageje,
Sedä suitsu sueguteles,
40.Sedä vingu vaigisteles,
Sedä auru armasteles.
Sell siis käizid kolmed kozjad:
Üks olli kuu, teene päe,
Kolmas tähte täizi miezi.
45. Ei mina kuld läbe kuulegi,
Kuu ju kurjasti eläksi,
Korra kaob, teeze kasvab,
Kolmanda kaob kogoni.
Ei mina kuld lähe päevälegi,

50.Päevä paestab palavasti,
Võtab linad liivakulta,
Kaerad vällä kallakulta,
Orassed vao vahelta.
Ma lähen tähel täiel mehel.
55. Vennäkene, noorekene!
Tähte tuleb kozimaie,
Ajab saani sõnnikulle:
Vii talli tähe hobene,
Anna ette heinäzida,
60.Kanna ette kaerazida
   Emäkene, memmekene!
Tähte tuleb kozimaie:
Kutsu sa tähte tubaje,
Anna pinki peelilene,
65.Lauda ette laazilene,
Peäle road rohized,
Pillu peäle pipperida,
Küli peäle köömenida
Oh sa rumal tütär nuoril
   70.Kas tähte tuleb tubaje,
Meie mustasse tuasse,
Meie tahmatse taresse?
   Küll tähte tuleb tubaje:
Ta tuleb oma otsimaie,
75.Abikaazat katsumaie!
   Siis tulli tähte tubaje,
Pajatas eede palvi’e]le:
Andke mo oma kädeje,
Tänä viel tahan ma maale sõita!

   Emäl olli kolme tütärlasta,
Üks olli säetud sängi ette,
Sedä õed õõtsutazid,
Sedä emä kiiguteles,
5.Suu juures suezuteles.
Teene pantud põrmandalle,
Sedä orjad hoidelezid,
Karjapoizid kiigutazid,
Sulazedki suezutazid.
10.Kolmas pantud peäle parte,
Sedä suitsu suezuteles,
Viha vingu vintsuteles.
Kedä orjad hoidelezid,
Karjapoizid kiigutazid,

15.Sell käizid kolmed kozilazed,
Nelläd, viied viinulezed:
Ühed ollid targad Tarvastista,
Teezed viksid Villändista,
Kolmandad oma külästä.
20.E i ma läe oma. külässe,
Oma külä küüräkälle;
Oma valla varga’alle;
Ei ma lähe Villändisse,
Litsid on kõik linna saksad,
25.Tursakad turu izändad.
Ma läen targal talupojal.
   Kedä suitsu. suezuteles,
Viha vingu vintsuteles,
Sell käizid kolmed kozilazed,
30.Nelläd viied viinulezed:
Üks olli kuu, teene päev,
Kolmas tähte täizi miezi.
   Neidu mõistis, jälle kostis:
Ei ma lähe päevälegi.
35.Päevä. paestab palavasti,
Vitab linad liivakulta,
Võtab kaerad kallakulta,
Orassed vo vahelta.
Ei ma lähe kuulegi,
40.Kuu kurjasti eläksi,
Vahel kaob, vahel kasvab,
Vahest magab valge’eni,
Vahest tõuseb vara üles.
Ma lähen tähel, täiel mehel,
45.Ei ta. kao, ei tä kasva,
Tõuzeb ühel aal ülesse;
   Kes olli säetud sängi ette,
Keda õed õõtsutazid,
Kedä emä kiiguteles,
50.Suu juures suezuteles:
Sie jäi kodo kopitama,
Ahju peäle hallitama.
Sedä ei sallind linna saksad
Egä tahtnud talumehed.

Nr. 461. Ehi ruttu, jõua ruttu! 311.

   Neitsikgne, noorekenel
Ehi ruttu, jõua ruttug
Igäv aeg on uotajalle,
Vaev on välläs vaatajalle.

5.Ju vaibub värävisammas,
Sõgeneb sie sõedupoissi
Neiu ratsuda pidädes,
Äiä täkku tantsitades.
   Uot, uot, uot, uot Oizo härgä,
10.Kannata Kalevi pulli!
Antsid aega kasvatada,
Anna. aega ehitädä!
Neiu vakka valmistasse,
Kullal kuube ömmeldasse.
15.Lõuendine lõuka
Peenikene peelte peäle,
Takune tua iessä.
Kuob kangast, kangas kabizeb,
Lüöb lõnga, lõngad lõgavad:
20.Hõbesuga suhva sahva,
Tinaniied nika naka,
Ühte lõikab, teist lõpetab.