Vana kannel II/X

←IX. Pilkamize ja nalja laulud...

Vana kannel II Jakob Hurt

XI. Jutustavad laulud→

EPUB

X.

Nr. 431. Kus on jäänud meie hulka? 281.

   Kus on, kus on, vennukene,
Kus on jäänud meie hulka,
Meie hulka, pal’l’u parve?
Olli ju kui ubina hulka,
5.Käis ju kui kanaze karja.
Kas on viinud vihmahuogu
Või on toonud tuulehuogu
Või on neid rahe rabanud?
   Mehed sõlmitud sõdaje,
10.Poizid värvitud vägeje,
Pantud pampu kandemaie:
Sinna jäänud meie hulka,
Meie hulka, pal’l’u parve.
Nutma jääväd, kes meid näeväd,
15.Nutma noored neitsikezed,
Ikkemä iluzad neiud.
   Maha te, maha te, neiud noored,
Maha te jäete nüüdä minust,
Ärä peän mina minemä,
20.Ärä häistä rahva'ista,
Paremista paikadesta!
Tulgu paegale paremad,
Azemelle auuzamad,
Koha peäle kuulzamad.
25.Olgo nõnna kui mina, ollin,
Tehku nõnna kui mina tegin,
Käegu nõnna kui mina käizin.

   Vennäkezed, noorekezed!
Eks meid enne olnud hulka,
Olnud hulka, palju parve?
Kohe jäänud meie hulka,

5.Meie hulka, palju parve?
   Meid on viidud mere ääre,
Pantud meidä parve peäle,
Lueze lootsiku ninässe,
Pueze purju keske’elle.
10.Meid on viidud Venemaale,
Saadetud meid Saksamaale,
Tuubitud meid Turgimaale,
Roogitud meid Rootsimaale.
   Lagunegu Rootsi laevad,
15.Pihastagu parved paksud,
Väzigu Vene hobozed
Meie mehi viiessägi,
Sinna maale saiessagi,
Kus ei kivid kõnele,
20.Paed ei heältä pakatagi,
Kivid ei mõistnud meie kieltä,
Paed ei meie palve
Kus ei kuuluud kuke heältä
Egä linbnu laulu heältä,
25.Vaid riksumesta, raksumesta,
Igäs nurgas nuttemesta,
Põrgu piitsa plaksumesta;
Kus on hiiri härjä suurus,
Kus on rotti ruuna suurus,
30.Kezäparmu pardi suurus,
Riitsikäs rebäze suurus.

Nr. 432. Ei must saagi soldatida. 282.

   Emäkene, memmekene!
Eks võind puua pfille paelus,
Eks võind matta mättä alla
Ennem kui minda kazvatazid?
5.Saks mind soovib soldatisse,
Mahutab mind madrustesse,
Püüäb püssi kandijasse.
Izäkene, taadikene,
Emäkene, memmekene!
10.Ei must saagi soldatida,
Ei ma. mahu mudrustesse.
   Emä siis mõistis, kohe kostis:
Oh mo poega noorukene!
Miks ei saa soldatisse,
15.Mahutele madrustesse,
Püzi püssi kandijasse?
   Mina siis mõistsin, kohe kostsin

Emäkene, memmekene!
Sest ei saa ma soldatisse
20.Egä mahu madrussesse,
Püzi ei püssi alaje,
Et minu jalad on kõverad,
Põlvekedräd põnderikud.
   Emä siis mõistis, jälle kostis:
25.Oh minu poega noorekene!
Miks sinu jalad on kõverad,
Põlvekedräd põnderikud?
   Mina siis mõistsin, jälle kostsin:
Emäkene, memmekene!
30.Teotingi kündessägi,
Teomaada tallatessa,
Teoorjust orjatessa,
Sestep mo jalad kõverad,
Põlvekedräd põnderikud.
35. Emäkene, memmekene!
Sest ei saa mind soldatisse,
Mahutele madrustesse,
Püzi püssi kandijasse,
Et minu käed kõverad,
40.Sõrmelülid lühikezed.
   Emä siis mõistis, jälle kostis:
Oh mo poega noorekene!
Miksep so käed kõverad,
Sõrmelülid lühikezed?
45. Mina siis mõistsin, vasta kostsin
Emäkene, memmekene!
Suurta kuuske raiudessa,
Mändä maha murdessagi,
Sestep mo käed kõverad,
50.Sõrmelülid lühikezed.
   Emäkene, memmekene!
Ei mind saagi soldatisse‚
Mahutele madrustesse,
Püzi püssi kandijasse,
55.Sest et mull on küürä selläs,
Pauna pihtade vahele.
   Emä siis mõistis, vasta kostis:
Oh mo poega noorekenel
Miksep sull on küürä selläs,
60.Pauna pihtade vahele?
   Mina siis mõistsin, kohe kostsin:
Emäkene, memmekene!
Kubja käsku käiessägi,
Kiltre keppi katsudessa,

65.Saksa saua saadenessa,
Sestep sain ma küürä selgä,
Pauna pihtade vahele.
   Emäkene, memmekene!
Ei must saagi soldatisse,
70.Mahutele madrustesse,
Püzi püssi kandijasse.
Ei ma enne siit ei liigu,
Siit ei liigu, sinna lähe,
Enne kui õigus üleneb.
75.Tulgu paegale paremad,
Azemelle auuzamad,
Istemelle iluzamad.
Tehku nõnna kui mina tegin,
Käegu nõnna kui mina käizin.
80.Emäkene, memmekene!
Ei ma. enne siit, ei liigu,
Siit ei liigu, siit ei lähe,
Ennq kui tua laotan,
Selgä võtan seenäkeze,
85.Kaindelasse kambrikeze,
Rooviroikalad järele.

Nr. 433. Ligi jõuab liizu aega. 283.

   Ligi jõuab liizu aega,
Ligi liizu võttemine.
Siis on metsäs meie mehed,
Padrikus poizid paremad,
5.Räbästikus rätikkaelad.
   Küll on hale astu tiedä,
Vali miel on vasta panna:
Põlnud ma izäle halva,
Pölnud ma emäle halva,
10.Ei olnud höel õdedelle,
Egä. vali vendädelle.
   Kui hakkan mina minemä,
Siis hakkab hale tulema,
Vezi silma veeremaie:
15.Hale mull tuleb izästä,
Hale mull tuleb emästä,
Vezi veereb vendädestä,
Nutt tuleb peale nooremista.
   Ärä peän mina minemä,
20.Siitä maalta sinna maale,
Kus ka kivid ei kõnele,
Paed ei helläd pakatagi,

Kivid ei mõesta meie kieltä,
Paed meie palve'ida,
25.Udu on meie omane,
Kaste meie kallis vendä,
Kus on hiiri härjä. suurus,
Lutikas rebäze suurus,
Kezäparmu pardi suures;
30.Kus nied puuzed pullisarved,
Lepäpuuzed lehmäsarved,
Kadakazed kassi sarved,
Vahterast vazika sarved;
Seäl on tuli teenud tüödä,
35.Vezi palgid veeretänud,
Udu teenud uksed ette,
Kaste katusse laotand.

Nr. 434. Nüüd mo pihad peenikezem. 284.

   Miks meid, miks meid, ennäd vennäd,
Miks meist muuda püütänessa
Kui püütässe püssikandajid?
Püss on suuri, raud on raske,
5.Tina pal’l’u, ruotsu paksu.
Alles õlad õõnapuezed,
Käevarred vahterazed.
Oles mo õlad õõnapuezed.
Käevarred vahterazed,
10.Särmed sõstarpuu lülistä:
Siis mina sünnis soldatisse.
Nüüd mo pihad peenikezed,
Käevarred veikukezed.

Nr. 435. Panti meid pambukandijasse. 285.

   Oh me vennäd vaezed lapsed!
Sa izätu, ma emätu,
Sa kuuetu, ma kukrutu.
Kas siis teäme, kus me saame?
5.Ehk meid sätta sõlmitasse,
Vene väkke värvitässe,
Pannasse pampu kandema?
   Panti meid pambukandijasse:
Püss olli suuri, raud olli raske,
10.Tina paksu‚ rohto pal'l'u.
Sie mull käenud käte peäle,
Hõerunud õlade peäle,
Käenud käevarte peäle,
Lasknud labaluie peäle.

15. Oi voi vennäd, oivoi vennäd!
Kunas meie sinna saame,
Kus nied kuuzed kollendavad,
Haavad hal’l’ad hal’l’endavad,
Lepäd sirge’ed sinäväd,
20.Kazed valgded valuvad?

Nr. 436. Püss on suuri, raud an raske. 286.

   Emäkene, memmekene!
Miks sa minda kasvatazid,
Igasvatazid, kallistazid,
Üles tõstsid, hüpätäzid,
5.Maha pannid, mängätäzid,
Suu juures suezutazid?
Eks võind pistä põõza
Lasta linalauka
Ennem kui saatsid soldatisse,
10.Ennem kui kauplid kassakasse?
Püss on suuri, raud oll raske,
Pampu piha piinutaja.
Alles mull pihad peenikezed,
Õlanukad õhukezed,
15.Käevarred veikukezed.

Nr. 437. Ärä minda annetasse. 287.

   Ärä, ärä, vennukene,
Ärä minda annetasse,
Siitä maalta saadetasse.
   Kui saan sinna saanudesse,
5.Kui jään sinna jäänudesse:
Oh minu izä, taadikene,
Oh minu emä‚ memmekene!
Siis tuleb miele memmekene,
Siis tuleb miele taadikene,
10.Miele siis sõdsed ja sõzarad.
   Oh minu memme, memmekene!
Eks võind, eks võind, emäkene,
Eks võind pista põõza'asse,
Lasta linalauka
15.Puua põlle paelulegi,
Uputada ojassegi,
Ennem kui saanud sõjamehes!
Sõjaleib on sõmerane,
Vaenukakk on kanepine,
20.Tappeleväl tuha magu.

Nr. 438. Kus meid viimaks viidänessa. 288.

   Tuul teäb sedä tubada,
Maru teäb sedä majada,
Kus meid viimäks viidänessa,
Ajal pikäl annetasse!
5. Kuna helläd, kuna velläd,
Kuna meie sinna saame,
Kus ei kuule kuke heältä
Egä linnu laulu heältä:
Kus on püsside põrina,
10.Suuretükkide surina,
Tinakuulide lögina.
   Seäl on helläd, seäl on velläd,
Seäl on velläd vehkelemäs,
Taadipojad tappelemas.
15.Teene püüäb teeze peädä,
Teene teeze verd imedä.
   Seäl on helläd, seäl on velläd,
Seäl on vüöni meeste verda,
Pooli sääri poeste verda,
20.Ratsu kapju kaajza verda,
Tühigi tõdreku verda.

Nr. 439. Kui hakkan mina minemä. 289.

   Kui hakkan mina minemä,
Siis hakkab hale tulema:
Hale miel tulli izästä,
Hale miel tulli emästä,
5.Hale tulli haudujasta,
Vezi vieris vendädestä,
Silmäpizar södsädesta.

Nr. 440. Kui mind ära annetasse. 290.

   Kui mind, kui mind, vennukene,
Kui mind ärä annetasse,
Siitä maalta saadetasse,
Siitä maalta. sinna maale,
5.Kus on püsside põrina,
Suuretükkide tüminä,
Raudamägede ragina,
Hõbekuulide lagina:
Seäl nied. vennäd vehkeleväd,
10.Tädipojad tappelevad.
   Seäl põle, seäl põle, vennukene,
Seäl põle sõjas naene armas,

Naene armas, kaaza kallis:
Armas aga on hal’l’as mõeka,
15.Kallis kangepeä hobone.
See peästäb mehe sõjasta,
Mehe poja Pohlamaalta,
Emälapse lahingista,
Izäpojad pulmastagi,
20.Minu verizest mängusta.

Nr. 441. Venna sõja lugu. 291.

   Kesse tõi sõja sõnumida?
Harak tõi sõja sõnumida.
Kesse vaakus vaenukieli?
Vares vaakus vaenukieli.
5.Kesse tonkis toomingasse?
Tihane tonkis toomingasse.
Kesse kukkus kuuzikusse?
Kägu kukkus kuuzikusse.
   Kesse läeb mciltä sõdaje?
10.Kas läeb izä või läeb poega
Või läeb Akõege noorem poega
Või läeb keskimene poega?
Ei läe izä, ei läe poega,
Ei läe keskimene poega:
15.Sõtta läheb noorem poega,
Kõege noorem, kõege nopsem,
Kõege viimem, kõege viksem,
Kõege uhkemad hobozed,
Kõege saksemad sadulad,
20.Kõege kõrgemad kübärad.
   Izä panni liisku vsttemaie:
Liisk läks noore vennä peäle.
Sedä siis sötta sõlmitie,
Sedä väkke värvitie.
25. Vend läks aita ehtimaie,
Õde juure õpetama:
   Vennäkene, noorukene!
Pane selgä surmasärki
Pane jalga surmasukad,
30.Pane kaela kalmuräte,
Võta kätte koolekindad!
   Vennäkene, noorekene!
Kui sa saad sõdaje minemä,
Kui sa lähed lahingisse,

35.Veered vaenu vällä peäle:
Ärä siis aja. ette sõja,
Sõja ette, sõja taha,
Keeritä kezet sõdada,
Sõeda sõja keske’ella‚
40.Ligi lipukandijaida!
Ezimezed helbitässe,
Tagumezed tapetasse,
Äärepeälzed äiätässe,
Serväpeälzed surmatasse,
45.Keskmezed kojo tulevad,
Lipukandjad lindid saavad,
Raudakanged rahad rinda.
   Vennäkene, noorekene!
Kui sa saad kodo tulema.
50.Sõjavällält, surmavällält,
Verepõllult, vaenupõllult,
Sõja keeru keske’eltä,
Vaenumõekade vahelta;
Aja. siis izä ukse ette!
55. Tulli vendä sõjavällält,
Sõjavällält, surmavällält,
Vempõllult, vaenupõllult,
Sõjasta, sõja siestä,
Sõja keeru keske’elta‚
60.Vaenumõekade vahelta.
Ajas ta izä ukse ette:
Tule izä, tunne poega!
   Tulli izä; ei tunnd poega.
Ajas ta emä ukse ette:
65. Emäkene, memmekene!
Tule, tunne pojokesta,
Sõjatie sõitejada,
Vaenutie vaatejada!
   Emä tulli, ei tunnd poega.
70.Ajas ta velle ukse ette:
Kuule kulla vellekene!
Tule, tunne vennukesta,
Sõjatie sõitejada,
Vaenutie tallajada,
75.Kes tulli sõjasta koduje,
Vanbmaida vaatamaie.
   Tulli vasta vellekene,
Ei ta tunnud vennukesta.
Ajas ta õe ukse ette:
80. Oh mo õrna õekene,
Sõzar sõrmesuurukene,

Taputilka tillukene!
Tule, tunne vennukesta,
Kes tulli koduje sõjasta,
85.Sõjasta, sõja siestä,
Sõja keeru keske'elta,
Vaenumõekade vahelta.
   Tulli vällä õekene,
Tulli võerast vaatamaie,
90.Tulli vällä, tundis vennä.
   Vend siis mõistis, kohe kostis:
Oh mo õrna õekene,
Kust sa tun’tsid vennukesta?
Õde siis mõistis, vasta kostis:
95.Oh mo hellä. vellekene!
Seält mina tun’tsin vennukesta:
Sull on selläs surmasärki,
Sull on kaelas kalmuräte,
Sull on jalas surmasukad,
100.Sull on käes koolekindad.
Seäli. ma tunnen vennukesta.
   Vennäkene, noorekene!
Kust sa tun’tsid taadiõue,
Ozazid izä, azeta?
105. Vend siis mõistis, vasta kostis
Õekene, õiekene!
Seält mina tun’tsin taadiõue,
Arvazin izä azeme:
Värävis olli verstäsammas,
110.Tanavis olli tunnikellä,
Kajokoogod kollendazid,
Vagkirakke valuzid.
   Õde siis mõistis, jälle kostis:
Vennäkene, noorekene!
115.Räägi mulle sõja juttu:
Kas on sõjas naene armas,
Naene armas, kaaza kallis?
   Vend siis mõistis, jälle kostis:
Õekene, noorekene!
120.Peze mo peä verestä,
Hari mo saape savista,
Siis mina räägin sõja juttu,
Kudas sõjas oltanessa,
Söjaleibä süödänessä.
125. Õekene, noorekene!
Sõjaleibä on sõmera‚
Vaenukakuke kareda.
Sõjas ei ole naene armas,

Naene armas, kaaza kallis;
130.Sõjas armas hal’l’as mõeka,
Kallis kangepeä hobone.

   Kesse tõi sõja sõnumi?
Kägu tõi sõja sõnumi.
Kesse kandis vaenukieli?
Vares kandis vaenukieli.
5. Kesse meilt siis sötla läheb?
Kas läeb izä või läeb poega.
Või läeb kõege noorem poega?
Kõege noörem, kõege nopsem,
Kõege viimem, kõege viksem,
10.Kõege uhkemad hobozed,
Kõege saksemad sadulad.
   Vend läks aita ehtimaie,
Õde õpetes järele:
   Vennäkene, noorekenel
15.Pane selgä surmasärki,
Pane kaela kalmukrätti,
Võta kätte koolekindad.
   Läksin siis roonot tienimä,
 Tienizin aja seälgi täis.
20.Mis mull palgas paezatie?
Mädänd rüüd ja märgä särki.
Hakazin kojo kõndima,
Vanemida vaatamaie.
   Tule izä, tunne poega!
25.Tulli izä, ei tunnd poega.
   Tule emä, tunne poega!
Tulli ema, ei tunnd poega.
   Tule õde, tunne vendä!
Tulli õde, tun’dis vennä.
30. Kust sa tunned nuorta miestä?
   Oma surmasärgist ikki,
Oma kaela kalmukrätist,
Oma, koolekinnastesta,
Omast kõrvist ruunast ikki,
35.Oma ratsu raketesta,
Halli hõbehelmedesta.

Nr. 442. Anne läeb meiltä sõdaje. 292.

   Kes tõi sõja sõnumida,
Kesse kandis vaenukieltä?

Harak tõi sõja sõnumida,
Vares kandis vaenukieltä.
5. Kesse läeb meiltä sõdaje:
Kas läeb izä või läeb poega
Või läeb kõege noorem poega?
Ei läe izä, ei läe poega.
Egä kõege noorem poega.
10. Harak tõi sõja sõnumida,
Vares kandis vaenukieltä.
   Kesse läeb meiltä sõdaje:
Kas läeb emä või läeb tütär
Või läeb kõege noorem tütär?
15.Ei läe emä, ei läe tütär
Egä kõege noorem tütär,
Sõtta läeb keskmene tütär:
Anne läeb meiltä sõdaje,
Sõjaleibä sõkkumaie,
20.Vaenukakku kastemaie.
Sõjas on leibä ssmera‚
Vaenukakuke kareda.
Sie tahab sõrmil sõkkumesta,
Käevarsil vaalimesta,
25.Ruzikilla rutjumesta.
   Sõda hakas sõudemaie,
Vene hakas veeremaie,
Pohlakas põgenemaie.
Anne hakas nuttemaie,
30.Päälikuda palumaie:
Seezä suuri sõjalaeva,
Peä kinni, purjupoissi,
Seni kui joozotan koduje,
Kodo izä palvielle,
35.Ehk lunastab sõjasta minda,
   Juozis ta kiiresti koduje,
Kodo izä palvielle:
Izäkene, taadikene!
Sull on kolme härjäkestä,
40.Uks on härgä kuldasarve,
Teene härgä hõbesarve,
Kolmas härgä raudasarve.
Jzäkene, taadikene!
Lunasta minda sõjasta,
45.Sõjasta, sõja seästä,
Sõjaleibä sõkkumasta,
Vaenukakku kastemasta.
Sõjaleibä ju sõmera,
Vaenukakku ju kareda,

50.Tahab sõrmil sõkkumesta,
Käevarsil vaalimesta,
Ruzikilla rutjumesta.
Izäkene. taadikenel
Anna ärä raudasarve,
55.Lunasta minda sõjasta!
   Izä mõistis kohe kostis:
Annekene, tütrekene!
Ei või sinda lunastada.
Eluks ajaks härgä. mulle,
60.Anne üksi ürikezeks!
   Sõda hakas sõudemaie,
Vene hakas veeremaie,
Pohlakas põgenemaie.
Anne hakas nuttemaie,
65.Päälikuda palumaie:
Seezä suuri sõjalaeva,
Peä kinni purjupoissi,
Kunni ma jouzotan koduje,
Kodo emä palvielle,
70.Ehk emä. lunastab minda.
   Juozis ta kiiresti koduje,
Kodo emä palvielle:
Emäkene, memmekene!
Sull on kolme lehmäkestä,
75.Uks on lehmä kuldasarve,
Teene lehmä hõbesarve,
Kolmas lehmä raudasarve!
Anna äräraudasarve.
Lunasta minda sõjasta,
80.Sõjasta, sõja siestä,
Sõjaleibä sõkkumasta,
Vaenukakku kastemasta,
Sõja keeru keskäelta.
Emä. mõistis, kohe kostis
85.Ole vaita, tütär nuori!
Ei või sinda lunastada
Sõjasta, sõja siestä,
Sõja keeru keske’elta.
Eluks ajaks lehmä. mulle,
90.Ürikezeks üksi Anne.
   Sõda hakas sõudemaie,
Vene hakas veeremaie,
Pohlakas põgenemaie.
Anne hakas nuttemaie,
95.Päälikuda palumaie:
Seezä suuri sõjalaeva,

Peä kinni purjupoissi,
Kunni ma joozopan koduje,
Kodo õe palvielle,
100.Ehk õde lunastab minda.
   Juozis ta kiiresti koduje,
Igodo õe palvielle:
Sekene, noorukene,
Kuldakuube kaokene!
105.Sull on kolme pärjäkesta,
Üks on pärgä kuldakarva,
Teene pärgä hõbekarva,
Igolmas pärgä vaskikarva.
Õekene, noorukene,
110.Anna ärä vaskikarva,
Lunasta minda sõjasta,
Sõjasta, sõjaseästä,
Sõja keeru keske’elta‚
Vaenumõekade vahelta,
115.Sõjaleibä sõkkumasta,
Vagnukakku kastemasta
   Õde aga mõistis, vasta kostis:.
Annekene, õekene!
Ei või sinda lunastada
120.Sõjasta, sõja seästä,
Sõja keeru keske’elta,
Vaenumõekade vahelta.
Eluks ajaks pärgä mulle,
Anne ürikezeks mulle.
125. Sõda hakas sõudemaie,
Vene hakas veeremaie,
Pohlakas põgenemaie.
Anne hakas nuttemaie,
Päälikuda palumaie:
130.Seezä suuri sõjalaeva,
Peä kinni purjupoissi,
Kunni ma joozotan koduje.
Kodo vennä palvielle,
Ehk veli lunastab minda.
135. Juozis takiiresti koduje,
 Kodo vennä palvielle:
Oh minu hellä ‚vellekene!
Sull on kolme ratsukesta,
Üks on ratsu kuldakapja,
140.Teene ratsu hõbekapja,
Kolmas ratsu raudakapja.
Vennäkene, noorekene!
Anna ärä raudakapja,

Lunasta. minda sõjasta,
145.Sõjasta, sõja siestä,
Sõja keeru keske’elta‚
Vaenumõekade vahelta,
Sõjaleibä. sõkkumasta,
Vaenukakku kastemasta.
150.Sõjaleibä, ju sõmera,
Vaenukakku ju kareda.
   Veli mõistis, vasta kostis
Annekene, õekene!
Ei voi sinda lunastada
155.Sõjasta, sõja siestä,
Sõja keeru keske’elta‚
Vaenumõekade vahelta,
Sõjaleibä sõkkumasta,
Vaenukakku kastemasta.
160.Eluks ajaks ratsu mulle,
Ürikezeks üksi Anne.
   Sõda hakas sõudemaie,
Vene hakas veeremaie
Pohlakas põgenemaie.
165.Anne hakas nuttemaie,
Päälikuda palumaie:
Seezä suuri sõjalaeva,
Peä, kinni purjupoissi,
Kunni ma joozotan külässe,
170.Külässe peiu palvielle,
Ehk peigu lunastab minda.
   Juozis ta joonelt külässe,
Külässe peiu palvielle:
Oh minu hellä vpeiukene,
175.Kuldakallis kaazakene!
Sull on kolme kaabukesta,
Uks on kaabu kuldakarda,
Teene hele hõbekarda,
Kolmas raske raudakarda.
180.Oh minu hellä peiukene!
Anna ärä. raudakarda,
Ara raske kaabukene,
Lunasta minda. sõjasta,
Sõjasta, sõja siestä,
185.Sõja keeru keske’eltä,
Vaenumõekade vahelta,
Sõjatiedä tallamasta,
Sõjaleibä sõkkumasta,
Vaenukakku kastemasta.
190.Sõjaleibä ju sõmera,

Vaenukakku ju kareda,
Vaenumõeka ju valuza.
   Peigu mõistis, kähku kostis:
Annekene neitsikene!
195.Ärä annan kaabukeze,
Ärä raske raudkübärä,
Lunastan sinu sõjasta,
Sõjasta, sõja siestä,
Vaenumõekade vahelta,
200.Sõjaleibä sõkkumasta,
Vaenukakku kastemasta.
Ürikezeks kaabukesta,
Anne eluks ajaks mulle!
   Anne siis hakas naeramaie,
205.Peiu hõlmas hõiskamaie,
Hõezatelles hüppämaie.

   Kes läheb meiltä sõdaje?
Ann läheb meiltä sõdaje.
Ann läks merre peskemaie.
   Vene hakas veeremaie,
5.Pohlakas põgenemaie,
Saksa laeva laskemaie.
Anne hakas nuttemaie:
Veneläne, venikene,
Pohlakane, poizikene,
10.Rootsi kullatud kuningas!
Ärä sõua müödä merdä,
Aja. siit müödä ojazid
Minu izä õue alla.
Izäl kolme härjäkestä,
15.Üks on härgä kuldasarve,
Teene härgä hõbesarve,
Kolmas vahel vaskisarve —
Ehk annab ühe miüule.
   Izä mõistis, jälle kostis:
20.Ennemp annan Annekeze
Kui ma annan härjäkeze!
Härgä saab mull elus ajas,
Anne tänäzes ja homzes.
   Vene hakas veeremaie,
25.Rootsi hakas ruomamaie,
Pohlakas põgenemaie.
Anne hakas nuttemaie:
Veneläne, venikene,

Pohlakane, poizikene,
30.Rootsi kuvllatud kuningas!
Ärä söua müödä merdä,
Aja siit ojazid müödä
Minu emä õue alla.
Emäl kolme lehmäkesta,
35 Ukg on lehmä kuldasarve,
Teene on hõbedasarve,
Kolmas vahel vaskisarve ——
Ehk annab ühe neist minule.
   Emä mõistis, jälle kostis:
40.Ennemp lahkun tütteristä
Kui ma lahkun lehmädestä!
Tütärt tänäzes ja homzes,
Lehmä elus ajas.
   Vene hakas veeremaie,
45.Pohlakas põgenemaie,
Rootsi hakas ruomamaie.
Anne hakas nuttemaie:
Veneläne, venikene,
Pohlakane, poizikene,
50.Rootsi kullatud kuningasl
Ärä. söua müödä merdä,
Aja siit ojazid müödä,
Veere vennä õue alla.
Vennäl kolme aedakesta,
55.Uks on aita kuldahalja,
Teene aita hõbeharja,
Kolmas valmis vaskiharja ——
Ehk veli lunastab minda.
   Veli mõistis, vasta kostis:
60.Ennemp lahkun õe’esta
Igui ma lahkun aitadesta!
Õde tänäzes ja homzes,
Aita elus ajas.
   Vene hakas veeremaie,
65.Rootsi hakas ruomamaie,
Pohlakas põgenemaie.
Anne hakas nuttemaie:
Veneläne, venikene,
Pohlakane, poizikene,
70.Rootsi kullatud kuningas!
Ärä. söua müödä merdä,
Aja siit ojazid müödä,
Veere peiu õue alla.
Peiul kolme täkukesta,
75.Üks on täkku kuldakapja,

Teene täkku hõbekapja,
Kolmas valmis vaskikapja —
Ehk peigu lunastab minda!
   Peigu mõistis, kohe kostis:
80.Ennemp lahkun täkkudesta.
Kui ma lahkun neiuksesta!
Täkku tänazes ja homzes,
Neidu elus ajas mulle.

Nr. 443. Raamat Rantsuze sõjasta.— 293.

   Ärä peän mina minvmä,
Ärä häistä rahva'ista.
   Kiri tulnud keizerista,
Raamat Rantsuze sõjasta,
5.Piibel Pohla piiri peältä.
Mehi vaja miilitsisse,
Poissa vaja polgo peäle.
Kohtumies ju kandis käsku,
Kandis käsku, andis käsku:
10.Tulge, poizid, mõiza kokko,
Aage käed käissest vällä,
Tõmmake saapa jalasta,
Kiskuge kinda’ad käestä!
Ehk teie käed kõverad
15.Või on jalad vildakille,
Kaste kõlbate kaardi hulka,
Sünnitegi suurte sekkä
Punaparti pillutama,
Rantsuzelle rauda viimä.
20. Siep sie kiri keizerista,
Raamat Rantsuze sõjasta,
Piibel Pohla piiri peältä.