Vana kannel II/VI
VI.
Nr. 262. Õpetus tütarlastele. 112.
A.
Neitsikezed, noorekezed!
Izä mind õppas surressagi,
Emä hinge heitessagi:
Tütärlapsed tillukezed,
Kui te jääte mo järele,
Kui te viibite elämä,
Kui te käite müödä tiedä, —
Pidäge kivi peossa,
Kandke kaegas kaindelassa.
Kui tuleb poissi puutumaie,
Naezemies teid naeramaie,
Lüö poizil puoli peädä,
Naezemehel natem peädä,
Kukuta kulmud mõlemad,
Pois läeb mõiza kaibelema,
Neiu vasta teista tiedä.
Kummale kohos üleneb,
Kummale kohos alaneb?
Poizile kohos alaneb,
Neiule kohos üleneb.
Kui sie poissi ärä surri,
Kohe teda maeti?
Kuramaale kuuzikusse,
Harjumaale haavikusse,
Virumaale varvikusse,
Sinna suure mättä alla,
Kes sie läks rie jälile?
Rebäne läks rie jälile.
Kes sie nutt suu ääres?
Suzi nutt suu ääres.
Kes sie haua kalda'alla?
Karu haua kalda'alla.
Kes sie olli väräti vahti.
Jänes sie olli väräti vahti.
Mis siis kasvid haua peäle?
Koerputked, kobrolehed,
Varesnaadid, varsakabjad.
Kui sie neidu ärä surri,
Kohe teda maeti?
Kullatse kiriku sisse,
Hõbedaze räästooli alla.
Kes sie nutt suu ääres?
Memme nutt suu ääres.
Kes sie haua kalda'alla?
Taati haua kalda'alla.
Kes sie läks saani jälile?
Õed läksid saani jälile.
Kes sie olli väräti vahti?
Vennäd ollid väräti vahti.
Mis siis kasvis haua peäle?
Oraslaugu otsakezed,
Küüslaugu küünekezed,
Saksa sirge'ed sibulad.
B'.
Emä ütles surressagi,
Izä hinge heitessagi,
Tuast vällä tuuessagi,
Kirstu kinni lüüessägi:
Tütärlapsed tillukezed!
Kui teie jäete meist järele,
Kui te käete müödä liedä:
Pidäge piitsuke peossa,
Kandke kaegas kaindelassa!
Kui tuleb poissi puutumaie,
Naezemies tuleb narrimaie,
Lüö sa poizil puoli peädä,
Naezemehel natem puoli,
Kukuta kulmud mõlemad!
Pois läheb mõiza kaivamaie,
Neiu kõrva kuulamaie:
Kummalle kohos üleneb,
Kummalle kohos alaneb?
Poizile kohos alaneb,
Neiule kohos üleneb.
Kui sie pois ärä sureksi,
Kus sie poissi matetasse?
Kuramaale kuuzikusse,
Harjumaale haavikusse,
Virumaale vitsikusse.
Kes tulli poissi saatemaie?
Kõik tullid sandid saatemaie.
Kesse nuttis suu ääres?
Suzi nuttis suu ääres.
Kesse haua kalda peäle?
Karu haua kalda peäle,
Rebäne rie jälile.
Mis tall kasvid haua peäle?
Koerputked, kobrolehed,
Varesnaadid, varsakabjad,
Vana nõiakad nõgessed.
Kui sie neiu ärä sureksi,
Kus sie neiu matetakse?
Linnamaale lepikusse,
Kullaze kiriku sisse,
Hõbedaze õrre alla.
Kes tullid neidu saatemaie?
Kõik tullid saksad saatemaie.
Kesse nuttis suu ääres?
Sugu nuttis suu ääres.
Kesse haua kalda peäle?
Kaaza haua kalda peäle,
Õed nutsid õuessagi,
Vennäd vällä viiessägi.
Mis tall kasvid haua peäle?
Küislaugu küünekezed,
Orasroho otsakezed,
Saksa sirge'ed sibulad.
C.
Tütärlapsed tillukezed!
Kus te jäete mõjale?
Viibite peä päräle.
Tulli vasta poeste pulma,
Poeste pulma, meeste parve,
Virinäl läeb meeste parve,
Parinal läeb poeste pulma.
Jäete jälle mo järele,
Viibite peä päräle.
Peä kivi peossagi,
Peä kaegas kaindelassa,
Kääna kaegas kaindelasse,
Hoia kivi hõlma alla.
Neiukezed, noorekezed!
Kui tuleb vasta poeste pulma,
Poeste pulma meeste parve,
Lüö siis kokko kuue hõlmad,
Vaheliti vaeba hõlmad.
Kui tuleb poissi puutumaie,
Miesi neidu naeremaie,
Lüö sä poizil puoli peädä,
Tie sell poizil teene põli,
Kukuta kulmud mölemil.
Las läeb mõiza kaibelema,
Kummalle kohos üleneb.
Nr. 263. Oh mo tütär tillukene! 113.
Oh mo tütär tillukene,
Sull mõte minnä mehele?
Mõtled mehe metetooja,
Kaaza kaela-armuleze.
Mies sull meelepahaksi,
Kaaza kaela-lõikajaksi.
Oh mo tütär tillukene!
Mõtled põllele parema,
Tanu alla auuzama.
Põllepõlve pordopõlve,
Tanupõlve tahmapõlve,
Linapõlve leenäpõlve:
Kui sa viitsid, siis virutad,
Kui sa tahad, heedäd taha,
Siiski ta seezäb sinine,
Laegu seezäb lapilene.
Pärjapõlve kuldapõlve:
Kui sa viitsid, siis virutad,
Kui sa tahad, heedäd taha,
Ikki ta seezäb iluza,
Paega ta paestab punane‚
Laegu seezäb lapilene.
Oh mo tütär tillukene!
Sull mõte minnä mehele.
Sa põle kangasta kudunud,
Vaskivarva veeretänud,
Hõbelõnga lõksutanud,
Peenikezeks piugutanud.
Oh mo tütär tillukene!
Ehk sa mõtled mõizapoiss,
Ehk sa tahad tallipoissi,
Südä kutsub kutsarida,
Ihaldad izändä poega?
Tütär mõistis, kohe kostis:
Emäkene, memmekene!
Ei mina taha tallipoissi,
Südä ei kutsu kutsarida,
Miel ei mõtle mõizapoissi,
Ihalda izändä poega.
Emä mõistis, jälle kostis:
Oh mo tütär tillukene!
Miks ei taha tallipoissi,
Kutsu südä kutsarida,
Ihalda izända poega?
Tütär siis mõistis, vasta kostis:
Oh mo hellä, emäkene!
Tatized on tallipoizid,
Ilazed izändä pojad.
Ei ma mõtle mõizapoissi,
Kutsari saba ju kuzine.
Emä siis mõistis, hästi kostis:
Oh mo tütär tillukene!
Ärä jooze joodikulle,
Ärä lao lakardille.
Joodikul põle rahada,
Kõrtsikäijäl kopikida.
Oh mo tütär tillukene!
Ärä sihi sirget miestä,
Ärä vahi valget miestä,
Kõrgile kõva ruzikas,
Vali kämmel valge'elle.
Oh mo tütär tillukene!
Mine mustale mehele;
Mies on musta, miel on tarka.
Nr. 264. Ära mine meeletu mehele. 114.
A.
Neitsikene, noorekene!
Ärä mine meeletu mehele,
Hulluke teezele poolele.
Mõtled mehe metevaka,
Kaaza või kalevipaagi.
Mies on meelesse pahasse,
Südämesse haige'esse:
Nädälis tahab nellä särki,
Igäs päeväs paari kindid,
Igä hommoko uued sukad,
Igäs kuus tahab uuta kuube,
Aastas kahte kazukada.
Kui ep saa sinust sedägi,
Tuppa tuob ta toomingida,
Pingi alla pihlakida,
Võtab peksä pihta müödä,
Lasta labaluida müödä.
Turja tunneb toomingida,
Õlanukid õõnapuida,
Käevarred vahterida,
Sõrmed sõstarpuu lülizid,
Pihta peenezid pajozid.
Mina mõistsin, vasta kostsin:
Neiukene, noorekene!
Kui sie miezi meeletuma,
Kaaza kaela kõlvatuma:
Korjan kokko kotitakud,
Ajan kokko harjatakud,
Raabin kokko ropsitakud,
Korjan kolgispuu aluzed,
Kakun nied karuohakad, –
Siis tien rüüde rüövelille,
Kaltsu kaelakäänäjälle,
Püksi jalga pöörätselle.
Kui on miezi meeletuma,
Kaaza kaela kõlvatuma:
Sukad tien kui soolakotid,
Kindad tien kui kannekotid.
Kui on miezi meelelene‚
Kaaza kaela armulene:
Siis ta peäb pilutud särgid,
Kannab kaltsud kilbilezed.
Sitsipüksid, siidivestid.
Kui on miezi meelelene,
Kaaza kaela armulene:
Siis tien sukad säärtä müödä,
Kinda'ad käzidä müödä.
B.
Ää mine meeletu mehele!
Mies ei pane mieltä võtma,
Kaas ei pane kasvelema.
Mies tahab meelel riide'ida‚
Kaaza küzib kanga'ida,
Igäs kuus tahab uuta kuube,
Nädälis tahab nellä särki,
Aastas kahte kazukada.
Mina mõistsin, jälle kostsin:
Kui on miezi meelelene,
Kaaza kalli armulene,
Kui ta arvab mulle tüödä,
Kui arvab tubasta tüödä,
Aeda tiedä astumesta,
Kajo tiedä kõndimesta,
Voki tiedä vieremezi,
Kamre tiedä kargamezi:
Siis ta peäb pilutud särgid,
Kannab kanguri kuotud,
Siis tien kuus uue kuue,
Nädälis tien neli särki,
Aastas kaksi kazukada.
Kui ei arva mulle tüödä:
Korjan kokko kotitakud,
Ajan kokko harjatakud,
Siis tien püksi pöörätselle,
Rüüde selgä rüövijälle,
Siis ta kotissa kobizeb,
Hernevarsissa vabizeb.
Ilus pois on ilma joodik,
Südä suuri sirge'ella,
Vali kämmel valge'ella,
Kõrgil on kõva ruzikas.
Vatt kus mies, tahab mustakesta,
Kähärpeädä kaunikesta.
Mies on musta, miel on tarka,
Sitikä südä siessä,
Eriläze kiel on suussa.
Kui on miezi meelelene,
Kiidan siis mehe izädä,
Kiidan siis mehe emädä,
Et on kallist kasvatanud,
Hüvä lasta hüpitanud.
Tuleb kui tugi tubaje,
Astub kui abi majasse.
Naene magab vuode'essa,
Hiljut tõstab hõlma äärta,
Kazinast kazuka hõlma,
Läheb kui lammas vuodesse.
Kui pole miezi meelelene,
Vannun siis mehe izäda,
Vannun siis mehe emädä,
Et on karu kasvatanud,
Suzi mulle suezutanud,
Metsa koera meelitänud.
Kuri mies tuleb koduje,
Tuleb kui kuri koduje,
Astub kui maru majasse.
Õlut võtnud võõruzilta,
Kõik ta pere pilla palla,
Laokille naezed, lapsed.
Orjad otsivad azeta,
Levälapsed teistä leibä:
Otsas on minu aasta,
Nähä on minu nädälid,
Täis on minu täied päeväd!
Kõik tahab kikkal kirgessagi,
Pügäläs tall piimä pütid,
Raamatus tall levä raazud,
Külimitus kitse jälled,
Jahu peäl jänese jälled.
Nr. 265. Perepoeg an petelikku. 115.
Perepoeg on petelikku,
Petelikku, pekselikku:
Petäb pal'l'u, peksäb pal'l'u‚
Valetab, varastab pal'l'u.
Neiukene, noorekene!
Kui tahad minnä talule,
Talule, talupojale,
Perele, perepojale,
Pere rehte peksemaie,
Talu rehte tampimaie:
Siis sa peäd pizut magama,
Pizut unda uenutama,
Uksel peäd une magama,
Peos peäd tule pidämä.
Mina ju Maie maani tarka,
Kaie kannuni kavala:
Tõstan koodi kõrge'esse,
Rihavarre valge'esse,
Lüön kõrred kõlgusisse,
Teräd salveje sadama!
Nr. 266. Öpetus kozilazele. 116.
A.
Izäl olli üksi poega.
Sie läks suole sõitemaie.
Läänemaad läbi nägemä:
Soome silda nõkateles‚
Aluspalki paugateles,
Kuramaa mäed kumazid.
Memm tõi aedast kalli kuue‚
Kelderist kenä kübärä,
Taati tallist laugu täku:
Siis läks soole sõitemaie,
Läänemaad läbi nägemä,
Kuramaada kuulamaie.
Tugiteibäd lõevad tulda,
Aiakäänäkud käräzid,
Kivid jões kierelezid;
Tubak tantsis taskuessa,
Piip tall suitsis suussa,
Tuli teezessä käessä.
Meres, meres kuuzekene,
Seäl on üksi kullikene,
Kullikezel pezäkene,
Pezäkezes kolme poega:
Ühest saab hülgijä meresse,
Teezest luike taeva alla,
Kolmandast kuninga kukke.
Hüüdis hülgijä meresta,
Laulis luike taeva alta,
Kirgas ju kuninga kukke:
Vennäkene, noorekene!
Ärä sina võta vana naista, –
Vana kuri vaigistada!
Ärä sina võta leske naista, –
Lesk on kuri lepitädä!
Vii vana varede peäle,
Kanna kehvä kelgu peäle
Vennäkene, noorekene!
Võta naene neidissista,
Osta varsusta hobone!
Kui sa läed kiriku tiele,
Hirnub varsusta hobone,
Naerab naene neidissista.
Vennäkene, noorekene!
Säe sie naene sirbi peäle,
Katsu heenäkaare peäle.
Neidu lõikab vällälegi,
Peigu alla langi alla,
Seältä varjulta vaatab,
Kas on sirge sirbilegi,
Edus etta võttemaie,
Vile vihku köitemaie.
Vennäkene, noorekene!
Neidu niidab heenämaale,
Sina püsti pööza'assa,
Seältä varjulta vaatad,
Seält sa kaed kauge'elta,
Kas on vile vikatille,
Kahme heenä kaarelegi.
Vennäkene, ncorekene!
Ää sa võta linnast naista:
Kõik on litad linna naezed,
Kõik on hatad alevi naezed,
Pooled pordud poe naezed.
Vennäkene, noorekene!
Ää sa võta kirikust naista:
Kõik kenäd käeväd kirikus.
Hoorad käeväd uhke'esti,
Pordud käeväd puhta'asti,
Litad liivavalge'esti.
B.
Laske kabu kõerutada,
Kabu kabu keerutada!
Enne olli kullil kolme poega:
Üks läks hülgijäs meresse,
Teene luiges taeva alla,
Kolmas läks kuninga kukes.
Hüüdis hülgijä merestä,
Huizas luike taeva alta,
Laulis ju kuninga kukke:
Vennäkene, noorekene!
Ärä sa võta vanust naista,
Võta naene neidistesta,
Osta varsusta hobone!
Kui sõedad kiriku tiedä,
Naerab naene neidissista,
Hirnub varsusta hobone.
Vii vana varede peäle,
Tuli tukiga järele.
C.
Vennäkene, hellä vellä!
Kui lähed naista võttemaie,
Ärä võta kirikust naista
Kõik kenäd käiväd kirikus,
Hoorad käeväd uhke'esti,
Litsid liia valge'esti.
Võta naene vällä peältä,
Sihi naene sirbi peältä,
Katsu heenä kaare peältä.
Neidu lõikab vällä peäle,
Peigu käib külä tanavis‚
Peigu vahib, neidu lõikab,
Kas on ladus lõikamaie,
Edus etta võttemaie,
Kas on sile sirbilegi,
Vile sirpi viskamaie.
Küll olli ladus lõikamaie,
Edus etta võttemaie,
Vile sirpi viskamaie.
Nägid jälle teeze korra:
Neidu niitis heenämaale,
Peigu püsti põõza'asse,
Rinnuli rizu alaje,
Kummuli kulu alaje,
Vabib neidu heenämaale,
Kas on laiad heenäkaared,
Vile vikatilöele.
Küll ollid laiad heenäkaared,
Küll olli vile vikatille,
Vile vikatilöele.
Nägid jälle teeze korra:
Neidu tantsis kõrtsissagi,
Peigu vahtis kammerissa,
Kas olli kerge keerutama,
Ladus ringi laskemaie.
Küll olli ozav hüppämaie,
Küll olli kerge keerutama,
Ladus ringi laskemaie.
Peiukene, hellä vellä!
Ärä nägin seegi paega,
Kui sina neidu paluzid,
Neiu taati tarvitazid,
Neiu memme meelitäzid
Kohe kõrtsi kammerissa:
Ostsid izäle tubakat,
Võtsid viina vendädelle,
Antsid õlut õdedelle,
Saatsid saia tillemille.
Nr. 267. Võta naene mustakene! 117.
Vennäkene, hellä vellä!
Kui läed naista võttemaie,
Ärä võta valget naista,
Kämmel vali valge'elle.
Tühi teäb temä südätä,
Ehk tall sitikäd sihessä,
Mardikad tall maksa alla,
Ehk tall koid kopso alla.
Vennäkene, hellä vellä!
Võta naene mustakene:
Must tieb seni mitu tüödä,
Seni kui valge vaalib ennäst,
Kui ilus ehitäb ennäst.
Nr. 268. Ärge naerge neidissida! 118.
Vennäkezed, noorekezed!
Ärge naerge neidissida,
Teotage tütterida.
Alles naene naitemata,
Sõlgirinda sõitemata,
Lumipeä lunastamata.
Kui sina pilkad, peiukene,
Siis ei saa sa siitä naista:
Sa tuod naeze Narvamaalta,
Sinipõlle siidimaalta,
Roheleze Rootsimaalta.
Tuletukile toetad,
Ahjuhargile avitad,
Hoiad kui hoboze raebet,
Kui sedä ranna lehmä raebet.
Vennäkezed, noorekezed!
Kui ei naera neidissida,
Teotele tütterida,
Siis saad naeze nastuleze,
Tinarinna ristileze.
Nr. 269. Kui ei saa ma siita naista. 119.
Kui ei saa maa siitä naista
Egä siitä vallastagi,
Kihelkonnast kolmandamast:
Lipin laevad, lapin laevad,
Saadan laevad Saksamaale,
Pooled laevad Pohlamaale,
Veiksed laevad Venemaale,
Suured laevad soolamaale, –
Seält tuon naeze nastuleze,
Pizukeze, püstikeze,
Kes tunneb tuleta käiä,
Latterita lasta jalga,
Küündelita kirjutada.
Õde mõistis, korralt kostis:
Virumaalt tuod vimmassellä,
Harjumaalt tuod hammaspikä,
Kuramaalt tuod käzikõvera,
Rootsimaalt tuod roomatüki,
Kes ei saa kepitä kohegi,
Aitamata ahju peäle.
Nr. 270. Izämehele. 120.
Kui ma sõedan suode maada,
Lagedada laante maada,
Siis mina hüüän, õpetelen:
Izämies iluzakene,
Peiupoissi peenikene,
Sajavanem sakselane!
Kui sa läed läbi küläde,
Peä, peä püsti mõeka,
Kanna käes kalki rauda,
Miskas pistäd nõia silmä,
Kadeda kulmu kaotad,
Edevä põze hirmutad.