Lehekülg:Läti Hendriku Liiwi maa kroonika ehk Aja raamat.djvu/89

Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
17
Päätük XIII. 1209 aasta.

häwita; kui sina oma kuningriigi püha Maarja kirikulle hoopis ära tahad kinkida, aga nõnda, et sa seda meie käest jälle tagasi saad ja meiega alati ühes meeles rahu pead, siis alles tahame meie kuningana sulle kõikide wangidega tagasi anda ja sulle alati truiste abiks olla!“ — Selle rahu tingimise wõttis kuningas wastu ja lubas siitsaadik püha Maarja kirikulle ikka truu olla, ja tõotas paganate nõuu eest kõrwale hoida ja Kristlastega ühte jääda. Ja kui ta oma kuningriigi selle kirikulle ära oli annud, sai ta seda piiskopi käest jälle kätte, kes temale selle tähenduseks pühalikult kolm lippu andis, walitses teda13) omale isaks ja kinnitas, et ta kõiki Wenelaste ja Littawite kurje nõuusid siitsaadik temale tahta tääda anda14). Ja temale sai kuningana kõikide teiste wangidega tagasi antut, kellega ta rõõmuga omale maale tagasi läks, kus ta oma rahwa, kes ära oliwad pääsenud, kokku kutsus ja oma linna lähidal seiswat kantsi jälle ülesse ehitama hakkas. Ja ommetigi on ta pärast seda Littawite nõus olnud, tõotatut truuduse unustanud ja paganaid Sakslaste wastu, kes Kokenhuusis oliwad, sagedaste ülesse ärritanud15).


Teine sõasõit Ugaunia maale, kus piiskopi mehed rahu teewad.

§ 5. Selle järel, kui rahu aeg otsa sai, mis Ugaunialastega oli tehtut1), kutsus Berthold, rüütlite päämees Wõnnus, Russini oma Lätlastega, nõnda ka teised Lätlased Autiinest enese juure ja läks nendega ja oma Wendidega Ugaunia maale. Sääl leidsiwad nemad inimesed oma külade sees, kes mitte ei olnud kantsidesse põgenenud2), ja lõiwad kõigis külades mitmed maha, kuhu nemad iial puutusiwad; ja kui nad palju oliwad ära tapnud, wiisiwad nad teised wangi ja saiwad palju saaki, wedasiwad naised ja tüdrukud enestega ära ja jätsiwad külad rusudesse maha. Ja kui nad palju oliwad surmanud ja põletanud, pöörasiwad nad kodu poole tagasi.

Kui Toreida Liiwlased seda kuulsiwad, kellel Eestlastega


13) piiskoppi.14) See lipu andmine olla Alberti dokumendi järele (Urk. 15) Riias Peetri kiriku õue pääl sündinud. Gerzeke kuningas Wsewolod sai ainult oma päranduse maa tagasi; muu maa, mis Sakslaste poolest risti usku oli pöördut, pidi ta hoopis ära andma. — Polotzki ülemast kuningast ei lausuta siin midagi, kelle Vasall Gerzike kuningas oli.15) 18, 49.

§ 5. 1) 12, 6.2) Otepäässe ja Darbatusse?