Kuida pantisi anti ja preestrid Wendide ja Lätlaste juure läkitati.
§ 14. Riia praust wõttis nüüd erzpiiskopi nõuu pääle kõikide Liiwi maa ülemate pojad pandiks ja saatis preestrid nende hulka jutlust ütlema. Esimene neist oli Alobrand1), kes Toreidasse läks, kus tema jutluse sõna ja ristmise saakramenti wälja jagas, koguduse asemeid sisse säädis ja Kubeseele2) ühe kiriku ehitas. Preester Aleksander sai Metsepoole3) läkitatut, kes, kui ta sääl kõige selle maa4) oli ristinud, nende juure elama jäi ja ewangeeliumi seemet külwama, kui ka kirikut5) ehitama hakkas. Preester Daaniel, kes Holme kantsi ümberpiiramise ajal mõnesugusel wiisil läbi oli katsutut6), sai Lenewardlaste juure saadetut, kes teda sõbralikult wastu wõtsiwad ja temast ristitut saiwad.
Kui ta ühte külasse, mis Südegunde7) kutsutakse, oli jõudnud, kutsus tema warsi rahwa kokku Jumala sõna kuulma. Siis tuli aga üks Liiwlane metsast paopaigast õõsel wälja ja kuulutas temale oma nägemist, üteldes: „Mina nägin“, ütles tema, „Liiwlaste jumalat, kes meile tulewaid asju ette kuulutas. See kuju kaswis rinnust ülespidi ühe puu seest wälja ja ütles minule, et homme Littawite wägi seie peawat tulema, ja kartuse pärast selle wäe eest ei julge meie mitte kokku tulla.“ Preester aga tundis, et see üks kurja waimu silma moondus oli, sest et sellel sügisesel ajal sugugi teed ei olnud, mille pääl Littawid tulla wõiksiwad; et ta palwetes oli, siis andis ta ennast Jumala hooleks8). Kui hommik tuli ja niisugusist asjust midagi kuulda ega näha ei olnud, mis see tont Liiwlastele ette oli kuulutanud, kogusiwad nemad endid kõik kokku, kus preester wõera jumala teenistust ära needis ja niisugusid tontisi kurja waimude silmamoonduseks tunnistas; wiimaks kuulutas ta neile, et üksainus Jumal olla, kes kõikide asjade Looja, üks usk, üks ristmine9); selle kuulutusega ja sarnatse õpetusega on ta ainu Jumala auustusele neid
lugu kirjutas. Liiwlaste maksudest leiame ainult 2, 7; kümnesest räägitakse 11, 3 ja 15, 5. Lenewardlasi ja Toreidalasi ei lükatut oma kantsidest mitte wälja; Liiwlased jäewad nüüd kunni 14, 5 rahusse.
§ 14. 1) 6, 2. — 2) praegune Kremoni kirik Kipsali mõisa ligidal. Wist on Kaupo sinna maha maetut. — 3) kõige põhjapoolne Liiwlaste maakond mere ääres kunni Salatsist saadik; et see metsade taga seisab, sellepärast metsapoolne maa. — 4) provincia illa tota = muidugi kõige sellemaa rahwa. — 5) kuhu kohta, ei ole kusagil nimetatut. — 6) Waata § 9 ja 12. — 7) Praegune Sigulda mõis seisad palju kaugemal põhja pool. — 8) kuradi tegude wastu. — 9) Ewees. 4, 5.
