on tema ta oma preestritelle ja Vasallidelle tarwilist maksu anda, ja lubamisi7) täita, truuiste käskinud. Ka on tema oma wenna Rotmari8) praustiks säädnud, kelle kätte tema selle koha, kiriku walitsuse9) tarwis, Tartus, andis ja kakskümmendneli küla, kui ka maksusi ja põldusi selle jaoks rohkeste kinnitas; kindla ordu sääduse kanoniikused10), käskis tema, pidiwad sinna ammetisse saama, ja kinnitas, et see tema doomi kirik pidi olema11).
Mõega rüütlid asuwad endid Sakalas sisse.
§ 9. Aga rüütli wennad läksiwad Sakala maale, ja kui Wiliandi kantsi peremehed, hakkasiwad nemad seda õiete kindlaks ehitama, säädsiwad preestrid kirikutesse ja andsiwad neile rohkeste wilja maksusi, kui ka põldusi, ja wõtsiwad Eestlaste käest kümnest sisse. Pääle seda on nemad ka täieste tasumist saanud kõige selle eest, mis nende käest ära wõetut, ja selle kahju eest, mis neile tehtut, niihästi Ugaunias kui ka Sakalas iga asja poolest. Aga ka Waiga jagasiwad nemad ära ja lõiwad ühe poole Ugaunia külgi, aga teise poole Sakala, Nurmegunde ja Mochaga pidasiwad nemad endille.
Ka Wenelased saatsiwad Nowgorodist ja Pihkwast saadikud Riiga ja palusiwad seda, mis rahuks tarwis lähäb. Ja Riiglasid wõtsiwad neid wastu ja tegiwad nendega rahu1) ja andsiwad need maksud, mis neil2) ikka Tolowast saada olnud, neile jälle kätte. Tolowa Lätlased jagas aga Riia piiskop oma3) rüütli wendadega, kellest piiskop kaks jagu eneselle wõttis, ja kolmandama jao rüütli wendadelle jättis.
7) Siin on tema wist Eestlasi seda teha käskinud, — aga siis oleks Hendrik pidand ütlema: „truuiste täita käskinud!“ wõi tuletati koguni seda meele, mis 29, 3 ja 5 preestrite ja ülemate käest nõutakse? — 8) Waata § 1. 9, 6. 19, 2. — 9) Conventus. — 10) Canonicos regulares. Need oliwad niisugused mehed, kes kindla ordu sääduse järele endid pidiwad ülewal pidama, — aga üks jagu oli niisugusi preestrid, kes mitte ühte isiäralikku ordu säädust kindlaste ei pidanud; neid nimetati saeculaeres, see on: ilmliseks tehtut. — 11) See kirik oli Peetruselle ja Pauluselle pühitsetut; selle doomi kiriku waremid ja müürisi tunneb igaüks Tartu Doomi mäel. Doomi kirik tähendab niipalju, kui ülema piiskopi pääkirik. — Lihula piiskopi nimet pidas Hermann kunni 1235 aastani ühes.
§ 9. 1) ühenda 27, 6 lõpul? Juba 16. Nowbr. 1224 saadab paawst ühe kutsumise Wene maa Kristlastele, et nemad Liiwi, Seloonia ja Lihula piiskoppisi andidega pidiwad awitama. — 2) Wenelastel, kes ka siin kõige esiti oliwad ristinud, 11, 7. 18, 3; ühenda 20, 5. — 3) Piiskopil Hermannil oliwad jälle isi omad rüütli wennad, kes tema al oliwad.
