Lehekülg:Läti Hendriku Liiwi maa kroonika ehk Aja raamat.djvu/234

Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
47
Päätük XXVII. 1223 aasta.

tuleleekidega kõik puhtaks. Sellepääle kogusiwad nemad oma wäe kõige riisutut saagiga Lodigeri kokku. Aga Rameko3) käis wähäde Lätlastega Urela4) juures Eestlaste selja taga ja juhtus kogemata Waremari pääle, kes üks Wenelaste ülem Wiliandist oli, ja lõi teda ja palju teisi Wenelasi ja Eestlasi maha; ja kui nemad nende sõariistad ja hulga saaki ära oliwad wõtnud, pöörasiwad nemad Wõnnu tagasi.


Kristlaste wägi walmistas ennast Eestlaste wastu, kes Iimera ääres saawad löödut.

Ja Riias sai see kõne tuttawaks, mis kurja Liiwlastele ja Lätlastele oli tehtut, siis nutsiwad ja leinasiwad kõik oma maha löödut kaaswendi taga. Ja nemad ei wiitnud mitte aega, waid on niikohe omad raha kotid, leiwad ja rätikud käest ära wisanud5) ja on, niihästi ratsamehed kui jalarahwas, rüütli wennad ristisõitjatega ja kaupmeestega kui ka Liiwlastega Toreidasse läinud. Ja kui nemad eeskuulajaid wälja oliwad saatnud, leidsiwad nemad, et waenlased Lodigerist juba ära oliwad läinud ja läksiwad neile ööd ja päewad järele; aga sellest wäga raskest tööst wäsinud, läksiwad kõik jalarahwas ja wäga palju teisi Riiga tagasi. Aga kes kindla südamega oliwad, uskmatatelle kätte maksma ja endid Isanda koja ette müüriks säädma, need ei läinud mitte tagasi. Nende seas oli püha Maarja kiriku praost Johannes, preester Daaniel6), rüütlite ordumeister Volkiin, kes ka teisi toetasiwad, neid kinnitasiwad ja maenitsesiwad, et nemad truid ja waprad pidiwad olema, Isanda wõitlemist nende ära langenute ja jultunute wastu wõitlemas. Ka tuliwad nende juure rüütlite wennad Seegewoldist ja Wõnnust7), nõnda ka Liiwlasi ja Lätlasi üks suur hulk. Ja nemad käisiwad waenlase järel seda teed mööda, mis Koiwa ääres on. Waenlased oliwad aga teise tee pääl, mis Iimera ligi kiriku juure wiib, ära läinud; ja kui nemad omad hobused ööseks kirikusse oliwad pannud ja muud häbemata tööd wangistatut naiste ja tüdrukutega sääl püha paigas teinud, põllu wilja ja majad, ja kõik mis preestri8) päralt


3) Peebalgi kihelkond, mis enne „Ramke“ kutsutut, kui ta Ramkau mõis säälsammas, on wist tema nime järele nimetatut.4) 22, 4; praegune Orelli mõis.5) Siin on näha, et kodanikud, käsitöötegijad ja kaupmehed omad tööd käest ära on wisanud ja usuwendadelle appi läinud.6) 17, 6 juure.7) Volkiin oli jälle Riiast sõtta läinud; üh. 25, 3.8) meie krooniku Hendriku.