Lehekülg:Läti Hendriku Liiwi maa kroonika ehk Aja raamat.djvu/190

Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

XXIII. Päätük.

Piiskopi Alberti kakskümnesüks aasta.

Sõalik aasta. Saksen-Anhalti herzog tuleb mõnede teistega Liiwi maale.

§ 1. Kakskümnesüks aasta piiskopil kätte jo tuli,
Liiwimaal sõda ja waen weel mässamas oli,1)

Sest sellel aastal tuli palju sõasõitusi ette ja sai sõda uuendatut.

Kui nüüd eesnimetatut piiskop Saksa maalt tagasi pööris, tuliwad temaga palju ja auusaid ristisõitjad ühes, kelle seas esimene neist Saksen Anhalti herzog Albert2) oli, siis Rudolph von Stotle3), üks Burggrahw, üks teine noor Grahw ja palju teisi, kes walmis oliwad ristikogudust kaitsma ja seisma Isanda koja ees sõdimise päewal.


Daani Kuninga wõit Lindanise juures. Eestimaa piiskopi Theodorichi surm, Witslaw tema järgmine.

§ 2. Sellelsamal ajal tõusis ka Daani kuningas Woldemar II. suure wäega ülesse, ja temaga ühes tuliwad Lundi koguduse kõrge auuwäärt peapiiskop Andreas, ja piiskop Nikolaus1) ja üks kolmas piiskop, kes kuninga kantsler oli;2) ka oli nende seltsis Eesti maa piiskop Theodorich kes enne Riias sisse õnnistatud3) aga nüüd Liiwi maa kiriku paganate hirmsa mässamise pärast maha oli jätnud ja kuninga poole hoidis4), ja ka Wits-


§ 1. 1Bisdenus primus Antistis annus,
Et non a bellis Livonum torra quievit.

2) Anhaltis oli Alberti sündimise paik; Sakseni herzogiks sai tema oma isa Bernhrdi asemele.3) Stotle seisab lõunapool praegusest Bremerhawenist.4) Eestis keele: kantsi grahw.

§ 2. 1) Schleswigist. 10, 13. 11, 1.2) See oli Aarhuusi piiskop Peeter.3) 15, 4.4) Wist oli ta 22, 1 saadik sinna kuninga juure jäänud. Tema Daanlaste poole hoidmine oli natuke enneaegne, sest et Liiwi maa wägi 21, 5 Lääne maa temale piiskopi konnaks oli wõtnud.