Albertiga, kes Liiwi maalt kodu läks, Daani kuninga juure läinud ja on teda wäga palunud, et tema oma laewa wäe järgmisel aastal Eesti maale saadaks, et Eestlased enam alandatut saaksiwad, et nemad Wenelastega ühes Liiwi maa ristikoguduse tagakiusamist maha jätaksiwad. Ja kui kuningas Wenelaste ja Eestlaste suurest sõast Liiwi maa rahwa wastu kuulis, lubas tema järgmisel aastal oma wäega Eesti maale tulla, niihästi püha neitsi auuks, kui ka oma pattude andeks andmiseks3). Ja piiskopid rõõmustasiwad endid selle üle. Ja kõrge auuwäärt Liiwi maa kiriku piiskop Albert läks jälle ära ja kogus ristisõitjaid, kuulutas neile pattude andeksandmist ja saatis neid Liiwi maale et nemad Isanda koja ees seisaksiwad wõitlemise päewal4), ja kaitseksiwad noort ristikogudust paganate pääle tungimise eest. Tema ise aga jättis oma Liiwi maale mineku sellel aastal järele, et ta tulewal aastal tugewamalt ja rohkematega wõis tulla, ja säädis enese asemelle Halberstadti Dekaani5), kes Hendrik Borwiniga6), ühe auusa mehega Wendi maalt, ja mõnede teiste ristisõitjatega Liiwi maale läks, oma ristisõidu aastat sääl lõpetama.
Sõasõit Talinna Eestlaste wastu jäeb katki; lahing Wenelastega Tuidise juures.
§ 2. Pärast püha neitsi taewamineku päewa, kui suwe palawus juba wähämaks jäi, sai sõasõit Talinlaste ja Harilaste wastu wälja kuulutatut, kes ikka weel wastased oliwad ja kurjemad kui teised1). Ja Riiglased ühendasiwad endid Liiwlaste ja Lätlastega, ja nendega läks ta Hendrik Borwin ja ordumeister Volkiin oma wendadega, ja tuliwad Sakala ligidale, kus
4 ja 8. Tema oli esiotsa kül üksi Seloonide piiskopiks kinnitatut. Nii kui piiskop Theodorich ei nähta teda ka iialgi omas piiskopi konnas elamas olema olnud. Jaani päewal pidas Waldemar II. suurt riigi kogu Schleswigi maal, kus tema oma poega Waldemari kroonida laskis; 15 piiskoppi oliwad sääl juures. Ka meie piiskopid Albert ja Dietrich; Bernhardi oli kroonikus weel abtiks nimetanud. — 3) ja oma riigi kui ka oma Lundi piiskopikonna laienduseks! Daanlaste appi kutsumine, mis grahw Albert wist iseäranis on soowinud, sai pärast Liiwi maa riigile suureks pahanduseks. — 4) Eesekiel 13, 5. — 5) Waata 16, 4; tähendus 18. — 6) See oli Hendrik Borwini I poeg, kes sellel aja Daani walitsuse al seiswa Meklenburgi würst oli.
§ 2. 1) Muidugi teised Eestlased. Wirulased ja Järwlased ööldakse sellewastu 26, 4 alandlikumad olewat, kui teised Eestlased. —
