sõiwad. Et ka Wene wäe seas niisammuti kõigist puudus olli, on nemad wiimaks kolmandamal päewal pärast wastastikku sõdimist Sakslastega rääkinud.
§ 8. Nemad tegiwad ka nendega rahu, aga nõnda, et Sakslased kõik kantsist wälja ja Liiwi maale tagasi pidiwad minema. Ja kuningas Woldemar kutsus oma wäimeest Theodorich’i, et ta rahu kinnituseks1) temaga Pihkwasse peaks tulema. Ja tema uskus teda ja läks maha tema juure. Aga niikohe kiskusiwad Nowgorodlased teda tema käest ja wiisiwad teda enestega ära wangi. Sakslased tuliwad aga, sest et rahu tehtut oli, Liiwlastega ja Lätlastega kesk Wenelaste ja Saarlaste hulgast läbi kantsist wälja ja läksiwad tagasi Liiwimaale.
Sakalased tungisiwad2) ka selle wahel Lätlaste maa sisse, ja kui nemad nende külad ära oliwad rikkunud ja inimesed Iimera äärest wangi wedanud, pöörasiwad nemad tagasi Sakalasse, ilma kõigi enne wastu wõetut saakramentide pääle mõtlematta, ja ka selle rahu pärast hoolimatta, mis nemad enne Sakslastega oliwad teinud, ja nüüd rikkusiwad.
XXI. Päätük.
Piiskopi Alberti üheksasteistkümnes aasta.
Nowgorodi ja Sakala waenlused; piiskop Albert lähäb jälle Saksa maale ja Lauenburgi Grahw Albert tuleb Liiwi maale.
§ 1. Üheksateistkümnema aasta sees jo piiskop Albert oli,
ja ikka põles Liiwi maal weel waenlus ja sõa tuli1).
Eesnimetatut kõrge auuwäärt piiskop saatis omad saadikud niihästi Nowgorodi kui ka Sakalasse, Otepääs tehtut rahu kin-
§ 8. 1) Wist kui pant selle rahu sääduse alla kirjutamiseni; nõnda samma juhtub temale ka 26, 3 weel ükskord see lugu. Ühenda 21, 1. — 2) Wist Wene laagrist Otepää alt? ühenda § 7 ja 21, 1.
§ 1. 1) Sellest päätükist saadik hakkawad kõik paatükid, pääle 27 ja 28, salmikutega. Praesulis Alberti decimus nonus fuit annus, Et non a bellis siluit gens Livoniensis. —
