Lehekülg:Läti Hendriku Liiwi maa kroonika ehk Aja raamat.djvu/154

Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
31
Päätük XIX. 1215 aasta.

ja palusiwad rahu. Ja neile ööldi, et nemad need warandused, mis kaupmeeste käest enne ära wõetut, tagasi peawad andma1). Aga nemad ütlesiwad, et nende waranduste riisujad Lätlastest ära tapetut olla ja kinnitasiwad, et neil mitte wõimalik ei olla, seda tagasi anda; siis palusiwad nemad, et kõik tülid maha pidiwad jäetut saama ja neid ristitama, et nemad tõsist rahu, ja Sakslaste ja Lätlaste alalist wennalikku armastust kätte wõiksiwad saada. Ja Sakslased rõõmustasiwad endid ja tegiwad nendega rahu, ja lubasiwad preestrid Ugaunia maale ristima saata. Ja kui Sakalased kõik seda kurja kuulsiwad, mis Ugaunia maale oli sündinud, siis kartsiwad nemad, et neile sedasamma wiisi pidi sündima, siis saatsiwad nemad nõndasammuti saadikud ja nõudsiwad, et neile pidi preestrid saadetama, et nemad, kui ristmine nende maal toimetatut, ka Kristlaste sõbruks saaksiwad2). Siis saadeti preestrid Peeter Kaikewalde3) Soome maalt ja Otto, rüütli wendade preester4), nende juure, ja nemad läksiwad Sakala maale ja ristisiwad sääl Paala jõest saadik, nõnda ka Ugaunia maal Ema jõest saadik. Selle pääle pöörasiwad nemad Liiwi maale tagasi; sest nemad ei julgenud weel mitte nendega ühes elada, teiste Eestlaste rahutuma oleku pärast.


Kuida Razeburi piiskop Wiilip ja Eesti maa piiskop Theodorich Saare maa wahel hädas on.

§ 5. Aga Razeburi piiskop, kes Eesti maa piiskopi Theodorichiga Rooma kiriku kogu pääle tõttas1), usaldas enese ristisõitjatega, kes Saksa maale läksiwad, mere pääle ja sõitis ruttu üheksa kogega Gootlandi saarele. Ja järgmisel ööl tõusis neile wastaline tuul müristamisega, ja kui neil kõige selle päewa wäga paha ilm oli olnud, saiwad nemad wiimaks Saare maa uue sadama sisse2) aetut. Kui nüüd Saarlased tundsiwad, et nemad Riiast tuliwad, ähwardasiwad nemad neid sõdimisega, saat-


§ 4. 1) 11, 7.2) Siis sai wissist ka Sakalaga rahu tehtut; üh. 16, 1.3) Soome keeli on „kaikkiwaltas“ kõigewägewam. See piiskoplik preester oli wissist üks soomlane, kellel oma ema keel Eesti maal wäga hää pruukida oli.4) 18, 7.5) Waata § 7 lõpul.

§ 5. 1) 18, 1. 19, 7. Paawst Innocenz oli selle kogu 1. Nowembriks 1215 kokku kutsunud.2) See sadam näis laewnikudele hiljemalt tuttaw olema. Seda nimetati kül uueks sadamaks ja oli wist lõunapoolse Saare maa ranna ääres, kust Sõrwe poolsaar pääle hakkab ja Salmi jõgi lõunapoole wälja jookseb, kui see mitte Sääre sadam Sõrwe maa lõunapoolses otsas ei ole.3) Hendrik oli selle järel isi sääl juures ja wissist piiskopi Wiilippi seltsi seas, waata 16, 3 ja 18, 3.