Lehekülg:Läti Hendriku Liiwi maa kroonika ehk Aja raamat.djvu/129

Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
6
Päätük XVI. 1212 aasta.

lastest ei saaks taga kiusatut; sest kõik tugewad oliwad omas raudriietes, kellel suur himu oli Wenelastega sõdida. Nende südiust imeks pannes käskis kuningas oma wäge ümber pöörata ja läks isi piiskopi juure, keda tema, kui oma waimulikku isat10), auupaklikult teretas; nõndasammuti sai tema ka teisest poja wiisil wastu wõetut. Ja nemad jäiwad tüki aega ühtekokku, kus nemad suusõnaga kõneldes kõik, mis rahuks tarwis oli, hoolega järele uurisiwad. Sääl on siis kuningas wiimaks, wist ehk Jumala sunduse läbi, kõige Liiwi maa piiskopile ilma maksuta wabaks ära annud, et nende wahel üks alaline rahu saaks tehtut, niihästi Littawite wastu kui ka teiste paganate wastu, ja et kaupmeeste tee Düüna pääl alati lahti peab peetama11). Ja kui see oli lõpetatut, läks kuningas kaupmeestega ja kõige oma rahwaga Düüna mööda ülesse, ja pööras tagasi Polozki, oma linna, rõõmuga. Aga ka piiskop läks kõige omadega suure rõõmuga alla ja tuli jälle Liiwi maale.


Lätlaste ja mõnede Liiwlaste tülid ja seletused; nende wastu hakamine.

§ 3. Pärast nende tagasitulekut tõusis suur tüli Wõnnu rüütli wendade ja Autiine Lätlaste wahel, kes sellelajal piiskopi jao sees oliwad1); sest põldude ja mesipuude, ja mõne Lätlase pahanduse pärast, mis wendade läbi oli sündinud, tuli kaebdus piiskopi ette. Ja piiskop tõusis kõrge auuwäärt härra Wiilippiga, Razeburi piiskopiga ülesse ja kutsus rüütli wennad Liiwlastega2) ja Lätlastega nõuupidamisele, et seda tüli wõiks waigistada ja neid endise ühe meelele jälle tagasi saata. Ja nemad waidlesiwad, sinna ja tänna tülitsedes, kaks päewa aega ja ei wõinud nende wahel kedagi rahu leppimist korda saata.

Sellepärast taganesiwad Liiwlased ja Lätlased Sakslastest ära ja on üksteise wahel wandunud ja mõekade pääle astumisega oma wannet paganate kombel kinnitanud. Nende ülem mees3) oli Kaupo; see tunnistas, et tema iialgi Kristuse usust ära ei taha taganeda, aga tema tahta Liiwlaste ja Lätlaste eest piis-


10) 13, 4 juure.11) Ei olnud kül mitte üksi Littawid, waid ka Polozki kuningas isi Düüna sõidu teed Polozkisse kinni pidanud; 14, 9; üh. 19, 10. —

§ 3. 1) Põhja pool Koiwajõge, waata 12, 6.2) Kuida piiskopi Lätlastel Wõnnu rüütli wendadega (üh. § 6), nõnda oli ka rüütlite jao Liiwlastel lõunapool Kõiwa jõge Segewoldi rüütlitega tüli.3) Aga mitte nõuu mees. —