res nad neile, kes kantsis oliwad, niisamma teha ähwardawad. Sellewahel surmasiwad ammukütid palju ja ajasiwad kõik walli taha2) tagasi; teised ehitasiwad jälle warjutorni. Liiwlased ja Lätlased weawad puid kraawi ja täidawad seda põhjast kunni ääreni täis, ja ajawad warjutorni säält üle3). Lätlased lähäwad ammuküttidega ülesse, surmawad noolidega ja odadega kindluse pääl palju, ja haawawad palju; sääl oli suur sõdimine wiis päewa aega. Eestlased püüdsiwad esimest puu hunnikut põlema süüdata, sest et nad rohket tuld kantsist kärrudega sinna pääle4) puistasiwad. Liiwlased ja Lätlased puistasiwad aga jeäd ja lund sinna pääle ja kustutasiwad seda ära. Rüütli wend Arnold, kes sääl ööd kui päewad tööd tegi, sai wiimaks ühe kiwi läbi surnuks löödut, ja on märtiiri osasaamisele siit ära läinud. See oli üks wäga Jumala kartlik mees, kes alati palwet tegi, ja mis ta palus, seda on ta, kuida meie loodame, kätte saanud5). Sakslased säewad ühe masina ülesse, misga nad ööd ja päewad kiwe wisates kinnitatut kohad ära purustawad, ja inimesi ja elajaid otsata kantsis tapawad, mille sarnast Eestlased iial ei ole näinud ja oma majasid niisuguste hoopide wastu mitte kindlaks teinud. Liiwlased Lätlastega kõrgendawad puu6) hunniku kuiwade puudega kunni pihapuu aeani kõrgeks. Eilard von Dolen ronib sinna ülesse; tema järele lähäwad Sakslased omad raud riietes ja murrawad plangid maha, aga leiawad seestpoolt weel teise kindluse walli, keda nad mitte maha kiskuda ei wõi. Kantsi rahwas koguwad endid ülewel kokku ja ajawad kiwe ja puid wisates Sakslased tagasi; maha minnes panewad nad tule otsa ja süütawad kantsi põlema. Eestlased kisuwad aga põlewad plangid ja põlema süüdatut kindluse puuwärgi maha ja ajawad laiali. Tuli lõpeb, teisel hommikul parandawad nemad kõik ära ja teised7) kinnitawad endid jälle kantsi kaitsmisele. Kantsis oli aga palju tapetute kehasid, wee puudus ja oliwad peaaegu kõik haawatut, et juba ära nõrkesiwad. Kuuendamal päewal ütlesiwad Sakslased: „Panete teie siis weel
2) nõnda et nemad hooplemast ära läksiwad. — 3) muidugi palgi rullide pääl; — 4) see on: puu hunniku pääle; nõnda nõuab seda kõne järg. Aga ladina keeles on: igne copioso de castro in vehiculis misso = tuld rohkeste kantsist kärrudes wõi wankretes? ehk kärrudesse wõi wankretesse? wiskasiwad. Esimeses mõttes on Arnst ja Pabst seda pruukinud, aga wiimses Hansen, nagu oleks puu hunnik alles wankerte pääl olnud. — 5) invenit = leidnud. — 6) Ühe jao puie pääl oli torn walli ligi aetut; kuiwad puud (23, 8), esiti ronimise tarwis, nii ka redelid ja köied (30, 4), saawad pärast põlema süüdatut. — 7) need wähäd, kes weel wõisiwad wõi kõlbasiwad sõdima minna.
