Lehekülg:Isamaa ajalugu 1893 Saal.djvu/79

Ohwripaigad oliwad kõrged künkad ⁴⁴) hiiemetsades ja Uku kiwid ⁴⁵) metsa tukkade ääres ⁴⁶) ning ohwriks toodi wilja, kõiksuguseid loomi ⁴⁷), nagu weisid hobusid, lambaid, koeri j. n. e., hõbedat kulda ⁴⁸) ja ka inimesi ⁴⁹), aga wistist üksi sõjawangisid ja ostetud ehk riisutud inimesi ⁵⁰), kes ilma wigata oliwad. Herodot kirjeldab pikemalt, kuidas musta-kuue kandjad (melanchlänid) seda teinud ⁵¹). Nemad walinud selleks iga 100 sõjawangi pealt liisu läbi ühe mehe wälja. Esite raiutud ohwri parem käsi otsast ära ning siis walatud weri ohwri paigale ⁵²). — Niisugustel kohtadel oliwad wistist ka jumalate kujud üles seatud. Ebawere mäel Eestimaal olnud Taara kuju, mis sealt ristiusu preestrite eest ära peideti ning Saaremaale üteldi lendanud olewat ⁵³). Seal raiusiwad risti usu preestrid ebajumalate kujud maha ⁵⁴) ja paganad paniwad wäga imeks, et nende seest werd ei jooksnud. Biarmi rahwastel oliwad jumalate kujud, kelledel kuldkaus ohwrite wastu wõtmiseks süles seisis ⁵⁵). 2. aastasajal kandsiwad Eestlased oma sõjariistade külles kultide kujusid ⁵⁶), milledest nad jumalate warju ja kaitsmist waenlaste eest lootsiwad. Saarlased ise wiskasiwad oma jumala Taarapita kuju linna wallist alla ⁵⁷), kui nägiwad, et see neid aidata ei jõudnud. Tallinnas Eestimaa wana asjade kogus on üks weike Eesti jumalakuju ning Tartu õpet. Eesti seltsi museumis mitmed weiksed riided, mida weel käesolewal aastasajal Tõnise wanale andeks on toodud. Ehk suudawad juba need näitused seda arwamist põhjendada, et pagana aja Eestlastel ka omad jumalate kujud oliwad.