tamiseks. Et kuusikud hoopis ära ei kaoks, muudetud muist käbisid lutikateks inimesi piinama ja vaevama. Teisendi järele võiks oletada, et moondaja Jeesus olnud, kellele kuusk varju annud ja keda Jeesus sellepärast oma hoole alla võtnud.
Muiste kannud puud kogu aasta lehti; samad lehed püsinud alati puudel, nagu nüüd veel kuuskedel ja mändidel nende okkad. Lehtpuude lehtedest ilmajäämist seletab legend järgmist viisi: Kord otsinud Jeesus puude alt vihmavarju. Puud keeldunud andmast; üks vabandanud ennast harvade lehtedega, teine nõrkade okstega. Karistuseks määranud Jeesus lehtede mahalangemist sügisel ja kogu talve paljaksolemist. Sest ajast peale jäävadki lehtpuud sügisel paljaks, kuusk aga vaatab puude kuningana muude metsa puude peale (Miks, 91).
Legendi teisendi järele tulnud Jeesusele Jeruusalemma ratsutades põletava päikese pärast nõrkus peale, mispärast ta kaselt läinud varju otsima. Kask aga seletanud, et lehtpuud talle varju ei anna, sest Jeesuse ratsu sööks ja katkuks kõik lehtpuude lehed. Karistuseks määranud Jeesus lehtpuudele sügisel paljaksjäämist, okaspuudele alalist haljakspüsimist (Miks, 91, 11).
Puud ei rääkinud muiste ainult, vaid nad vahetasid ka asukohta. Puude rändamisest ei ole vaja siin pikemalt kõnelda, seda küsimust on juba mu Eesti mütoloogias III, lk. 44 jj. harutatud. Sellevastu ei saa mööda minna teistest ajaloolised olla tahtvaist, kuid tõepoolest ometi enam-vähem muinasaja iseloomuga puudest. Need on n. n. rootsi kuninga puud.
Rahvajutu järele löönud Peeter I ja Karl XII Nõos kepid maa sisse selle ütlusega, et kelle juba kaua kantud kepp hakkab kasvama, see saab Eestimaa peremeheks. Peetri kepp hakanud aja jooksul mädanema, Karl XII kepist aga kasvanud päratu pärn. Teisal kõneldakse, samasugune keppide maa sisse pistmine olevat Paldiskis sündinud.
Sagedamini astub kepi asemele vankri-ais, kuid siin esineb Rootsi kuningas üksi, kes aisa maa sisse pistes ütleb, et kui ais hakkab kasvama, saab Eesti Rootsi omaks. Sama motiiv kordub Narvas, aga veel Sangaste Villemi mõisas, Keeni Prüüsi talu alal, Helme Patkülas ja Viljandi Võidus. Ais vaheldub mõnikord loogaga.
Sagedasti istutab kuningas tammesid, enamasti latv mulla sisse, juured ülespidi. Needki hakkavad kasvama niisama kui mulla sisse pistetud kepp, ais või look.
See ajalooline näiv kuiva puu kasvamahakkamine on paljudel rahvastel tuntud mütoloogiline või legendaarne aine, mille
287
